Võsaülane (Anemone nemorosa) - referaat (0)

Liis Roose
7. klass
Võsaülane ( Anemone nemorosa) Referaat
Juhendaja õpetaja Kristi Adosson
Tartu 2010
Sisukord
Teen referaadi võsaülase kohta, kuna see taim on väga levinud. Ülast leidub peaaegu igas metsas, ning võsas, nagu nimi ütleb. Ülased on tavaliselt valged, kuid ma arvan, et on ka teisi värve, selle ma hakkangi vastust otsima . Ülane on ka silmale ilus vaadata, tema valged õielehed paistavad esimese asjana silma. Kuid selleks, et ülane ikka ilusti kasvaks, on vaja teada tema kõiki vajadusi, ning eripärasusi kasvamiseks. Näiteks palju vajab ta valgust, toitained ja vett. Kuidas ülane paljuneb või levib, missugusel aastaajal ta kasvab ja kui kaua. Paljud taimed on looduskaitse all, ning neid ei tohi vabas looduses korjata, püüan välja selgitada kas ülane on kaitse all või mitte. Taimed on loodukaitse all sellepärast, et neid on kas liiga vähe alles, või on nad mürgised korjamiseks, kuid on ka teisi variante .
Andmed

• Ülaseid leidub leht-ja segametsades, võsastikes ja metsaservades. Taimedel parasiteerivad paljud seeneliigid.
  
• Ülased kuuluvad tulikaliste hulka, ning nad moodustavad ülaste perekonna.
  
• Täiskasvanud võsaülase kõrgus ulatub 8-25 sentimeetrini. Ülane on kas paljas või hajusalt karvane .
  
• Võsaülase õied on mõlemasugulised, õite läbimõõt on 2-4 sentimeetrit . Õied on eespoolt valged, ning tagant poolt roosakad karvadeta tupplehed. Õiel on emakaid ja tolmukaid palju, ülase õis õitseb aprillis -mais 10-15 päeva. Öösel ja halva ilmaga on õied longus . Ülane hakkab õitsema looduses umbes 10 aastaselt.
  
• Ülase viljaks on lühike kõverdunud nokaga 4-5 millimeetrine pähklikene. Viljad valmivad mai lõpus või juuni alguses.
  
• Ülane paljuneb vegetatiivse risoomi, ning seemnete abil. Teda tolmeldavad putukad, seemneid levitavad peamiselt sipelgad.
  
• Võsaülase risoom on horisontaalne, värvuselt kollakas või pruun, risoom haruneb sõlmekohtadest peente lisajuurtega, see on mulla sees 2-3 sentimeetri sügavuselt. Külgharude pungadest arenevad omakorda maapealsed võsud.
  
• Võsaülane pole Eestis kaitse all.
  

Kasutus

• Ülane sobib varjuliste kohtade kattetaimena. Kasutatakse ravimina reuma , kõhuvalu, köha ja teiste külmetushaiguste vastu. Ülase tolmukaid kasutatakse silmahaiguste ravis , väidetavalt olevat ülane tedretähnide vastane.
  

Eripära

• Kuid kogu taim on mürgine, sisaldab tulikalistele omaseid mürke. Mahl ärritab nahka ja põhjustab punetust, sügeliste, villide, ning haavandite teket. Terava ja ebameeldiva maitse tõttu loomad teda ei söö ja mürgistusi esineb harva. Sissesööduna põhjustab seedekulgla limaskestade valu, võivad järgneda peapööritus, krambid ja teadvusetus, kuid kuivades taime mürgisus kaob. Veistel põhjustab toore taime rohke söömine seedehäireid, neerude ärrituse ja piima punaseks ning kibedamaitseliseks muutumise. Mesilastele suiraallikas. (Margus Pedaste, Triin Marandi ja Tago Sarapuu. Kodulehekülg WWW. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vylane2.ht m, 25.03.2010)
  
• Taime närimine või väikese koguse maitsmine võib põhjustada põletavat suus ja neelus, vahel ka suisa haavandite teket.
  
• Taime maitsmisel piisab suu loputamisest ja väheses koguses vedeliku joomisest. Suuremate koguste söömisel, võib anda söönule aktiivsütt (Kristiina Põld, Mare Oder . kodulehekülg WWW. http://www.16662.ee/taimed.html , 26.03.2010)