Prantsuse Revolutsioon (0)

Prantsuse revolutsioon -kuidas see muutis maailma?
Prantsuse revolutsioon muutis paljuski meie ühiskonda, eelkõige Euroopa ühiskonda, valitsemist ja elulaadi. Maailm muutus paljuski tänu Suurele Prantsuse revolutsioonile. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni valitses Prantsusmaal absolutistlik monarhia . Kuni 1789. aastani valitses kuningas hoolimata mitmetest takistusest ja raskustest. Hoolimata riigi rasketele oludele ja kehvale seisule kulutati hiiglaslikke summasid kuninga õukonnale , sõdadele, valitsemisele ja üleüldse kuninga heaolude tagamisele. Tol ajal jagunes Prantsuse ühiskond kolmeks: vaimulikeks, aadlikeks ning kolmandaks seisuseks. Riigi kulutuste taandamiseks hakati, siis makse tõstma, kuid otseloomulikult pidid makse maksma vaid kolmandad seisused , kel rahaline seis oli kõige raskem võrreldes teiste seisustega. Minu arvates oli see väga väär otsus, sest kolmandal seisusel oli kõige raskem üleüldse toime tulla igapäevaselt ja ka majanduslikult. Neil oli niigi rahapuudus ning nad ei jaksanud kõrgeid makse maksta. Eelkõige oleksid pidanud riigi heaolu tagamiseks maksma makse aadlikud , kel arvatavasti raha oli kõige rohkem. See oli ebaaus vaesema kihi inimeste suhtes, kel niigi oli raske, kuid paratamatult see ei huvitanud tol ajal aadlikke ja teisi tähtsamaid isikuid absoluutselt. Majanduskriis süvenes üha enam. Riigisisesed ühiskondlikud,poliitilised,rahanduslikud ja majanduslikud pinged viisid väljapääsmatu rahandusliku olukorrani. 1789. aasta 5.mail kogunesid Versaillesse generaalstaadid ,kus kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Kahjuks puudus kokku tulnud saadikute vahel üksmeel, mistõttu lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaillest ja kuulutasid end 17.juunil 1789. aastal kogu rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks. Rahvuskogu oli kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Hiljem liitusid Rahvuskoguga osa aadlikke ja vaimulikke saadikuid, mistõttu otsustas Rahvuskogu end 9.juulil 1789. aastal kuulutada end Asutatavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. Aeg-ajalt süvenes ühiskonnas rahuolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Kõige rahutumaks piirkonnaks muutus Pariis, kus rahvas lõi kodanikukaitse ehk rahvuskaart . Rahvuskaart vallutas 14.juulil 1789.aastal Pariisis Bastille kindluse ning selle sündmusega algaski revolutsioon, mis tähendas ka eelkõige suurt pöördepunkti nii Prantsuse riigile kui ka tervele maailmale. See sündmus pööras kogu Prantsusmaa pea peale ning tänu kindluse vallutamisele algasid mitmed ümberkorraldused. Üheks tähtsaimaks ümberkorralduseks võib pidada 1789. aasta augustis seisuslike eesõiguste kaotamist. Minu arvates see lihtsustas rahva olukorda paljuski, sest võrdustati kõigi seisuste vahel maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel. Talupojad vabastati teotöödest ning kaotati ka kirikukümnised. Mitmed ümberkorraldused puudutasid ka kirikut ja vaimulikkonda, eelkõige sellepärast, et kiriku maad võõrandati ning pandi oksjonile. 1790.aastal kaotati aga aadliseisus,mille käigus keelustati aadlitiitlite ja vappide kasutamist. Need ümberkorraldused kergendasid kõigi elu paljuski, terve Prantsusmaa rahvas oli võrdne, neil olid kõigil võrdsed võimalused ja õigused. Nende elu oli tänu Bastille kindluse vallutamisele ja kuningavõimu nõrgenemisele muutunud nende jaoks sobilikuks ja paremaks, kui ta oli seda enne. Prantsuse riigi jaoks võib kõige suurimaks ümberkorralduseks pidada 1791.aasta augustis Asutatavas Kogus vastu võetud põhiseadus. Tänu sellele põhiseadusele sai Prantsusmaast piiratud ehk konsitutsiooniline monarhiaga riik. Põhiseadus oli sätestanud võimude lahususe, milles kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtunikule kohtuvõim. Tänu põhiseadusele ei kasutatud enam tiitleid olid olemas vaid sellised sõna nagu sina ja kodanik, mistõttu olid kõik kõigi jaoks võrdsed. Peale Asutatava Kogu töö lõpetust sai riigivõimuorganiks Seadusandlik Kogu, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Revolutsioon arenes üha enam ning lõpuks suudetigi kukutada riigi kuningavõim. 1792.aasta 22. septembril kuulutus Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvent otsustas ka lõpuks 1793.aasta 21.jaanuaril hukata kuningas giljontiini all ja nii see ka juhtus. 1793.aasta kevadel pingestus aga Prantsusmaa sisepoliitiline olukord teravalt, kuid keeruline oli ka Prantsusmaa välispoliitiline seisukord . Poliitiliste olukordade parandamiseks loodi Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Siiski süvenes rahulolematus žirodiinide valitsemisega ja kasvas poolehoid jakobiinidele, kes kasutasid olukorda ära ning kutsusid rahvast žirodiinide vastu välja astuma . See läks neil läbi ning žirodiinid kukutati võimult, võim koondus jakobiinide kätte. Jakobiinid korraldasid kiirelt ka uue põhiseaduse, mis võeti vastu 1793.aasta suvel, mille järgi pidi Prantsusmaa jääma ühtseks ning jagamatuks vabariigiks. Eelkõige oli selle põhiseaduse vastu võtmine seepärast, et sätestati rahva ülemvõim ja kõigi kodanike võrdõiguslikkus, mis tagas igale kodanikule võrdsed õigused, vabaduse ja kergema elu. Siiski jäi uus põhiseadus esialgu rakendamata, kuna revolutsioon oli vaja enne päästa. Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid tugevat, karmi vägivallavõimu ehk diktatuuri kehestamist, mis tõi kaasa endaga palju halba ja negatiivseid jooni. Nende all mõtlen ma eelkõige mõrvu ehk Marat ja Marie-Antoniette mõrvamist. Jakobiinide dikatuuri ajal hukati üle 50 00 inimese, mis minu arvates on lihtsalt jube, tapeti vaeseid ja süütuid inimesi ilma põhjuseta, see oli justkui terroripoliitika, mis pani harvast hirmu tundma, mis edasi võib saada. Lõpuks süvenes Rahvuskonvedis ja kogu riigis vastuseis Robespierre hirmuvalitsusele. Selleks ajaks oli Prantsusmaa välispoliitiline olukord paranenud ning selline poliitika tundus paljudele karmi ja mittevajalikuna, mistõttu nõudis rahvas Robespierre ja tema kaaslaste hukkamist. Rahva soov läks täide ning 1794.aasta juulis hukati Robespierre ja tema kaaslased, sellega oli jakobiinide karmikäeline diktatuur ja hirmuvalitsus kukutatud igaveseks . Jakobiinide valitsemise kukutamisega algas revolutsiooni taandumine, mille käigus tühistati 1793.aasta põhiseadus ning kuulutati hoopiski välja poliitiline amnestia. 1795.aastal võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse, milles Prantsusmaa jäi edasi vabariigiks, kuid seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus ning täidesaatvat võimuorganit direktoorium . See tõi riiki paljuski selgust, paremat ja soodsamat olukorda, kuid siiski, rahulolematus ühiskonnas ei vaibunud. Populaarsust hakkas võitma Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse, kuid edaspidi paistis ta silma eduka ja võimsa väejuhina. Prantsuse revolutsiooni võid pidada maailma suurimaks revolutsiooniks maailma ajaloos. Selle vägivaldse,jõhkra, karmikäelise ja ohvriterohke revolutsiooniga suudeti palju ära teha. Üldkokkuvõttes võib öelda, et kaotati absoluutne monarhia, mis tõi algul Prantsusmaale palju kasu, kuid hiljem tõi see endaga rohkem kaasa negatiivseid asjaolusid. Hea oli see, et kolmas seisus sai maaomanikeks ning aadlikud kui ka vaimulikud ,pidid samamoodi makse maksma nagu kolmas seisus, mistõttu oli see vaesemale kihile paljuski eeliseks. Revolutsioon aitas ka paljuski valgustusideede levikule, mis tõstsid rahvustunnet, eelkõige vendlust,vabadust ja võrdust. Siiski kaasnes ka revolutsiooniga negatiivseid pooli, mis minu arvates olid mõrvad, massiivsed hukkamised, tülid, vaidlused, mässud ja mitmed segased olukorrad, mis ei toonud rahvale üldsegi kasu. Prantsuse revolutsioon tõi endaga paljugi kaasa nagu näha siis seda mõlemail moel nii positiivsel kui ka negatiivsel, kuid maailma see mõjutas küllaltki.