Kaitstavad seeneliigid ja kivistised Seeneliigid Eestis on kaitse all 46 seeneliiki: I kategoorias 9 II kategoorias 27 III kategoorias 10 I kategooria seeneliigid I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites. I kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega I kategooria seeneliigid poropoorik Amylocystis lapponica
· rakkudes talletuvad samasugused varuained Kõige kiiremini kasvavad seened soojas, niiskes paigas, kus on rohkesti toitaineid. Hüüf- seeneniit Hulkraksed seened koosnevad seeneniitidest. Harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustik moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. Viljakehad koosnevad tihedasti põimunud seeneniitidest. Neis valmivad paljunemiseks ja levimiseks eosed. Seened levivad eostega. Mitmed seeneliigid vajavad eoste idanemiseks eritingimusi. Seeneniidistik eritab aineid, mis lõhustavad lihtsamateks. Seened lõhustavad toidu väljaspool keha. Pärmseened on üherakulised ning neil pole niidistiku. Pärmseened vajavad suhkrut. Paljunevad eostega ja pungudes. Suhkrute lagunemist hapnikuvaeses keskkonnas nimetatakse käärimiseks.
Seened. Nele Terase lotu kõ 1. Nimetage peamised viljelevad seeneliigid ning nende kasvatamise eelised ja puudused. Esitage palun eelised ja puudused liikide kaupa. Eestis on söödavaid seeneliike umbes 300. Seente viljelemisega on Eestis väikesemastaabiliselt tegeldud ainul 2 liigiga aedsampinjoniga ja austerservikuga. Uuem liik on siitake. Siitake: negatiivsed: siitake läheb generatiivse arengu (viljumise) faasi märksa raskemini kui austerservik. positiivsed: nõudlus ületab pakkumise. Sampinjon:
Bioloogia KT Seeneniit: ehk hüüf on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida. Hüüfid moodustavad mütseeli. Mütseel ehk seeneniidistik: on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. Viljakeha: on seente paljunemistsüklis esinev, tihedast seeneniidistikust koosnev moodustis. Viljakeha kannab seene eoseid. Seene viljakeha lihakat osa nimetatakse seenelihaks. Viljakeha ülaosa nimetatakse seenekübaraks. Kitiin: sellest koosneb seene rakukest Toituvad: valmis orgaanilisest ainest (lagundamine), parasitism, sümbioos Pärmseente eripära:neil on peale eoste moodustamise veel üks paljunemisviis, pungumine (pärmirakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja väiksem tütarrakk) Pärmseente kasutamine: kasutatakse alkohoolsete jookide pärmitaigna ja B-vitamiini- rikaste toidulisandite valmistamisel (isegi alternatiivse kütuse ja TNT tootmisel) Teaduses kasutatakse pärme mudelorga...
segupuder ja mulgipuder on tegelikult üks ja sama toit väikeste erinevustega. Omapärse ja meeldiva maitse andis toidule reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Toidulaud Hanila vallas (Rame küla, Virtsu alevik), Noarootsis (Nina küla, Riguldi), Risti vallas ja Vormsi saarel: Toidukorrad läbi aegade on olnud suhteliselt sarnased ja samuti ka toidud, väikesed erinevused ilmnevad tooraine osas (erinevad seeneliigid, erinevad kalad). Noarootsis ja Vormsil on tugev rannarootslaste mõju kogu kultuuris, seega ka toiduvalmistamisel. Väga palju on toidulauale mõju avaldanud läheduses olnud kodumajanduskoolid või korraldatud keedu- ja aianduskursused. Silk oli leiva ja kartuli kürval peamine toit. Suu oli vaja tahedaks teha. Peaaegu igal toidukorral olid need nn eelroana laual. Kui peres oli palju mehi, pidi igal toidukorral ikka liha mekk juures olema (see ei tähendanud sugugi mitte suuri koguseid)
Eri organismide keemiline koostis Austerserviku kasvatamise tehnoloogia on tunduvalt lihtsam ja odavam kui kultuuršampinjonide kultiveerimine. Servikud on hea maitse ja meeldiva välimusega, nad ei vaja kupatamist, sobivad roogade valmistamiseks nii värskelt, marineeritult kui kuivatatult. Kuivatatult või pulbrina kasutades on seened hinnatud maitseainena, kusjuures erinevad seeneliigid annavad täiesti erinevaid maitseid. Seenevalgud on seeduvuse poolest loomsete ja taimsete toiduainete vahel, kuid nõrk organism võib seentele vastunäidustatud olla Austerserviku koostis(%) vesi 89,2% valgud 3,1% rasvad 0,4% süsivesikud 1,1% kiudained 1,2% Energiat sisaldab 33 cal/100 g kohta. Vitamiinidest on palju B-rühma vitamiine, vähesel määral A-, C-, D- ja K-vitamiini. Austerservik toitub tselluloosist ja ligniinist, seega puidust, õlgedest, viljakestadest, paberist jm. neid aineid sisaldavatest materjalidest. Kul...
Oskad nimetada elu tunnuseid 1) paljunemisvõime 2) aine ja energiavahetus 3) arenemis ja kasvamisvõime 4) reageerimine ärritusele 5) pärilikkus 6) kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 3.Elu organiseerituse tasemed. Oskad järjestada elu organiseerituse tasemeid. Tead näiteid iga elu organiseerituse taseme kohta. 1) molekulaarne DNA, RNA, valgud 2) rakuline eukarüdoodid, prokarüdoodid, 3) koeline kattekude (taimedel) 4) populatsioon sama liigi esindajad 5) liik taime, looma ja seeneliigid 6) kooslus taime, elu, loomakooslus 7) ökosüsteem mets, järv, põld, meri, raba 8) bioom tundra, taiga, stepp 9)biosfäär 4. Vesi. Vee funktsioonid organismides, vee tähtsus. Loode areneb vees, 5.Süsivesikud. Süsivesikute jaotus. Süsivesikute funktsioonid ja näited iga funktsiooni kohta. Oskad eristada loetelust süsivesikud. Süsivesikute üle ja alatarbimise ohud. Süsivesikud ehk sahhariidid. 1
Taim aga annab glükoosi Samblik- seen + rohevtikas (või tsüanobakter) Seen hangib vee ja mineraalained. Vetikas varustab glükoosiga ja orgaaniliste ainetega. Sambliku keha nim. Talluseks(koorikjas, lehtjas, põõsjas) Võib leida kõikjalt, kasutatakse õhu kvaliteedi hindamisel Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised. Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma Bakterid on üherakulised organismid Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool
Paljud taimed on looduskaitse all, ning neid ei tohi vabas looduses korjata, püüan välja selgitada kas ülane on kaitse all või mitte. Taimed on loodukaitse all sellepärast, et neid on kas liiga vähe alles, või on nad mürgised korjamiseks, kuid on ka teisi variante. Andmed Ülaseid leidub leht-ja segametsades, võsastikes ja metsaservades. Taimedel parasiteerivad paljud seeneliigid. Ülased kuuluvad tulikaliste hulka, ning nad moodustavad ülaste perekonna. Täiskasvanud võsaülase kõrgus ulatub 8-25 sentimeetrini. Ülane on kas paljas või hajusalt karvane. Võsaülase õied on mõlemasugulised, õite läbimõõt on 2-4 sentimeetrit. Õied on eespoolt valged, ning tagant poolt roosakad karvadeta tupplehed. Õiel on emakaid ja tolmukaid palju, ülase õis õitseb aprillis-mais 10-15 päeva. Öösel ja halva ilmaga on õied longus
ribosoomide omast. - Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas hangib aga suur osa seeni oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, millega nad põhjustavad mitmesuguseid seenhaigusi nii taimedele kui ka loomadele. - Seened suudavad lõhustada selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba, nt kasutavad mitmed seeneliigid orgaanilise aine allikana tselluloosi ja ligniini. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohaselt, sest enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest biopolümeeridest. Ent elusate taimede tselluloosi ja ligniini lagundamisega põhjustavad seened mitmesuguseid taimehaigusi; kahjustavad ka tarbepuitu ning tselluloosi sisaldavaid materjale (nt paber). - Seened põhjustavad inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Enamasti tekivad
2 4. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas hangib aga suur osa seeni oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Sellega põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi. Need esinevad nii taimedel kui ka loomadel. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba. Nii kasutavad mitmed seeneliigid orgaanilise aine allikana taimerakkude kestade põhilisi koostisosi tselluloosi ja ligniini. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohalt, sest enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest boipolümeeridest. Kui seened lagundavad aga elusate taimede tselluloosi ja ligniini, siis põhjustavad sellega mitmesuguseid taimehaigusi. Ühtlasi kahjustavad seened ka tarbepuitu ning tselluloosi sisaldavaid materjale.
Naha residentmikrofloora moodustavad peamiselt grampositiivsed mikroobid: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus sp, Proprionbacterium acnes jt. Transiitmikrofloora- sõltub inimese tegevusest ja konkreetsest regioonist. Juhuslikud mikroobid hukkuvad nahal üsna kiiresti. Nad paiknevad nahal vabalt, katmata kehaosadel, hulk väheneb seebiga pesemisel või tõrjutakse organismi kaitsemehhanismide poolt välja. Mükofloora- mõned seeneliigid, mis ei põhjusta tavaliselt haigusi (Candida ja Pityrosporum´i perekonna seened). Kliima Keha piirkond Haiglasolek Süsteemsed haigused Eluiga, sugu, rass, töö, Naha loomuliku resistentsuse kujunemisel on tähtsad naha kaitsemehhanismid (sarvkihi intaktsus, hüdrolipiidkiht, naha humoraalne ja tsellulaarne immuunsüsteem) ning mikroorganismide antibakteriaalsed substantsid ja bakteriaalne interferents.
38.) Pärmiraku ehitus (joonis + nimetused) 39.) Milles sesineb seente looduslik tähtsus? Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas hangib aga suur osa seeni oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest ning põhjustavad sellega mitmesuguseid seenhaigusi. Viimased esinevad nii taimedel kui ka loomadel. Seened suudavad lõhustada ka seillised keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba. Nii näiteks kasutavad mitmed seeneliigid orgaanilise aine allikana taimerakkude kestade põhilisi koostisaineid- tselluoosi ja ligniini. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohalt, sest enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest biopolümeeridest. Kui seened lagnudavad aga elusate taimede tselluloosi ja ligniini, siis põhjsutavad nad sellega mitmesuguseid taimehaigusi. Ühtlasi kahjsutavad seened ka tarbepuitu ning tselluloosi sisaldavaid materjale (nt paber)
09.2012-26.09.2012 ja tegime igal vaatluspäeval märkmeid toimunu kohta. Oluline on siinkohal märkida, et viisime katse läbi sisetingimustes. Antud uurimuse hüpoteesiks püstitasin, et hallitusseente areng ei sõltu niiskustingimustest. Hallitusseente süstemaatiline kuuluvus Hallitusseened on erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, mis kasvavad ja arenevad sobivate tingimustega orgaanilisel ainel.[2] Hallitusseened arenevad eoste abil nagu ka teised seeneliigid. [3] Hallitusseente tähtsus inimesele Hallitusseeni on väga erinevaid ja osa neist on mürgised ning võivad olla inimesele ohtlikud. Näiteks võib haigestuda hallitanud toitu süües. Inimestele kellel on tugev immuunsüsteem ei tohiks hallitusseened kahju tekitada, kuid nõrgenenud immuunsüsteemi puhul võib hallitusega kokku puutumine tuua kaasa ägeda allergilise reaktsiooni, haigestumise kopsuhaigustesse, astma ja halvimal juhul võib selline kokkupuude lõppeda surmaga
Fourth level Eestis! Fifth level Võib põhjustada mao- soolehäiretega mürgistust http://www.hkhk.edu.ee/seened/soo riisikas.html 13 Eesti Punase Raamatu seeneliigid Roosa riisikas Lactarius controversus Click to edit Master text styles Second level Kuulub II kaitsekategooriasse Third level Valge, roosalaiguline Fourth level vesivöödilise kübaraga (kuni 25 Fifth level cm) Kasvab haabade all puisniitudel Eestis leitud La a nemaalt Puhtust ning kahest kohast
Tänapäeva liikide levik on ka minevikus toimunud kliima muutustega seotud. Nt pleistotseeni (jää aja ajastu) 1,8 mln aastat tagasi kliimamuutus. Madalate temp kohastumus kõrgmägede isoleeritud taskud (arktiline alpide tasku), seal kasvab sageli vaid üks liik. · Lokaalsed kk-d e habitaat (kasvuala) pakub unikaalseid tingimusi liigilevikuks. Nt on olemas sellised seeneliigid, mis kasvavad vaid kriidipaljandikud. · Kunagiste populatsioonide lausleviklate jäänukid ehk reliktid. Nt nunataktid alpi rododendorn kasvab jääst vabaks jäänud mägede tippudel ehk munataktidel. Tänapäeval hangitakse infot kunagiste liikide kohta järve põhjast võetud proovide uurimisel (kõik õietolmud on erineva kujuga, gernist võetud). Saarte mudelid ! Saarte puhul 3 tähtsat momenti:
Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne-ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm- liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. 4) Läänemeri on maailma suuruselt teine riimveekogu (madala soolsusega veekogu), üldpindalaga ligikaudu 415 000 km². Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi kitsad Taani väinad (Sund, Suur-Belt ja Väike-Belt) ning Kattegat, mistõttu Läänemerd loetakse
metsaökosüsteemis. Tuleasemetel tärkab hea looduslik uuendus. Õhusaaste · Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitav kasvatada enam lehtpuid. · Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile reeglina pärssivalt. · Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite ja seenhaiguste esinemist. Mõned seeneliigid esinevad rohkem just puhtas õhus. Kliima soojenemine · Kui kliima peaks järsult soojenema muutub looduses palju: · Muutuvad taimede kasvutingimused kui ka putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse päritoluga okaspuude kasvutingimused halvenevad, seni vaid lõuna pool esinenud kahjurid levivad põhja suunas, seni vähearvukate liikide sigimine muutub intensiivsemaks ning kahjustuste hulk kasvab. Uute kahjuriliikide ja haiguste sissetoomine
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus Päevaõpe Nõmmemetsade kõrvalkasutus III kursuse metsade kõrvalkasutuse IT Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Joosep Gross Luua 2012 SISSEJUHATUS Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmi...
jms), depressiooni- ja sõltuvusnähud. Nn tugevamateks narkootikumideks loetakse morfiini, heroiini ja kokaiini, mis väikeses koguses on käsitletavad ka teatud ravimina. Hasis ehk marihuaana saadakse India kanepi õitest, selle peamine toimeaine on tetrahüdrokannabinool. Hallutsinogeenina tuntud LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiin on poolsünteetiline aine, mis esmakordselt valmistati 1938. Hallutsinogeense toimega on ka punane kärbseseen, teatud kaktuse- ja seeneliigid. Nn Ecstasy toimeaineks on aminoalküülbenseenid (samalaadne amfetamiiniga).
Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. aastatest kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu. Paljud seeneliigid toodavad bioaktiivseid aineid, mida nimetatakse mükotoksiinideks. Nende hulka kuuluvad näiteks alkaloidid ja polüketiidid, millest paljud on loomadele, sealhulgas inimestele mürgised. Seetõttu on tundmatute seente söömine üliohtlik, erinevalt näiteks tundmatute loomade söömisest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning
ning moodustavad mürgised ühendid ehk mükotoksiinid. Juhul, kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme, on teda lihtne avastada. Tihtipeale ei ole aga seen palja silmaga eristatav. Kui seenetanud toit sisaldab teadud hulgal mükotoksiine, võib see inimese tervisele väga ohtlikuks osutuda. Ühed ohtlikemad seende poolt eritatavad toksiinid on aflatoksiinid, mida toodavad perekond kerahalliku mõned liigid. Sagedasti kasvavad need seeneliigid näiteks soojadelt maadelt pärit maapähklitel, aga ka teraviljadel. Alfatoksiinidega toitaine kutsub esile mürgitusnähud, aga võib põhjustada ka vähkkasvaja teket. Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses Tavaolukorras toiduainete riknemist põhjustav seen võib osutuda oluliseks mõnede toiduainete tootmisel. Pintselhalliku teatud liik on üks väheseid seeni, mis kasvab edukalt rukkileival. Leib muutub selle seene elutegevuse tulemusena kasutuskõlbmatuks
nad on heterotroofsed. Loomadel esineb seeni harva, peamiselt toituvad nad taimedest. Elavail taimedel parasiteerivad seened põhjustavad neil haigusi, neid nimetatakse parasiitseenteks. Surnud taimedest toitujad lagundavad ja mädandavad neid, neid nimetatakse saprofüütideks. Saprofüüdid toovad kahju metsamaterjali mädandamisega, kuid muu mahavarisenud materjali kõdundamisega soodustavad toitainete ringkäiku ja taastavad mullaviljakust tootes huumust. Mõned seeneliigid võivad olla nii parasiitideks kui ka saprofüütideks. Osa seeni elab sümbioosis taimedega ja nad soodustavad puude toitumist, moodustades puu juurtel mükoriisa. Mükoriisamoodustajate seente niidistik tungib puujuurte sisse. Seeneniitide ja juurte vahel toimub mõlemale poolele kasulik ainevahetusprotsess. Mükoriisat moodustav seeneniidistik võimaldab juurtel hankida täiendavalt vett ja mineraalaineid, teeb taimele kättesaadavaks keerulise ehitusega mullas leiduvad ühendid ja
reeglina pärssivalt. Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite (mähkurlased, kaevandikoid, männi-koorelutikas, väike-säsiürask jt) ja seenhaiguste (juurepess, pudetõbi, külmaseen) esinemist. Õhusaaste mõju putukatele ja seentele sõltub ka selle keemilisest koostisest. Mõõdukas väävliühenditega saastumine soodustab näiteks männiokka-pahksääse esinemist, lämmastikuühendite lisandumine aga mõjub soodsalt väike-kuusevaablasele. Mõned seeneliigid, nagu roosteseened, männi-pigirooste, vahtra-pigilaiksus jt esinevad rohkem puhtas õhus. Kliima soojenemine Atmosfääri sattunud süsihappegaas ja teised heitgaasid takistavad soojuskiirguse eemaldumist Maalt, mistõttu tekib nn kasvuhooneefekt. See võib põhjustata globaalset kliima soojenemist. Kui nii peaks juhtuma, muutub looduses palju muutuvad nii taimede, sh metsapuude kasvutingimused kui ka putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse päritoluga okaspuude
Ökoloogia · Demograafiline plahvatus on rahavastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnade pidurdamatu kasv. · Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780 Inglismaal. Selle käigus asendati manufaktuurne tööstus vabrikulisega · Teaduslik-tehniline revolutsioon · Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Tehnokraatia näeb otsustamist teaduslikult ratsionalistliku protsessina. · Roheline revolutsioon jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 19501975. Uued sordid suurendasid tootlikkust palj...
Värvimiseks sobivad seened, mis on... a) Mürgised b) Ussitanud c) Vanad d) Noored "Kahjulike ainete sisaldus ja nende omastamine seente poolt"- Karola Kivilo Kui palju surmavalt mürgiseid seeneliike on teada Eestis? a) Mitte ühtegi b) Peaaegu kõik on surmavalt mürgised c) Vaid mõned mürgistest seeneliikidest on fataalse toimega d) Pooled on surmavalt mürgised ja pooled peale kuumtöötlemist enam mitte Kuidas mõjuvad psilotsübiini ja psilotsiini sisaldavad seeneliigid inimesele? a) Mitte mingit mõju peale toitainete ei avaldu b) Mõjuvad nagu narkootikumid- uimastavalt c) Surmavalt d) Tekitavad mõnel inimesel kõhulahtisust Mis seeneliigi tarbimise järel olevat vanasti talupojad libahunte näinud? a) Rohelise kärbseseene b) Kevadkogritsa c) Sooriisika d) Tungaltera Milline seeneliik tunnistati peale Tsernobõli tuumakatastroofi kõige enam saastunuks igal pool ning seda hakati kasutama indikaatorina? a) Oliivpilvik b) Võitatikas
Taim aga annab glükoosi Samblik- seen + rohevtikas (või tsüanobakter) Seen hangib vee ja mineraalained. Vetikas varustab glükoosiga ja orgaaniliste ainetega. Sambliku keha nim. Talluseks(koorikjas, lehtjas, põõsjas) Võib leida kõikjalt, kasutatakse õhu kvaliteedi hindamisel Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised. Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma Bakterid on üherakulised organismid Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool
Aafrikas Jaanalind; Indoneesias Kiwi; Austraalias Emu ja Cassowary. Kliima muutused suhteliselt lühiajalised. Tänapäeva liikide levik on ka minevikus toimunud kliima muutustega seotud. Nt pleistotseeni (jää aja ajastu) 1,8 mln aastat tagasi kliimamuutus.Madalate temp kohastumus kõrgmägede isoleeritud taskud (arktiline alpide tasku), seal kasvab sageli vaid üks liik.Lokaalsed kk-d e habitaat (kasvuala) pakub unikaalseid tingimusi liigilevikuks.Nt on olemas sellised seeneliigid, mis kasvavad vaid kriidipaljandikud. Kunagiste populatsioonide lausleviklate jäänukid ehk reliktid. Nt nunataktid alpi rododendorn kasvab jääst vabaks jäänud mägede tippudel ehk munataktidel.Tänapäeval hangitakse infot kunagiste liikide kohta järve põhjast võetud proovide uurimisel (kõik õietolmud on erineva kujuga, gernist võetud).Parallelism evolutsiooniliselt ühtmoodi kulgemine. Ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel. Nt lennuvõimetute lindude
Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid Abiootiline - on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. Abiootilistele teguritele vastanduvad biootilised tegurid, mis tulenevad elusloodusest. Aerotank - õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist Aineringe - on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Albeedo - on pinna peegeldumisnäitaja. Allelopaatia - on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste...
Pöörduda arsti poole esimeste infektsiooni tunnuste tekimisel; varajane ravi võib vähendada infektsiooni raskusastet. Habemeseen Habemeseen on dermatofüütseentest põhjustatud infektsioon habeme ja vuntside piirkonnas täiskasvanud meestel. Seda esineb tänapäeval suhteliselt harva, rohkem soojas ja niiskes keskkonnas ning maapiirkondades. Haiguse põhjustajaks on sagedamini loomadelt (kariloomadelt, hobustelt, kassidelt, koertelt) saadud Trichophytoni seeneliigid. Mõnikord võib nakatajaks olla ka inimeselt saadud Trichophyton rubrum. Haiguspilt Habemeseen tekitab tavaliselt tugevat põletikku, punetust, mädaville ja koorikuid karvade piirkonnas. Karvu saab kergesti eemaldada. Huvitaval kombel ei ole protsess väga sügelev ega valulik. Haigus võib põhjustada iid-reaktsioone, eriti peale seenevastase ravi alustamist. Infektsiooni iseparanemise järgselt võivad sageli jääda armid ja karvadeta laigud. Haiguse diagnoosimine
Neid looduslikke toksilisi, erineva keemilise struktuuriga ühendid on kirjeldatud üle paarisaja, kuid üksikasjalikumalt on 3 uuritud alla kümne (Jouany ja Diaz, 2011) Iga toiduaine või loomasööt võib saastuda mükotoksiinidega, kui see viibib hallitusseente eluks optimaalseis keskkonnatingimustes (hapniku juurdepääs, suhteline niiskus üle 80%, temperatuur üle 10°C, neutraalne pH). Kasvada võivad samaaegselt mitmed seeneliigid, üks seeneliik võib produtseerida erinevaid toksiine ja erinevad seeneliigid ühte. Erinevalt hallitusest on mükotoksiinid nähtamatud, lõhna ja maitseta. Hallituse esinemine ei ole veel tõendiks mükotoksiinide esinemisele, hallituse puudumine ei välista seda - mükotoksiinid on termoresistentsed ja püsivad materjalis pikka aega pärast neid produtseerinud seente hukkumist. Järgnev üksiktoksiinide üldiseloomustus tugineb eelkõige Jouany ja Diaz (2011) andmetele. 2.1 Aflatoksiinid
Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda põhjustavad paljud seeneliigid. Haavakoor on teistest puukoortest toitvam. Halli tooniga haavad nakatuvad seenhaigustesse kergemini, kui roheka koorega haavad(elujõulisemad tänu klorofülli rohkusele). Haavalehed värisevad, kuna lehelaba kuju on ümar ja vars pikk. Haavast valmistati vanasti haabjaid (paat). Vanasti vooliti haavast lusikaid, kulpe (toidunõusid). Praegu hindab haaba paberitööstus (töötlemiseks kulub vähem kemikaale). Parim tikkude valmistamiseks, kuna puit ei ole rabe. Haavast valmistatakse
PÕHIMÕISTED 1. Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu suur kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisu põhitegureid. 2. Urbanisatsioon linnastumine, linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud või siis loomade, lindude eluviisi ja käitumise muutumine linnas. 3. Tööstusrevolutsioon inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. Sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Algas 1760.-1780. Inglismaal. 4. Teaduslik-tehniline revolutsioon algas 20. Saj keskpaigas. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide kasut...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kristo Karbus 11RL klass Uurimistöö ELU MARSIL Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu..............................................................................................................4 1.2. Üldised andmed..........................................................................................................4 1.3. Marsi pind................................................................................................6 1.4. Märkimisväärsed leiud Marsil.............................
Harilik valgepöök (Carpinus betulus); Harilik sarapuu (Corylus avellana); Hõberemmelgas (Salix alba); Raagremmelgas (Salix caprea); Rabe remmelagas (Salix Omadustelt on valgusnõudlikud, taluvad fragilis); Tuhkur paju väga hästi äärmustempetatuure, (Salix cinerea), Vitspaju kiirekasvulised, väga hea (Salix viminalis); regenereerimisvõimega, Paljud pole Kahevärviline paju pikaealised, kuna mitmed seeneliigid (Salix phylicifolia); tekitavad mädanikku neile. Vesipaju (Salix triandra); Halapaju (Salix acutifolia); Harilik haab (Populus tremula); Ameerika haab (Populus tremuloides): Hõbepappel (Populus Kasutatakse paberi, tselluloositootmiseks, Perekond jaguneb alamperekondadeks: Leuce; alba), Euroameerika taaraks, tikkudeks, siseviimistlus. Eupopulus; Turanga. pappel (Populus euramericana); Berliini
lagundamisel algosakesteks, toiduahelas ja toitainete vahetuses. Kübarseeni ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. aastatest kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu. Paljud seeneliigid toodavad bioaktiivseid aineid, mida nimetatakse mükotoksiinideks. Nende hulka kuuluvad näiteks alkaloidid ja polüketiidid, millest paljud on loomadele, sealhulgas inimestele mürgised. Seetõttu on tundmatute seente söömine üliohtlik, erinevalt näiteks tundmatute loomade söömisest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena
Puidukaitsevahendeid testitakse ning nende toimet võrreldakse varasemate kaitsevahenditega nn. Mädanikukeldrites ja materjalivirnades välitingimustes. · Mõningatel tavalistel puitulagundavatel seentel on tõestatud resistentsuse teke puidukaitsevahendite vastu. Selliseid resistentseid mädanikuseente tüvesid kasutatakse tavaliselt uute puiduimmutusvahendite test-organismidena. Mõned keemilise kaitsevahendi suhtes tolerantsed või resistentsed seeneliigid on isegi võimelised mürke lagundama. Sellised liigid ja tüved võivad osutuda perspektiivseks nii ökonoomilisest kui ökoloogilisest vaatenurgast kui vastavate toksiliste tööstusheitmete lagundajad (keskkonnatehnoloogiates) · Puitulagundavatel seentel on mitmeid potentsiaalseid kasutusvõimalusi seotult puiduga. Väärtuslikke söögiseeni (austerservik, siitakse) saab kasvatada inimtoiduks lehtpuupakkudel, -nottidel, ja saepurul.
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
toiduahelas. Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult s öö giks, sa muti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940.aastast kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hilje m on hakatud seente toodetavaid ens üüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fer m entide jaoks pesuainete tootmises. Se eni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu. Paljud seeneliigid toodavad bioaktiivsed ained, mida nim etatakse m ükotoksiinideks. Nende hulka kuuluvad näiteks alkaloidid ja polüketiidid, millest paljud on loo madele, sealhulgas ini mestele m ürgised. Se etõttu on tund matute seente söö mine üliohtlik , erinevalt näiteks tundmatute loo made söö misest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad ps ühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui m uudel otstarvetel. Se ened suudavad lagundada
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut m...
Jahukasteseened pidurdavad paljude kultuurtaimede kasvu. 2. Mis on mükoriisa? Seenerakud suudavad väga edukalt mullast erinevaid aineid omastada. Seetõttu on levinud koostöö, kus seened aitavad taimedel mullast vajalikke aineid kätte saada ja saavad taimedelt vastu süsivesikuid. Sellist sümbioosi nim. mükoriisaks, peaaegu igal maismaataimel on oma mükoriisa seen. Mükoriisa ehk seenjuur on seene ja taimejuure sümbioos. Üksikud seeneliigid moodustavad mükoriisat ainult ühe puuliigiga. Näiteks kaseriisikas ja kasepuravik asustavad vaid kase juuri, kuuseriisikas ja harilik kivipuravik kasvavad seevastu alati koos kuuskedega. Kübarseene ehitus: Kuidas eristada valget kärbseseent ja aru-šampinjoni? Arušampinjon Valge kärbseseen
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne- ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm-liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. Sürjarohumaad: Tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena –sekundaarsed. Mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel. Asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine
loodusreservaadfiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Looduskaitsepäev looduskaitseaateid ja -meetmeid propageeriv üritus. Eestis tähistatakse l-i maikuu teisel pühapäeval. Looduskaitseregister register, mille objektiks on kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel kaitse alla võetud loodusobjektid. Registrisse kantakse kaitsealad; kaitse alla võetud looduse üksikobjektid koos neid ümbritsevate kaitsetsoonidega; kaitse alla võetud looma-, taime- ja seeneliigid ning kivistised. Looduslik valik iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
või lühemaid, andes neid ainult vajadusel mõne üksiku mõiste kohta, arendades neid kohati (peaaegu) korralikeks määratlusteks vms. (11) ookean – teatud veekogu Ostensiivne selgitus Lisaks senimainitud verbaalsetele vahenditele on mõistet võimalik selgitada joonise, videoklipi või lausa objektile endale osutamise abil. Raskesti määratletavate, kuid kergesti visualiseeritavate mõistete puhul (võimlemisharjutused, meremehesõlmed, seeneliigid vms) võib nii olla märgatavalt ökonoomsem. Sõnastikus antav info 87 Parafraas Üldkeelesõnastikes võidakse selgituse kohal esitada parafraas, mis muudab sõna saamisviisi läbipaistvamaks, kuid olulist lisainfot ei anna. Oskussõnastikes on parafraas oma vähese informatiivsuse tõttu üsna ebapopulaarne. (12) suurendamine: suuremaks muutmine 12.3 Selgituste sõnastamisest Selgitusele esitatavaid nõudeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
