Ökoloogia esimene konspekt (0)

Üksikorganismid ökoloogias
Kõikidele kooslustele annavad näo üksikorganismid. Evolutsiooniline areng on ökoloogide sõul põhjuseks, miks org on sellised, elavad seal, kus elavad.
Arvukuse levik sõltub sündivuse – suremuse tasakaalust, sisserände – väljarände bilansist.
Eluks vajalikud kk tingimused
Kasutatakse energiaressursina ka anorgaanilisi transformatsioone, mis on sobilukud eeltuumsetele. Metaan , väävliühendid, ammooniumioksüdatsiooni teel saadud energia. Ookeani sügavustes, termaalavade ümbrustes. Kuuma veega need ühendid kanduvad sinna lähedale ja bakterid jt saavad sealt energiat.
Fotosüntees on teistele vajaliku energia allika saamis protsess. Kõik, sõltub järelikult päikeseenergiast.
Vesi on tahkes olekus poolustel. Kõrbes (vesi aurustunud , kui üldse).
Organismide mitmekesisus on ajutine.
Nt üks liik asustab terve maakera. Kuna see pole aga universaalne liik, siis ta ei pea vastu kas iseäralikule temp-le, niiskusele jms-le. Seega on levik väike.
Seega me maa on asustatud tohut arv liikide poolt. Nende levik pole juhuslik, erinevates piirkondades on erinev kooslus, asutus.

• Enamus liike ei esine enamuses piirkondades enamuse osa ajast! Järelikult me ei pea mitte vaid seletama , miks eksisteerib, vaid et miks ei levi enamuses.
  

Looduslik valik, kohanemine, kohastumine
Kohanemine on fenotüübiline, nt mingile temperatuurile, kuid ei anna seda omadust oma järglastele edasi.
Kohastumine on genotüübiline (?) annab selle kohastumise edasi järglastele.
Looduslik valik on peamine osa evolutsioonist, mis tugineb alljärgnevatele: (LV on evolutsiooni alustala)

Darvini I tees. Organismid, mis moodustavad liigi populatsiooni ei ole identsed. Nad erinevad oma suuruse, arengu kiiruse, temp tundlikkuse jm poolest.

Mõningad neist erinevustest on pärilikud. St organismi ja tema järglaste tunnuste samasus ei sõltu kekskonnast, vaid antakse geenidega vanematelt järglastele, millest tulenevalt on järglastel mõningad vanemate tunnused olemas.

Kõik populatsioonid võiksid potentsiaalselt asustada kogu maakera ja nad teeksidki seda, kui kõik järglased jääksid ellu ja annaksid maksimaalselt veel ise järeltulijaid. Paljud indiviidid hukkuvad enne suguküpseks saamist. Ja enamus ei anna maksimaalselt järglasi.

Erinevad indiviidid jätavad endast järele erineva arvu järglasi! Mitte, et annavad erineva arvu järglasi. Mõeldakse neid, kes jäävad ellu suguküpseks saamiseni.

Indiviidi poolt järelejäetud järglaste arv sõltub mitte täielikultt, kuid siiski olulisel määral indiviidi omaduste ja teda ümbritsevate keskkonna vastastikustest suhetest.

• Möödanike keskkonnad toimivad nagu filtrid mis lasevad läbi ainult teatud iseäralikud omadused. Organismid ei oleloodud ega kohastatud praegustele ega tuleviku kohastatud olukorra jaoks vaid nad elavad antud keskkonnas sellepärast, et see on minevikus toimunud valiku, adaptatsiooni tulemus.
  

Sobivus ehk kohanemus
Fitness inglise keeles. Populatsiooni kõige paremini kohanennud isendid on need, kes jätavad järele kõige rohkem järglasi def järgi. Praktikas kasutatakse def tüüpiliste indiviidide kohta.
Sobivus on suhteline termin, mitte absoluutne. Nt taimede poolt jäetud seemnete arv ei näita kohanemist, vaid pigem isendite propotsionaaselt panust tulevikku. Kõige enam on kohanenumad on need, kes annad suhteliselt rohkem järglasi, omavad määravamat tähtsust populatsiooni iseloomu kujunemisel.

• Loodusliku valiku tulemusel selekteeritakse eksisteerivate indiviidide juurest kõige sobivamad.
  

Darwini teooria ei näe etteülisobivate isendite tekke ka mitte ideaalsetes tingimustes.
Loodusliku valiku kohaselt jätab 1 isend rohkem järglasi kui teine, seega on tema panus järgnevatele põlvkondadele suurem.
Organims kohaneb ja muudab elukeskkonna sobivamaks, mugavamaks  übritsevas kk-s on teatud tegurid, mis määravad ära, mis kombel nad kk-a sobivad.
Keskkonna tegurid:

• Ajalooline tegur – väga pikaajalised. Minevikus toimuvad sündmused ulatuvad tulevikku.
  
  • Mandrite ränne. Bioloogid avastasid. Nt lennuvõimetud linnud L-Am Tinamou, Rhea ; Aafrikas Jaanalind ; Indoneesias Kiwi; Austraalias Emu ja Cassowary.
    
• Kliima muutused – suhteliselt lühiajalised. Tänapäeva liikide levik on ka minevikus toimunud kliima muutustega seotud. Nt pleistotseeni (jää – aja ajastu) 1,8 mln aastat tagasi kliimamuutus.
  

Madalate temp kohastumus kõrgmägede isoleeritud taskud (arktiline alpide tasku), seal kasvab sageli vaid üks liik.

• Lokaalsed kk-d e habitaat (kasvuala) pakub unikaalseid tingimusi liigilevikuks.
  

Nt on olemas sellised seeneliigid, mis kasvavad vaid kriidipaljandikud.

• Kunagiste populatsioonide lausleviklate jäänukid ehk reliktid. Nt nunataktid – alpi rododendorn kasvab jääst vabaks jäänud mägede tippudel ehk munataktidel.
  

Tänapäeval hangitakse infot kunagiste liikide kohta järve põhjast võetud proovide uurimisel (kõik õietolmud on erineva kujuga, gernist võetud).
Saarte mudelid
! Saarte puhul 3 tähtsat momenti :

Ajalooline element (organism + kk)

Asjaolu, et igat liiki keskkonna kohta on 1 ideaalne liik

Looduslik valik toimib lahknenud ja üksteisest kaugenenud liikide puhul
Saarte mõned omadused:

• Saarel vähem liike kui sama suurel maismaa alal
  
• Paljud saarel esinevad liigid on natuke /täiesti erinevad lähedal asuva maismaa alast.
  

Järelikult saare floora ja fauna koosneb vaid nendest liikidesse kuuluvatest liikidest, kelle eellastest õnnestus kunagi saarele saada. Ning tänu isolatsioonile võivad saarel evolutsioonilised muutusedtoimuda kiiresti, kaaludes üles selle mõju, mida võiks omada geneetilise materjali vahetus saarel elava populatsiooni ja selle maismaa populatsiooni vahel, millest saare populatsioon tegelikult alguse on saanud.
Bioloogide järgi kuuluvad indiviidid ühte liiki siis, kui nad annavad omavahel järeltulijaid, vahetades vabalt geneetilist materjali ja andes elujõulisi järglasi. See populatsioon muutub homogeenseks .
Reproduktiivne isolatsioon (hobu + eesel = muul), mille käigus 1 eelastest liigist võib areneda 2. (nt viinamarjakärbes)