Kuidas mõjutasid valgustusideed (Euroopa) valitsejaid? (6)

{\rtf1\ansi\ansicpg1257\deff0\Arial Baltic ;}}\viewkind4\uc1\pard\qr\f0\fs20\par \pard\qc\par \par \b\fs24 Kuidas m\'f5jutasid valgustusideed (Euroopa) valitsejaid?\b0\fs20\par \pard\par \par Valgustusajastu ideed levisid juba 17. sajandil ja nende hiigelaeg oli 18. sajandil. Valgustusajastul \par \par hakati suuremat r\'f5hku panema inim\'f5igustele, v\'f5rdsusele, teadusele ja demokraatiale ja v\'e4henes \par \par religiooni, kiriku ja seisuslike autoriteetide osat\'e4htsus. Valgustusfilosoofide ideed levisid rahva \par \par seas ja j\'f5udsid ka valitsejateni, m\'f5jutades riigikorda ja rahva olukorda.\par \par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-\par \par Jacques Rousseau \'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal \par \par feodaalkohuse, mis t\'e4hendas talupoegadele eraomandit, ja Rousseau arvates \'fchiskondliku korra\par \par alus. \par \par Charles Montesquieu seisukohad raamatust "Seaduste vaim" on aluseks paljude riigikordade\par \par kujunemistel. Ameerika riigiv\'f5imu \'fclesehitusel v\'f5eti aluseks Montesquieu v\'f5imude lahususe \par \par teooria. 1789. aastal kehtima hakkanud uue konstitutsiooni kohaselt sai seadusandliku v\'f5imu \par \par Kongress , t\'e4idesaatev v\'f5im kuulus presidendile ja kohtuv\'f5imu k\'f5rgeimaks organiks m\'e4\'e4rati \par \par \'dclemkohus. Prantsuse valgustaja Rousseau vaateid j\'e4rgis ka \'fcks Ameerika presidentidest, Thomas\par \par Jefferson , kes pooldas ka rahva suver\'e4niteedi ideid. \par \par Austrias viis valgustust l\'e4bi keisrinna Maria Theresia , kellele ei meeldinud k\'fcll prantsuse\par \par valgustajate ideed kirikuvastasuse p\'e4rast, kuid ta m\'f5istis reformide vajalikkust. Ta viis l\'e4bi erinevaid \par \par uuendusi s\'f5jav\'e4es, majanduses ja hariduses tugevdades oma kuningav \'f5imu. Maria Theresia t\'f5i \par \par valgustusajastu Austriasse ning tema ideid j\'e4tkas keiser Joseph II.\par \par Venemaal sai valgustatud monarhina tuntuks Katariina II. Ta oli p\'f5hjalikult tutvunud prantsuse \par \par valgustajate ideedega ning koosk\'f5las nende seisukohtadega tahtis ta lasta komisjonil koostada \par \par \'fclevenemaalise seadustiku. Kuid suurte erimeelsuste t\'f5ttu, j\'e4i seadustik kokku panemata. \par \par Katariina II viis tegelikult l\'e4bi muutusi vaid m\'f5nes valdkonnas ja Prantsusmaa eeskuju j\'e4i\par \par v\'e4ikeseks. \par \par Saksa valgustajate erip\'e4raks oli puuduv vaenulikus kiriku ja usu vastu. Eelk\'f5ige r\'f5hutasid nad \par \par hariduse vajalikkust. Levis ka eraldi suund pietism, mis r\'f5hus \'fchiskonnakorralduse t\'e4iustamist\par \par usu abil. Ka preisi kuningas Friedrich II m\'f5istis vajadust viia l\'e4bi valgustuslikule ajastule omaseid \par \par reforme. Eelk\'f5ige juhindus ta ikkagi prantsuse valgustajate ideedest.Ta uuendas riigim\'f5isates ja \par \par kuninglikes ametik\'fclades teot\'f6\'f6 mahtu, lasi rajada uusi k\'fclasid ja talusid, et suurendada rahvaarvu \par \par ning kujundas \'fcmber kohtum \'f5istmise s\'fcsteemi, muutes selle lihtsamaks ja kiiremaks. J\'e4tkus ka \par \par hariduse areng.\par \par Valgustusajastu t\'f5i uuendusi ja reforme kaasa vanadele riigikordadele. Suurenes sallivus ning s\'f5diti \par \par v\'e4hem. Lisaks muutus rahva seisukord v\'f5rdsemaks ning tekkisid t\'e4psemad seadused ja \'f5iglasem \par \par kohtum\'f5istmine. Madalaima kihi- talupoegade olukord paranes . Ja hakati rohkem v\'e4\'e4rtustama \par \par haridust ja teaduse arengut. Valgustusajastu ideed t\'f5id kaasa riigip\'f6\'f6rdeid ja t\'f5siseid v\'e4\'e4rtuste\par \par \'fcmberhindamisi riigikorras.\par } #