Läänemaa rahvustoit (0)

LÄÄNEMAA RAHVUSTOIT

Referaat
Tallinn 2011
Läänemaal on palju rannajoont, piisavalt sisemaad ja ka Vormsi saar. Läänemaa rannikualad soodustasid tihedat kaubavahetust oma maa ja ülemere naabritega. Näiteks viidi õunu ja suitsutatud lambaliha Rootsi maiuspalaks, Soome ja rootsi ning teistegi riikide laevad peatusid sageli sealsetes sadamates, tuues kaasa erinevaid ilmakodanikke ja nende kombeid.
Ühel ja samal toidul võib paikkonniti olla erinev nimi, kuid näiteks poolvillanepuder, segupuder ja mulgipuder on tegelikult üks ja sama toit väikeste erinevustega. Omapärse ja meeldiva maitse andis toidule reheahi , mida ei saa asendada ühegi maitseainega.
Toidulaud Hanila vallas (Rame küla, Virtsu alevik ), Noarootsis (Nina küla, Riguldi), Risti vallas ja Vormsi saarel:
Toidukorrad läbi aegade on olnud suhteliselt sarnased ja samuti ka toidud, väikesed erinevused ilmnevad tooraine osas (erinevad seeneliigid, erinevad kalad ). Noarootsis ja Vormsil on tugev rannarootslaste mõju kogu kultuuris, seega ka toiduvalmistamisel. Väga palju on toidulauale mõju avaldanud läheduses olnud kodumajanduskoolid või korraldatud keedu- ja aianduskursused.
Silk oli leiva ja kartuli kürval peamine toit. Suu oli vaja tahedaks teha. Peaaegu igal toidukorral olid need nn eelroana laual. Kui peres oli palju mehi, pidi igal toidukorral ikka liha mekk juures olema (see ei tähendanud sugugi mitte suuri koguseid). Liha kohta olnud ütlus- paksem viil meestele ja väike tüdruk saab kõige vähem.
Rannikul olu enamlevinud lambaliha., sisemaal rohkem sealiha . Vasikat, veist söödi väga harva, pigem pühade või tähtpäevade puhul. Argipäevaselt kasutati toiduvalmistamisel soola- või suitsuliha, värsket saadi harva. Söödi ka maksa, aju, kopsu jne. Levinud olid verikäkid, veidi vähem tanguvorstid ja verivorstid.
Kalad- räim, lest, säinas, angerjas, siig , haug- jõudis lauale värskelt, soolatult , suitsutatult.
Suuresti söödi seda, mida ise kasvatati või korjati. Köögiviljadest- kaalikas , porgand , naeris, kapsas , kurk , mugulsibul ehk sibulaputkes, suhteliselt hilja tomat. Kartul olu laual igal toidukorral.
Marjad - mustikad , metsmaasikad, muulukad, põldmarjad, pohlad , jõhvikad, kohati ka murakas, hiljem ka punased ja mustad sõstrad.
Puuviljad - õun, ploom, kreek .
Seened- soolatult või tükeldatult ja rasvainega läbi praetult purkides.
Teraviljadest rukis , oder ja pidupäeval nisu. Nii mõneski külas kasutati tangusid tükk aega enne kui kruupe .
Piima ja hapupiima kõrval joodi palju taimeteed õunakoortest, pärnaõitest, köömnetest või piparmündist.
Pidulaualt ei puudunud kali ja õlu.
3