Kirjandus RENESSANS (0)

renessanss
Rebessabsiks (prantsuse keeles renaissance ``taassünd``) nim. Keskajal järgnevat , antiigist ja loodusest innustunud vainuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil.
Keskajal sisendas kirik inimestele, et ta on patune olnud ja , et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õudsusele või igavesele huumatusele.Renessansiaja mõtlejaid ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest holimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja hormoonilis isikuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmaade ja seisulike normide kommitsaist.Oluliseks sai inimese individuaalsus-isikupära
Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keels humanus ``inimlik`) nem. Õpilasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suurus osas säilinud tänu kesksaegsete munkade ümberkirjutustele - , ei olnud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis). Humanistid vastudusid toloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpilased.Kuid juba õige pea, aletes ( 1304 -1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest .
Seepärast tuntakse humanistidens nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keels ja uurisid mingit kitsast ala antiigid, kui ka kirjanikke (nt: Petraca, Boccacio , Shakespeare , Cervantes ) kes n-ö võitlesid inimese õnne eest.
Maadeavastused 15.sajandi lõul ja 16 sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasi kuutleda maailma tervikuna . Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest.
Teadmist kiiret levikut soodustas sakslane Johannes Gutenbergi leiutatud trükkikunst ( 1440 ). Raamatud leidsid laema lugejaskonna, kaasa avatud kesklasi.
Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühikondlikud vastused ja võitlused.NT lõhestas 16.saj algul Euroopat reformatsiooni;Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfäär pärast 1453 langes Ida- Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte.
Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maise saamahimu, mis tõi kaasa sügava maraalikriisi- NT Ameerika põlisrahvaste arjastamine ja hävitamine.Katoliiklike inkvisitsioon , aga ka protestrahvaste kirik püüdis välja juurida ketserlust (väärsulisust), mis tõi kaasa uut ülekohtu.
Ka renessansi vimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare`s tragöödiates.Varases renesansis sündinud piiritu usk loodusesse , inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16.sajadil teisel poolel skepsisega (johtemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks .
Renessans sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajadit.Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16.sajandiga.Nii oli nt inglise renessansi haripunk 16.sajadi lõpul, kui Itaalias oli renesanss juba hääbumas.
Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn.Sealt pärines ka eelrenessanss kuuluv.
Danet Alighieri (1265-1321)
Keda on nimetatud keskajal viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks.Tema pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alituurist autoriteetidele. Dante oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi Firenzas, mistõttu ta linnast pagendati (1302) ja elu lõpuni mujal elas.
Tema kaks tähtteost on :

Uus elu

Jumalik komöödia

Uus elu – on proosatekstiga põimitud armastuslalude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatrieet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus.

Jumalik komöödia – (kirjutatud pagenduses 1307-1321) on suur allegooriline poeem nägemuseikust teekonnast hauatagusesse maailma.
Sisu: Luuletaja, kes sümboliseerib ka inimest üldse, eksib metsa (ilmalikku pattuellu) ega leia väljapääsu.Teda ründavad Panter , Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad). Appi ruttab kuulsa rooma luuletaja Vergilikse vaim (luule ja antiikkultuuri, aga ka inimlik tarkuse sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika- paradiisi .Edasi viib teda Bcatrice ( jumaliku arenu ja taruse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu.
Poeemis kolm osa:

Põrgu ( paksus metsas)

Puhastustuli

Paradiis
RENESSANSS
Renessanss
Renessansiks (prantsuse keeles renaissance „taassünd“) nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16. Sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele.
POEEM- pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos , mida iseloomustab jutustav suzee .Sisuliselt haardelt ja mahult väiksem kui eepos , vormi poolest suhlteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilisele luuletajatele ( nt Byron, Pushkin , Lermontov)
Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli
Francesco Petrarca ( 1304-1374)
Kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles.Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja.
Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale.Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks`` Laulude raamat``
Teiste luuluzanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetelnud paljud järgnevad luuletajad .
Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sinetizanri suurim meister.
SONETT - 13.sajandil Itaalias loodud luulevorm , koosneb 14 värsist ( reast ). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofiedeks (salmideks) skeem 4+4+3+3järgi.Inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2.Inglastest arendas sonetti W.Shakespeare.Eestlastest on kirjutanud sonette nt: M.Under.
Riimiskeemi näide:
___a ___a ___c ___c
___b ___b ___d ___d
___b ___b ___c ___c
___a ___a
Giovanni Boccaccio ( 1313 -1375)
Keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks.
Boccaccio looming algas 1330ndate kaskpaiku, ta kirjutas nii luule-kui proosateoseid.Oma peteose klassikalise novellilkogu ``Dekameron`` (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kiramehena (1349-1353)
Sisu:See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja sitsmest neiust, kes on Firzenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad.Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14.sajandi Itaalia elust ja sel ajal hulgas liikunud jutuvarast.
Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõm, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust ega filosoofilisi teemasid .Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast,armukadeduses, abielurikkumisest.Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam, kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama labilõike kui ükski teine renessansikirjanik.Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud , kaupmehed , käsitöölised , ametnikud , lihtrahvas ).
Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust- loodusepärasust.Ta naerab kunstlike ja aegunud keskaegsete elunormide üle.Abieli rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasienamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud ).Ta õigustab ka erootilist armastust ja seksuaalset kirge, kuigi see tema kaasajal ja hiljemgi paljudele siivutu tundus.
Novell – lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber.Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga ``Dekameron``
Suletud ehk toskaana novell- sündmustiku arenedes põnevuse üha kasvab, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku õppelahenduseni (puänt). See novellitüüp on levinud ka tänapäeval.
Peagi tekkis toskaana novelli kõrvale struktuuriga novell- eervanteslik novell.
Miguel de Cervantes Saavedra järgi, kellelt pärinevad ``õpetlikud novelli`` ( 1613 ). 19 sajandi lõpul tekkis tsehhovlik ehk avatud novell (vene kirjaniku Anton Tsehhovi järgi), mis ei pruugi lõppeda puändiga.
Draama (näitekirjandus)
Võrreldes teist kirjandusliikidega oli draama arneg hiline .Itaalias matkiti 15.sajandil lõpul antiikteater .Ehitati esimesed tetrisaalid, 16.sajandi algul tekkisid esimesed elukutselised näitetrupid, kuid inkvisitsiooni (kiriklik kohtu vormi) tõttu ei saanud teater Itaalias kuigi edukat areneda.
16.sajandi keskel tekkis omalaadne ja algupärane rahvalik teater- commedia dell ` arte (tõlkes ``kunstikomöödia``), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale .Commedia dell`arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripäev oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid.Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus.Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidedist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt: Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bologanst oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimas publik naerutajad olid teenerid: nt Aröecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskuju tekkisid mujalgi rahvaslikud koomikutüübid:prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Pealne armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvad hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata.Tegevus seines enamasti armustusintriigis,kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid.
Inglise renessansikirjandus
Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama.
Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannal Elizabeth I-le (valitses 1558-1603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat.Avati arvukalt nii avalikke kui ka eratetareid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest.Näiteks Shaekspeare esines oma truüiga Londoninerateatris Gloobus (The Globe ). 16sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas.Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid
Teater kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi.tegevus toimus eri lavadel.Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik ( lageda taeva all) ümbritses seda kolmest külest.Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemale ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loozides.Etendused toimusid päeval, nende ajal söödi ja joodi, mängiti kaarte.Naitse osi mängisid noormehe.
Teatri nõudsid uut ja põnevat repertuaari.Kerkis eslie hulk nätekirjanikke, kes sageli olid ka näitlejad.Enne Shaespeare`i oli suurim draamakirjanik Christopher Marlow (1564-1593), kes esimesena esitas draamavormis legenndi Faustist (`` Doktor Faustuse traagiline lugu``).Mõjutas Shakespeare`i.