Bioloogia- seened ja bakterid (0)

Seened
Seened on iseseisev riik. Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha. Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma.
Kitiinist rakukest - vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda
Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine
*eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel
*efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis
*pärmseened punguvad
Eoste arenemine
1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga
2)Eostorukesed
Toitumine(heterotroofid)
*sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest
*biotroofid- parasiidid
*sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga
Mükoriisa- seen + taim, seen hangib vett, mineraalaineid ja kaitseb taime. Taim aga annab glükoosi
Samblik - seen + rohevtikas (või tsüanobakter) Seen hangib vee ja mineraalained . Vetikas varustab glükoosiga ja orgaaniliste ainetega. Sambliku keha nim. Talluseks (koorikjas, lehtjas, põõsjas) Võib leida kõikjalt, kasutatakse õhu kvaliteedi hindamisel
Seente tähtsus

• Orgaanilise aine lagundaja
  
• Inimese teenistuses toiduaine tööstuses
  
• Ravimi tööstuses
  
• Keemia tööstuses
  

Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud , ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik ( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini)
Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised.
Bakterid
Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma
Bakterid on üherakulised organismid
Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool on bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburitega. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad and aga liikumiseks. Osadel bakteritel eritab kes limakapsli, mis on täiendavaks kaitseks ja hõlbustab liikumist
Surmaga lõppevaid haiguseid põhjustatavaid baktereid nim. Patogeenideks . Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest- bakteritoksiinidest.
Bakteritel on üks kromosoom
Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks.
Bakteritel pole

tsütoplasmavõrgustiku

Golgi kompleksi

Kloroplaste

Mitokondreid
Mõnedel bakteritel esineb tsütoplasmas gaasivakuoole, need on iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele.
Bakterid paljunevad pooldumisega. Mis toimub suhteliselt kiiresti, laboris kuni poole tunniga, looduses 1 ööpäevaga
Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib ta moodustada spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu .
Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena
Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda.
Bakterite poolt tekitatavad haigused
*süüfilis *läkaköha
*katk *difteeria
*tuberkoloos *puukborrelioos
Bakterid lagundavad sõraliste seedekulglas taimeraku kestade tselluloosi.
Hambaaugud tekivad hambakatust, mille moodustavad bakterid. Bakterid lõhustavad toidus sisaldavaid suhkruid ja muudavad need piimhappeks. See aga reageerib hammaste koostises olevate kaltsiumisooladega.
Biotehnoloogia tegeleb organismile omaste protsesside saamisega tehislikes tingimustes