Taimerakk ja tema ülesanded

Leichter, Ingrid

Taimerakk ja tema ülesanded (0)

1 Hindamata

TAIMERAKK

TAIMERAKU KEST:Lisaks rakumembraanile on taimerakk ümbritsetud tiheda rakukestaga. Kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise.
Ülesanded: tugifunktsioon – eriline roll on tugikoe rakkudel. Sõnajalg-, katteseemne- ja paljasseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid. Kuna juhtkimbud ulatuvad juurtest nii varte kui ka lehtedeni, siis toestavad nad sellega kogu taime. Tselluloosist koosnevad rakukestad loovad vastupidavaid tugisüsteeme. Kaitsefunktsioon: rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui ka kliimateguritele. Puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel on oluline roll. Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal. Nende kestad on sedavõrd paksenenud, et täiskasvanud rakus on tsütoplasma koos organellidega hävinenud. Korgikihis puuduvad poorid ja seetõttu ei saa vesi ega gaasid seda läbida. Selleks, et tüve sisemuses paiknevatel kudedel säiliks gaasivahetus , moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad – lõved. Need asendavad õhulõhesid. Lisaks korgile areneb ka teine kaitsev kiht – korp. see koosneb surnud rakkudest, mis järk-järgult pinnalt tükkidena lahti tulevad. Trantsportfunktsioon: Erinevalt loomorganismidest puudub taimedel vereringe . Seda asendab juhtkude. Selle osad - trahheed ja trahheiidid – on moodustunud rakukestadest. Omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist liikumist. Taimeraku kesta põhiline koostisosa on tselluloos. Noore taimeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. Kesta läbivad arvukad poorid. Vesi ja selles lahustunud gaasid ning madalmolekulaarsed ühendid saavad difusiooni ja osmoosi teel kesta vabalt läbida, kuid suured makromolekulid sellest läbi ei pääse. Raku vananedes kest pakseneb kuni mõnekümne mikromeetrini, veesisaldus langeb, poorid ahenevad . Rakukest muutub ainetele üha raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad.

VAKUOOLID: - membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Seetõttu on nad lüsosüümide sarnased. Noortes taimerakkudes on mitu väikest vakuooli , vananedes tekib nen
Ülesanded: eelkõige taimeraku veemahutid, mis sisaldavad ka mitmeid varuaineid. Mõnedes taimede lihakates viljades sisaldab vakuool ka suhkruid ja org.aineid (viljade magus maitse), mis meelitavad teisi organisme ligi. Vakuoolidesse kogunevad ka ainevahetuse jääkproduktid või ühendid, mis on taimtoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või mürgised. See on vastavate liikide kaitsekohastumus . Kui puitunud varrega taime toestavad põhiliselt rakukestad, siis rohtsete varte püstise asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul, et vakuoolides on lahustund ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja –kestale. Turgor – taime siserõhk. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. Kui aga taime kasta, või vette asetada, siis liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub.
de liitumisel üks suur tsentraalvakuool . See võtab enda alla enamiku raku sisemusest.

PLASTIIDID: Taimerakk erineb loomarakust: *ainuomaste organellide – plastiidide – esinemine. Plastiid – ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erineva värvuse. Vastavalt neis sisalduvatele pigmentidele eristatakse: rohelisi kloroplaste, kollaseid või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste.Kloroplastid – sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga. Ümbritsetud on kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised – lamellid . Need on paigutunud üksteisega kohakuti ja moodustavad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofülli molekulid. Kloroplasti sisemuses on DNA, RNA ja valgu molekule, samuti on ka ribosoomid, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kromoplastides – sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele punase, kollase, oranži värvuse. Neid leidub ka kroonlehtedes. Erksavärvilised õied on putukatele rohkem nähtavad. Ka viljade puhul on silmatorgatav värvus teiste organismide ligimeelitamiseks ( linnud levitavad seemneid jne). Leukoplastides – pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad varuaineid. Nt. kartulimugulate leukoplastidesse koguneb taime tärklisevaru.

SEENED: on üks eukarüootsete organismide riikidest.Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub.Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota).Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega.Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades . Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega . Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad , samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad.Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. aastatest kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu. Paljud seeneliigid toodavad bioaktiivseid aineid, mida nimetatakse mükotoksiinideks. Nende hulka kuuluvad näiteks alkaloidid ja polüketiidid, millest paljud on loomadele, sealhulgas inimestele mürgised. Seetõttu on tundmatute seente söömine üliohtlik, erinevalt näiteks tundmatute loomade söömisest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust.

BAKTERID : Prokarüoot – puudub rakutuum . Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Bakterite mõõtmed on 0,1 kuni 25 nm (kõige väiksemad on mükoplasmas – 0,1-0,3 ?m ja põhjustavad hingamisteede haigusi. Kõige suuremad on soolestikubakterid 0,6 mm). Väliskujult on nad: kerabakterid ehk kokid , pulkbakterid ehk batsillid , spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad ikkagi üherakulised organismid. Bakter on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mõnel ka kaks. See koosneb valkudest, lipiididest . Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. See koosneb peamiselt polüsahhariididest, kuid on ka valke ja lipiide. Kest ei ole nii jäik kui taimedel ning see võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel on kest kaetud karvakestega, teistel aga varustatud ühe või mitme viburiga, mis on valgulise ehitusega. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Viburid on liikumiseks. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli. See on kaitseks ja Mitmed bakterid on organismidele ohtlikud, kaasaarvatud inimestele, põhjustades tervisehädasid, mis võivad lõppeda ka surmaga. Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest – bakteritoksiinidest. Bakteritel ei ole rakutuuma. Seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom . See koosneb ühest DNA-molekulist, millel vabu otsi ei ole. Bakteritel on vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni kuue tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Nii jääb paljunemise järgselt kummassegi tütarrakku endiselt üks kromosoom. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nim. plasmiidideks. Plasmiidid sisaldavad geene, mis vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. See on vajalik bakteri toitumiseks, aga tihti ka elutegevusele kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Nii nt. sisaldavad plasmiidid geene, mille põhjal sünteesitud valgud võimaldavad bakteritel elada antibiootikumide keskkonnas. Geenid võivad liikuda rõngaskromosoomist plasmiididesse ja sealt tagasi. Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. Selle tulemusena muutub nii plasmiidide kui ka neis sisalduvate geenide arv. hõlbustab liikumist. Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste, mitokondreid, tsentrosoom, tsütoskelett. Tsütoplasma ringleb bakteris vähem kui pärsituumses rakus ja ainete kandumine raku ühest osast teise toimub valdavalt difusiooni teel. Valgusüntees toimub ka bakterites ribosoomides. Ribosoomid on aga väiksemad ja sisaldavad vähem rRNA ja valgu molekule. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Gaasivakuoolid on iseloomulikumad vesikeskkonnas elutsevatele bakteritele. Need aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. Bakterid paljunevad pooldumisega!
6. BAKTERITE TÄHTSUS:
*väga head lagundajad – surnud organisme (loomi)
*tagavad looduses aineteringluse – peamiselt lämmastiku, hapniku, süsiniku, fosfori, väävli
*osalevad mulla kujundamises – eluta ja eluslooduse vastastikune koostoime , mille käigus pinnasesse sattunud organismide jääkproduktid lagundatakse lihtsama ehitusega ühenditeks.
*koos organismidega elab alati palju baktereid, mis moodustavad normaalse mikrofloora – on tavaliselt kahjutu . See kaitseb haigustekitajate eest. Nii näiteks aitavad jämesooles elavad bakterid lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Samuti on ka loomaliikide seedeelundkonnas. Nii on bakteritel eriti oluline roll sõraliste seedekulglas. Nende imetajate põhitoiduks on taimed ja bakterid lagundavad taimeraku kestade tselluloosi.
Patogeensed bakterid põhjustavad haigusi, toodavad toksiine , mis kahjustavad kudesid ( tuberkuloos , angiin).
*sünteesivad antibiootikume – keemilised ühendid, mis pidurdavad teiste bakterite kasvu.
*bakterite abil toodetakse ka mõningaid vitamiine – nt. B12
*kasutatakse aminohapete tootmiseks – toiduainete tööstuses, kasutatakse lõhna ja maitsetugevdajana, lisatakse supile, puljongikuubikusse
*kasutatakse toidupaksendajana – majonees , jogurt
*toiduainete hapendamine – kapsa, kurgi, piima hapendamine
*bakterite poolt sünteesitud ensüüme kasutatakse biolisandajana pesupulbrites
*bakterite abil saab toota ka erinevaid happeid ja etanooli
*mügarbaktereid kasutatakse bioväetisena
*seenhaiguste tõrjumiseks

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ingrid Leichter Õppematerjali autor

Konspekt

TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. Kaitseb ka korp. Taimedel puudu

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk