Minna oli väga kättemaksuhimuline ja õel. Ta oli väga jonnakas, kuna ei suutnud Aadile andestada. Minna kasutas Tuunast ära. Ta õrritas teda ja kasutas Aadile kättemaksuks. Arvan, et tal oli põhjust olla armukade, sest Aadi tegu oli väga jube. Minna oli samuti kaval, sest ta suutis Tuunase alati ära meelitada. Naine oli õnnetu ja väsinud. Tema mees oli halvatud ja teda petnud. Minna polnud kaastundlik ja ta ignoreeris oma haiget meest. Ta ei viinud Tuunasega asja kunagi lõpule, vaid õrritas ja meelitas teda viimase hetkeni. Ta oli ärakasutaja. Ta oli pika vihaga inimene. Ta ei viinud kunagu Aadi armukest nooremat Minnat üle jõe ja ootas, et keegi teine tuleks. Ta soovis ja lootis, et ta mees Aat paluks vabandust ja valiks tema. Ta soovis õnnelikku abielu ja lapsi, kuid see oli võimatu, sest Aat oli halvatud. Samuti ta soovis Aadile kättemaksu, et Aat teaks, mida Minna tundis ja nägi
Sõna femina pärineb ladina keelest ning selle tähendus on ,,naine,,. Feminism on oma alguse saanud Prantsuse revolutsioonist 1830. aastal, kuid organiseeritud feminism sai alguse alles Esimesel Naiste Konverentsil 1948. aastal Seneca Fallsis Ameerika Ühendriikides. Feminismi loojaks peetakse Prantsuse filosoofi, romaanikirjanikku ja esseisti, Simone de Beauvoir´i (1908-1986). Feminism on lähenemisviis ühiskonnaelule, filosoofiale ja eetikale, mis püüab muuta neid tendentse, mis on viinud naiste allutamisele või naiste kogemuse alavääristamisele Feministliku mõtlemise eesmärgiks on luua ühiskonda, mis kaotaks sotsiaalsete sugude erinevuse ning saavutaks naistele ja meestele võrdsed võimalused ning õigused. Feministlik mõtlemine annab mõista, et naisi, ei tohiks ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Feministlik teooria käsitleb ning eristab nais- ja meessugu kahest tasandist lähtuvalt : bioloogiline- ja sotsiaalne sugu
Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga Essee Eestimaa on olnud aegade vältel üks mitme isandaga maa. Tema pinnalt on läbi käinud sakslased, rootslased, taanlased, liivlased, latgalid ning palju muid rahvaid. Esiajast saadik on toimunud siin palju muutusi, mis on viinud meie ühiskonda edasi nii tervikuna kui ka üksikute lülidena. Kogu see muutus ja kohanemine on taganud meile pääsu keskaega. 12. sajandil hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma ning tänu usulistele erimeelsustele ja piiskop Meinhardi ülesandele Liivimaa ristiusustada, algas ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli see, mis ühendas eestlasi ning pani neid meeskonnana tööle, olenemata kaotusest
.........4 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................10 2 SISSEJUHATUS Elektronarvutite ehk kompuutrite (ingliskeelsest sõnast compute arvutama) ehk raalide ilmumine on üks kaasaja teaduse- ja tehnikaarevolutsiooni olulisi tunnuseid. Elektronarvutid on avanud uue lehekülje inimese teadmiste ja võimaluste ajaloos. Arvutite laialdane levik on viinud selleni, et üha rohkem inimesi on hakanud tutvuma arvutustehnika alustega, programmeerimine aga on muutunud järk- järgult spetsialisti tööriistast kultuuri elemendiks. Arvuti- funktisonaalüksus, mis on võimeline inimese sekkumiseta sooritama keerukaid arvutisi, kaasa arvatud rohkeid aritimeetikatehteid ja loogikatehteid. 1. REAALARVUTID 1937. aastal alustas ameerika füüsik Howard Hathaway Aiken Harvardi ülikoolis tööd oma väitekirja teeside kallal
VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed.
Lõpukõne Armsad vanemad, sugulased, sõbrad, tuttavad ja kallid lõpetajad! Oleme täna kogunenud siia, et panna punkt meie üheksa- aastasele töö tegemisele. Meie senise elu kõige pikem ning pingerohkelisem etapp on läbitud. Tänane päev on emotsioonide- ja meenutusterohke. Oleme end kuidagi üheksa aastat ülal pidanud, kes halvemini ning kes paremini. Oleme olnud kokkuvõtteks tublid ja tahame tänada kõiki, kes meid sellel teel edasi viinud on. Läbi üheksa aasta oleme näinud pisaraid, raevuhoogi ja endast välja minemisi, halbu hindeid ning märkuseid. Kuid jäägem positiivseks me oleme siiski lõpetajad ning ennast kõigest sellest läbi vedanud Me oleme näinud õpetajaid, kes pole meiega üldse sobinud ning asemele saanud inimesed, kelle me nüüd pisarateis minema saadame. Jääme mäletama meie õpetajate valesti läinud sõnu ning lauseid
.............................................. 4 3. Paisuv Universum.................................................................... 5-6 4. Inflatsiooniline arneguetapp.................................................... 7-8 5. Kiirgusdominantne arneguetapp............................................ 9-10 6. Kasutatud kirjandus................................................................... 11 SISSEJUHATUS Soov mõista võimalikult sügavalt Universumi ehitust ja evolutsiooni on viinud teadlasi mitmesuguste teoreetiliste materjalide väljatöötamisele. Praegusajal on põhikonspetsioonina tunnustatud Einsteini üldrekatiivsusteooria baasil Aleksandr Fridmani tuletatud lähtevõrrandid, mis ühendatuna vaatlusandmetega, mis viisid arusaamale, et kosmoloogilisel alghetkel pidi ülitihe ja ülikõver Universum olema ülitugevas paisumisseisundis. Piltlikult kasutatakse seda kui ülivõimsat plahvatust, Suurt Pauku, mis viis Universumi tekkemomendil paisumisseisundisse
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan''
Petsorini iseloomustus Petsorin oli auahne vene sõjaväelane, kes sõdis Kaukaasias tserkesside vastu. Petsorinil olid vurrud, valged hambad ja pruunid silmad. Ta oli usaldatav, kuna ta täitis oma lubadused. Näiteks siis, kui ta tegi Azmat'iga kokkuleppe. Tundub, et Grigoril ei olnud elus eesmärki, sest kõik, mis ta tegi, oli mõttetu ja ei viinud kuhugi. Ta lihtsalt lasi tuulel end kanda ja vaatas, mis juhtub. Grigorile oli tegutsemine vajalik, kuid see ei toonud kellelegi kasu ja ei viinud kuhugi. Seda sellepärast, et ta ei teinud midagi südamega, vaid muuseas. Sellepärast oligi ta üleliigne ja mõttetu mees. Petsorini jaoks oli minevik ajalugu ja mitte tähtis. Näiteks kui ta uuesti Maksim'iga kohtus, ei teinud ta sellest suurt numbrit ja tahtis kiiresti lahkuda. Seega ta ei pidanud sõprusest suurt lugu ja oli südametu,
Tarbi, inimene, tarbi veel! Aastatuhandete vältel on inimene muutunud aina laisemaks ja laisemaks. Viimase sajandi jooksul on see olnud eriti märgatav, sest kiire tehnika areng on viinud ühiskonna sinnamaale, kus enam ei jälgita, mida ostetakse, ja ei anta endale aru tarbimisharjumustest. Alates sellest kui inimkond muutus tsiviliseeritumaks ja paberilipakatele anti väärtus, on keskendutud aina enam nende paberilipakate kogumisele. See on viinud elatustaseme kasvuni arenenud maades ent arengumaades on seisukord samasugune nagu 400 a. tagasi. Lääneriikide elanikud tarbivad piiramatult, samas kui kolmanda maailma riigid kannatavad pideva puuduse käes. Praegu, kui räägitakse masendunult majandussurutisest, ei arvestata sellega, et Aafrikas ja Kagu-Aasias ei ole inimeste jaoks sisuliselt mitte midagi muutunud. Elatustaseme kasvuga seoses tõusid inimeste palgad ja nad said endale lubada kaupu,
vähem samale tasemele. See sunnib võtma laene. Erinevad pangad üritavad võimalikult palju kliente endale meelitada. Pakutakse väga palju erinevaid laene erinevaks otstarbeks. Väga populaarseks on muutunud ka SMS-laenud, mida on kõigil väga lihtne saada. Suure intressiga ja ilma tungiva vajadusea laene võttes ei mõtle inimesed sellele, et kõik need võetud laenud peab ka tagasi maksma koos suurte lisandunud intressidega. Ohjeldamatu tarbimine on viinud meid majanduskriisini. Inimestel ei ole enam piisavalt raha, et nii palju asju kokku osta. Järjest rohkem on hakatud mõtlema säästlikuma elu peale. Rahva nõudlus on tunduvalt kahanenud, kuid tootjad ei taha oma toodangut vähendada. Majanduskriis on tänapäeval suureks probleemiks, kuna paljud ettevõtted pankrotistuvad, inimesed jäävad vaesemaks. Mõned ei jõua enam osta ka kõige vajalikumat toitu ja riideid.
Samuti on positiivne kapitali liikumise kasv ülemaailmselt, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Kuid on ka miinuseid. Näiteks riikide sõltuvus üksteisest. Kui ühel läheb halvasti, siis teistel samuti, eriti suurriikide, nagu USA ja Venemaa, puhul, sest majanduslik sõltuvus nendest riikidest on väikeriikidel väga suur. Globaliseerumine on toonud meile ka suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemise rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni. WTO on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. See loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (GATT) ühinenud riikide baasil. OPEC on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Need kaks organisatsiooni tagavad häid majanduslikke tingimusi. Kultuuriliselt golabaliseerumine toob kultuuride segunemise, samuti parem juurdepääs eri
jäädaval tülli. Seitsmeaastane sõda Inglismaa oli pidevalt Prantsusmaa sõjas ka Euroopas. Prantslaste positsioon Põhja-Ameerikas oli niivõrd tugev, et nad plaanisid koos Kanada ja Suure järvistu indiaanlastega kihutada inglased välja Põhja-Ameerikast Prantslaste väljatõrjumine kujunes edukaks ja 1763. aastal sõlmitud Pariisi rahulepinguga loovutas Prantsusmaa kõik oma alad allpool Kanadat Inglismaale. Sõtta viinud sündmused Suurbritannia oli Seitsmeaastase sõjaga kindlustanud oma ainuvõimu Põhja-Ameerikas. Inglismaa kehtestas mitmeid seadusi, mis mõjusid ahistavalt ameeriklastele. Peale selle näis kohalikele, et Suurbritanniast muudkui tuleb uusi sõdureid, keda nemad peavad oma kuludega majutama ning toitma . Sõtta viinud sündmused Asutati salajasi nn Vabaduse Poegade ühinguid, milles eesmärk oli propaganda ja organiseeritud vastupanu Briti koloonialvõimule.
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE I Külma sõja mõiste: · Külm sõda (1946-1991)- NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes: vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades,kusjuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdivad teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes.
aasta aprillis soovis kannatanu katkestada Stigma erakliinikus raseduse. Abordi viis läbi kohtualune, kes kutsus kannatanu kahe nädala pärast järelkontrolli. Järelkontrolli tulnud kannatanu kaebas valude üle alakõhus, kuid kohtualune ei pidanud seda oluliseks. Valud jätkusid nind kannatanu pöördus uuesti kohtualuse poole, kes suunas ta sama kliiniku teise arsti vastuvõtule ultraheliuuringule. Ultraheli näitas raseduse edasikestmist. Raseduse jätkumisest ultraheliuuringut läbi viinud arst patsienti ei teavitanud, vaid palus kannatanul järgmine päev tagasi tulla, et viia läbi narkoosi all järelpuhastus. Ultraheliuuringu läbi viinud arst teavitas kohtualust ebaõnnestunud abordist ning palus tal abort uuesti läbi viia. Teistkordne abordikatse viidi läbi pea kaks kuud esimesest hiljem. Abordi tegemise päeval nägi kohtualune kannatanut alles operatsioonilaual ja narkoosi all.
Global. e. üleilmast.on ühisk.ja maailma majanduse muutused, mis on põhjust. kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. vabakaubandusest muutused tehnoloogias, transpordi ja kommunikatsiooni areng, majanduses, rahvusvahelise kaubanduse kasv, kapitali liikumise kasv ülemaailma, otseinvesteer. kasv,riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu mis on viinud organ.nagu WTO(maailma kaubandusorganisatsioon, elavdada rahvus. kauband.) ja OPEC(Naftat transportivate riikide vaheline org. Põhit. toornafta hinna regul. maailmaturul, liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmäär. venetsueela, Iraak iraan Ecuador liibüa)tekkeni,rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF(rahvusvaheline valuutafond, rahvus. vahel. rahasüsteemi stabiilsuse tagamine) ja Maailmapank) loomine,hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatäht
"Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost" (Georg Wilhelm Friedrich Hegel) Läbi aegade oleme näinud erinevaid ajaloo kulgi. Inimeste edevus on viinud meid erinevate katastroofideni, mis on mõjunud tervele inimkonnale laostavalt. Kas inimesed on sellest õppinud? Inimkond ise ei ole end viinud selliste katastroofideni, küll aga on seda teinud riikide juhid. Näitena võiks tuua Hitleri ja Stalini. Stalinil oli mitmeid teooriad, kuidas inimesed alluksid riigile ehk tema diktatuurile. Need kes võimule ei allunud ja hakkasid vastu, hukati. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid.
kontrollimatu migratsioon. Kasvab ka kuritegevus, nakkushaiguste levik ja tööpuudus. Maailma rahvaarv on kiirelt kasvanud just viimasel sajandil, arvestades, et 20. sajandil oli rahvastiku arvuks veel 1,7 miljardit, siis praeguseks on see plahvatuslikult kasvanud 7,7 miljardini. Sellist kasvu on soodustanud meditsiini, tehnoloogia ja toidutoodangu pidev areng ja kasv. Rahvastikuarvu tõus, koos sellele lisanduvate loodus- ja energiavarade kulutamise kasvuga on viinud oludeni, kus keskkonnaalased probleemid on kasvanud globaalseks. Põlluharimine, metsandus, loomakasvatus ja elukohtade laiendamine on viinud olukorrani, kus maailma metsade pindala on kahanenud üle poole võrra. Samuti on ülekalastatud 3/4 maailma kalapüügi piirkondadest. 1950. aastatest on veekasutus kasvanud 3 korda ning pool miljardit inimest elavad riikides, kus on raske katta päevast veevajadust. Vee tarbimine kaks korda kiiremini
Otsingud aga ebaõnnestusid ja mees sai vihaseks. Külatark rääkis, et too naine käivat libahundiks ja ta tuleks kohtu alla viia. Kui mees koju läks, oli naine juba voodis. Seepeale läks mees kohe kohtusse ja ka naine kutsuti sinna. Seal mõisteti naine sortsiks, libahundiks ja muuks kurjategijaks ning otsustati saata ta tulesurma. Kui tuleriit naisele põlema pandi, tuli aga suur udu ning kui see lõpuks hajus, oli naine kadunud. Udumäe kuningas oli ta päästnud ja mäele tagasi viinud. Ja kuigi Tiiul olid seal nüüd hea päevad, igatses ta ikkagi lapse järele. Kuningas tundis ema mõtteid ning lasi lõpuks ka tütre Udumäele tuua, siis oli naise õnn täielik. Külas aga arvati, et Tiiu olnud libahundina lapse ära viinud. Põud ja muud probleemid saatsid küla aga iga suvi. Udumäe kuningas karistas neid, et nad tema kasvandikku hukata tahtsid
mis nende tegevustega kaasneb. Kõige lihtsam näide on see, et inimesed viskavad oma prügi loodusesse. Üks kilekotike võib põhjustada surmasid. See võib sattuda mõne looma, kes arvab, et see on toit, hingamisteedesse ning ta lämbub. Maailmameres on tekkinud juba n-ö prügisaared, mis koosnevadki ainult prügist ning mis ulbivad mööda ookeani ringi. Lisaks prügi loopimisele on suur probleem salaküttimine. Salaküttimine on paljud loomad viinud väljasuremise äärele ja paljud liigid ongi juba oma eksisteerimise lõpetanud. Kolmandaks on vihmametsade raie. Suured vihmametsad võetakse maha, mis seab ohtu terve ökosüsteemi. Selle kõige vastu on loodud igasuguseid organisatsioone, mis tegelevad looduse kaitsmisega. Selliseid organisatsioone on üle terve maailma. Tehnoloogia areng on toonud kaasa hulganisti probleeme. Sellega on kaasnenud inimeste tarbimise suurenemine. 1000 aastat tagasi olid
kes on elanud nendes metsades juba sajandeid. Tulevased põlvkonnad ei saaks enam avastada vihmametsade saladusi ja tunda neist rõõmu. Tekkepõhjused Põhilise vihmametsadest hävitavad tulekahjud, buldooserid, ja mootorsaed nende puude väärtuse pärast. 2. kohal on aga põllumajandus ja karjakasvatus. Isegi suurfirmad nagu Mitsubishi Corporation, Georgia Pacific, Texaco ja Unaco hävitavad vihmametsi Tagajärjed Metsade raie on viinud paljude liikide hävimiseni ja teised hävimise äärele. Näiteks Brasiilia roosipuu ilu ja suur nõudlus mööblitööstuses on viinud selle puu looduskaitse all olevate liikide nimekirja. Kliima muutused lähipiirkonnas ja mujal maailmas. Näiteks Peruus sajab mägedes vähem lund ja Boliivias on vähem vihma ja rohkem tuult. Kui selline raie jätkub, siis võib olla elu maal võimatu, sest õhku oleks raske või isegi võimatu hingata, kuna vihmametsadeta oleks 20%
KAS I MAAILMASÕDA OLI VÄLTIMATU VÕI OLEKS SAANUD SEDA VÄLTIDA? Esimene maailmasõda, mis toimus aastatel 1914-1918, oli esimene ülemaailmse mastaabiga sõda, milles osales ligikaudu 40 riiki. I maailmasõja näol oli tegemist imperialistlike riikide, eriti Inglismaa ja Prantsusmaa võitlusega Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Saksamaa kiire areng oli viinud juba jaotatud võimutasakaalu maailmas tugevlt paigast ära- Hoolimata kaalukatest põhjustest, miks sõda puhkes, oleks olnud võimalik leida ka muid lahendeid. Kõige kapitaalsem põhjus, miks ei osatud sõda ära hoida, oli kogemuste puudumine ja sellest tulenevalt ka ohu alahindamine riiklikul tasandil. Varem polnud toimunud nii laiaulatuslikku sõda ja suurriikide valitsused uskusid, et seegi kord piirdub konflikt vaid piirkondlike sõjaliste kokkupõrgetega
Valimisprogramm ONE Eesti on meie kodumaa, meie kohus on seda auga teenida ja kaitsta. Nüüd, kus maailm on suurte muutuste teel, tuleb leida üles meie riigi tõelised väärtused, mis on teinud Eestis just sellise Eesti nagu on ta seda praegu. Eesti elu ja olu on praegu tõusuteel. Oleme suutnud oma jõud ühendada, mis on olnud aeganõudev ja elumahlu vähendav, aga oleme siiski viinud meie oma väikse, kuid mõttelaadilt suure Eesti, Euroopa riikide hulka. Oleme auga ära teeninud oma koha maailmariikide keskel. Meie tahame panustada Eesti tulevikku, et meie oma lapsed ja lapselapsed saaksid tunda vabaduse maitset, tunda rõõmu oma enda riigi viljadest. Meie peame meeles ka minevikku, sest minevik on see, mis on viinud meid praegusesse Eestisse. Meie minevik on meie tugevus, see näitab, et me
Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus. 13. Selgita globaliseerumise ühte positiivset ja ühte negatiivset külge majanduslikult arenenud riikidele. Globariseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogia, toodete jms. ülemaailmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Positiivne: kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste hoogustunud liikumine riikide vahel ning tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. 14. Eestisse on mitmed rahvusvahelised ettevõtted rajanud enda tütarettevõtted. Nimeta 2 negatiivset tagajärge sellega seoses. Eesti firmadele tekib suurem konkurents ja ettevõtete jäätmed jäävad Eesti. A-rida 1. Milline on industriaalühiskond?
tipptehnoloogia, miljonikroonine reklaamikampaania, maksis töötajatele kõrget palka(palgaturutasemest 3-5 korda rohkem). Kuid ajaleht ise maksis vaid 5 krooni ning ilmus kuus korda nädalas. 2. Ei arvestatud klientide huve ja eelistusi. Kuna inimesed liikusid isiklike autodega, siis eelsitasid nad pigem ajalehe kojukannet ning see nõudis ootamatut lisakulutust. 3. Riho Kullassepp ei viinud eelnevalt läbi analüüse ja turuuuringuid, selgitamaks, kas klientuur on piisav ajalehe toimimiseks. Tagajärg 1. Tema kulutused olid suured ja ületasid mitmekordselt tulusid. 2. Oodatud tuli jäi saamata ning tuli teha lisainvesteeringuid ajalehe kojukandmiseks. 3. Müügilt ei tulnud sisse piisavat tulu. Pankrot? Probleemi valdkond: Vale juhtimis- ning konkurentsistrateegia valik ettevõtte juhi Riho Kullassepa poolt. linnuke
hulga kontserte eestis ja välismaal kontsertreisid: Soome, Norrasse, Prantsusmaale, Belgiasse ja Liibanoni koostöö Pariisi Gregoriaani Kooriga mitmed CD'd koostööd: Jean Boyer, Werner Jacob, Jon Laukvik, Peter van Dijk, Edgar Krapp jt Ansambli kunstiline juht ja dirigent JAANEIK TULVE kontserte ansambliga Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestriga JAANEIK TULVE Viimastel aastatel oma tegevuses astunud pika sammu edasi, mis on neid viinud rahvusvahelise tunnustuse lävepakuni Vokaalgrupi uusim heliplaat «Stella Matutina» koos Weekend Guitar Trioga, mis ilmus Prantsusmaal, on suisa vaimustavalt hea Kasutatud materjal www.google.ee http://www.kappiyhing.ee/
Nimi Uurimistöö pealkiri Ülevaade Mis oli küsitluse eesmärk? Keda küsitleti? Millised olid küsitluse tulemused? SISSEJUHATUS Mis eesmärgil küsitlust läbi viidi ja milline oli hüpotees? Millistele teoreetilistele alustele tugineti? Kuna ja kes on veel taolisi küsitlusi läbi viinud ning millistele tulemustele nad jõudsid? MEETOD Respondendid. Metoodika. Millist küsimustikku või ankeeti kasutati? Küsimustiku või ankeedi kirjeldus. Protseduur. Kuidas küsitlus läbi viidi? Milline oli küsitluse käik? TULEMUSED Kirjeldatakse saadud tulemusi ja esitatakse tulemusi graafiliselt ning tabelitena. ARUTELU
Harva meenub see, mis on olemas, kuid tihti ollakse mures selle pärast, mida ei ole. Tundub, et motoks on saamas loosung: võidab see, kellel on surres rohkem asju. Hoolega jälgitakse teisi. Kui naaber ostab uue ning võimsama sõiduki , siis tekib enamasti tahtmine omale veelgi uhkem muretseda. Teaduse areng on meeletu see on kaasa toonud palju probleeme. Räägitakse nii öko-, rahvastiku- kui eetikakriisist. Inimkond on oma arenguga viinud keskkonna ohtlikku seisu. Vaieldamatult on kliimasoojenemine muutunud ohtlikuks, kuigi see on toimunud juba pikemat aega, hakkavad tagajärjed alles ilmnema. Maailmas on märgata muutusi: lund sajab seal, kus seda pole varem olnud, ja Eestis, kus enamasti oli talviti pakane, kallab vihma ja jääkristallidest ei maksa enam eriti unistada. Toimunud on laialdane vihmametsade hävitus, kõrbed suurenevad, mattes üha suuremaid alasid liiva alla
Reaktsiooni lõppedes segada saadud lahust klaaspulgaga. Saadud segu filtreerida läbi paberfiltri 50 mL mõõtkolbi. Filterpaberist teha tavaline filter, see asetada lehtrile ja lahust valada filtrile mööda klaaaspulka. Keeduklaasi loputada 2-3 korda väikeste destilleritud vee kogustega, mis samuti valada läbi filterpaberi mõõtkolbi. Mõõtkolb täita destilleeritud veega kriipsuni ja segada. Eraldus süsihappegaas. Seda katset mina läbi ei viinud. 2 HCl ( aq )+ CaCO3 → CaCl2 + H 2 O+CO 2 ↑ Teises katses tuli raua mõõtelahust valmistada. Kalibreerimiskõvera koostamiseks vajalike raud(III) mõõtelahuste valmistamiseks kasutada valmis Fe(III) standardlahust kontsentratsiooniga 0,1 mg/mL (Fe3+). Mõõtelahused valmistada 50 mL mõõtkolbides. Iga tudeng valmistas ühe mõõtelahuse. Pipeteeritava raud(III) standardlahuse kogus oli minul 1,2 ml. Arvutada Fe(III) kontsentratsioonid mg/mL ja mg/L valmistatud mõõtelahustes
millel on investorite toetus ja kliendipagas (Vilcon endine Lev iEhitus) Loomulikult luuakse ka ehitusvaldkonda innovaatilisi töövahendeid, aga need on reeglina mastaapsed ja kallihinnalised, mille ostu kaalutakse pikalt ja põhjalikult, hinnatakse uue seadme/masina vajadust ja tasuvust. Ühtegi innovatsiooni ei ole minu poolt intervjueeritud firma selle tegevusaasta jooksul läbi viinud või tellinud. Seoses sellega ei ole osalenud ka üheski innovatsiooniga seotud küsitluses ega ka uuringus. Selgelt anti mõista, et tulevikus ollakse kindlasti valmis uuteks ja innovaatilisteks lahendusteks (tööajaarvestuse süsteemid, uued masinad/seadmed jne), saadakse sellest aru, et see on firma arenguks vajalik ja osatakse selle väärtust ja vajalikkust ka hinnata Terje Aulik ÄJ – gr 1, Tallinn
ühel käänulised, vaevarikkad, lonkivad ja rasked, teisel aga on tulnud see ise mõistetavalt lihtsalt tänu suurele tööle, sest miski siin ilmas ei tule lihtsalt. Kogu selle õppeaasta vältel on meil kõigil olnud üks ühine asi - need kurvad hetked, mis võisid olla tingitud halva hinde saamisest, halvade uudiste teada saamisest või siis tülid, kuid samas on ka rõõmsaid hetki, mis kõigil on suunurgad ülespoole viinud või siis lausa suurel häälel naerma ajanud. Need hetked jäävad alatiseks meie meeltesse ja mällu. Tänan kuulamast ja soovin teile head kooliaasta lõppu!
Tiina naudib loodust, Mari korjab marju. Koju minema hakates jääb Tiina metsa ja Mari jääb luurama Margust-Tiinat ning pahvatab Tiinale näkku, et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks Tiina jookseb metsa. Neljas vaatus Margus norutab toas ja vanaema räägib Tammarude puhtast verest. Hunt olla talle ära viinud. Tiina tuleb tagasi, kuid ta saadetakse minema. Viies vaatus Margus tuleb väga hilja metsast tagasi ja ei teata, kus ta oli. Kui hundid lähemale tulevad, läheb Margus ja laseb Tiina maha. Tiina on selle üle tänulik. Teises lõpus laseb Margus Tiina Pähnipalus maha.
Korea sõda 1950-1953 - Põhja-K NSVLiidu, Hiina toetus tungis kallale Lõuna-K USA toetus, võitjat polnud. Ungari ülestõus 1956 rahvarahutused; I.Nagy. Suessi kriis 1956 Nasser, Assuani elektrijaam Niilusele ei antud laenud, siis riigistati Suessi kanal, kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür Lääne-B eraldati. Kuuba kriis võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva rahulolematus presidendiga, partei astus tagasi, uus kaotas tsensuuri ja iseoloogilise järelevalve, ülestõusu ei toim. Heaoluü...
Kasutatud allikad Jansen, Ea. 12/6. Rahvuseks saamise raske tee. Akadeemia Kruus, Hans. 3/1939. Väikerahvalik tunnetus eesti ühiskondlikus mõttes. Ajalooline ajakiri Kuldna, V 1991. Eesti ajalugu. Programm TPÜ üliõpilastele. Tallinn Smith A.D. National Identity Vahtre, L 1993 Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Tallinn. Uurimistöö meetod 1. Kvantitatiivne ja osaliselt kvalitatiivne. 2. Küsitlust läbi ei viinud, kuid autor toetus kirjanduse uurimisele ja erinevate teemakohaste andmete läbitöötamisele. Tulemused Rahvakultuuri peamised funktsioonid. Uurimistöö tulemused Autor on nõus, et ärkamisajal aset leidnud sündmuste ja rahvuslikuliikumise eestvedajate koosmõju teataval määral soodustas rahvuskultuuri arengut. Kokkuvõtejäreldused Rahvuskultuuri hoogustumine Eestis. Rahvuskultuuri eestvedajad. Nende ponnistuste tulemus.
kahekümne kahe aastane, kodutu ja elas ühes Muusikahoone stuudios. Ta oli just lahku löönud ühest bändist Emmy, väites et tahab teha teistsuguseid lugusid. Järk-järgult hakkas Madonna tuntus laienema New Yorgi lavadel, tekkis austajate ring, keda ei tõmmanud ligi mitte üksnes tema muusika, vaid ka funk-välimus (tavaliselt olid ta riided kuskilt kaltsupoodidest kokku kombineeritud, enamus ka katkitõmmatud). Kui Camille oli Madonna suure läbimurdeni viinud otsustas Madonna ta kõrvale heita ilma, et isegi tänaks teda selle eest, mis ta oli teinud tema jaoks. Sellest loost võib järeldada, et Madonna oli väga omakasu peale väljas. Peale laulmiskarjääri võttis ta osa ka mitmetest filmidest, kuid enamus ei olnud neist väga edukad. Nagu ta ise on öelnud kiirustas ta filmirollide valikuga. Kui aga saabus suur ihaldatud roll Andrew Lloyd webberi muusikali ,,Evita" filmiversioonis, tundis ta, et see võib tuua
Ta õppis laulmist kloostri koolis. Kaheksa aastaselt astus ta del Liceo konservatooriumisse Barcelonas. Tema kõige olulisem õpetajad olid Eugenia Kenny, Conchita Badea ja Napoleone Annovazzi. Ta lõpetas 1954. aastal kuldmedaliga. 1956. aastal liitus ta Baseli Ooperiga. Ta rajas oma tee läbi väiksemate rollide. Üks peamisi lauljaid oli haige ja ta võttis üle rolli Mimi „Puccini La Boheme”`s. Tema täielik edu selles osas on viinud edutamiseni peaosa rollideni, sealhulgas Pamina (Võluflööt), Puccini Tosca, Verdi Aida, Marta Eugene d'Alberti Tiefland ja Richard Strauss rollid Arabella, Chrysothemis (Elektra) ja Salome . Ta on saanud Euroopa maine näiteks laulmine Bremenis, Milanos, Viinis, Barcelonas ja Lissabonis, võttes osa erinevatest rollidest Violetta (La Traviata), Tatjana (Jevgeni Onegin), Dvořáki Armida ja Russalka ja Marie Bergi Wozzeck. Ta debüteeris La Scala 1960a Flower Maiden in Parsifal. Ta
Teataval määral tekitab seadus juba eelised selleks, et kuulsused ajakirjanike suhtes tõrksad on. Avaliku elu tegelaste suhtes kehtib vähem piiranguid, mida nende kohta avalikustada võib ja minu arvates ajakirjanikud kuritarvitavad seda ja unustavad ära, et tegelikult on ka kuulsad inimesed samasugused isikud, kellel on lapsed, sugulased ja sõbrad, kellega nad vahel privaataega veeta sooviksid. Paljude kuulsuste puhul on ajakirjanike hullumeelne käitumine ja agressiivsus viinud turvameeste ja ihukaitsjate palkamiseni, kuna ajakirjanikud tungivad nende kodudesse ja jälitavad neid lakkamatult. Mõningatel juhtudel on läinud asi ka politseini välja ning ajakirjanike vastu on taotletud lähenemiskeeldu. Aasia kuulsuste puhul on väga levinud näomaskide ja silminiulatuvate mütside kandmine, et ajakirjanikud neid avalikes kohtades ära ei tunneks ja ahistama ei hakkaks. Nagu juba eelnevalt mainisin, ei ole selline
Väga suur probleem on, kui juhtud kodust ilma jääma. Mures ollakse, kui tulemas on midagi pingelist, näiteks eksam. Kõikide suuremate muredega on hea pöörduda kellegi poole, olgu see siis vanem, sõber või õpetaja. Koos rääkides ja arutades ehk ei tundu mure enam nii ületamatuna kui enne. Tunnete väljendamine sõltub suuresti rahvusest. Eestlaseid peetakse enamasti kinnisteks, me ei näita avalikult rõõmu ega ka muret välja. See on viinud arvamuseni, et eestlased on iseloomult külm rahvus. Loomulikult lähikondlaste seltsis see nii pole, kuid üldjoontes on see tõsi. Küllap mängib selles rolli ka meie minevik. Rõõm on mure vastand, rõõm aitab muredest üle saada. Alati tahetakse olla rõõmus, lisaprobleeme ei soovi aga keegi. Praegusel raskel ajal on muresid kindlasti tavalisest rohkem. Seepärast tulebki tunda pisikestest asjadest rõõmu. Ka muresid
edasi kasvu. Globaliseerumine on ka mõjutanud meie kultuure. Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus mille käigus on inimesed hakanud ühtseks muutuma ja rahvused kokku sulama. Kasvanud on muidugi rahvusvaheline reisimine ja turism .Tänu viisavabadusele on kõikidel võimalus reisid mis tahes kohta. Globariseerumisel on ka omad miinused Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Globaliseerumise negatiivseteks nähtusteks on immigreerumine ehk suur välismaalaste sisseränne välisriikitesse ja muidugi on ka oluliseks paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilatt. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine.
silmapaistvamaid torupillimängija. Pärimusmuusika pisiku sai Sandra külge osaledes pärimusmuusika laagrites Eestis, Rootsis, Norras, Sloveenias ja Belgias. Ta mängib ansamblites Paabel, Ro:toro Mänginud koosseisudes: Horn please!, Noored Moosekandid, Da Funky Prodzekt, Akkab Tulema, Villu Veski Rütmidemüsteerium, Jazz do it, Svajata Vatra, Trostan. Sandra on õpetanud rahvapäraseid puhkpille erinevates pärimusmuusika laagrites ning Viljandi Muusikakoolis. Lisaks viinud läbi ansamblimängu õpitubasid Eesti Etno laagrites. Õpib/Õppinud: ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium ·Viljandi maagümnaasium ·Stockholmi kuninglik muusikaakadeemia ·Marie Gureau akadeemia Elevandiluurannikul Lääne-Aafrikas ·Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (rahvapärased puhkpillid) ·rahvaülikool Taanis ·Sint-Rita College Belgias ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium 2005. aastal ilmus tal debüütalbum koos soome kitarristi J. P
Keda, mida ja kuidas uuriti või mida kuidas loodi? Millised olid peamised tulemused ja kordaminekud? SISSEJUHATUS Lühiülevaade teemast ja põhimõistetest. Mis eesmärgil uuringut läbi viidi või midagi loodi, millised olid uurimisküsimused ja milline oli hüpotees, küsimus või ülesanne? Millistele teoreetilistele alustele tugineti? Meetodi valiku põhjendus. Kes ja millal on veel taolisi uuringuid läbi viinud ning millistele tulemustele nad jõudsid? Ülevaade kirjanduses leiduvast. Kõikidele kirjandusallikatest võetud mõtetele, meetoditele ja andmetele tuleb vormikohaselt viidata! MEETOD Keda, mida uuriti või mida loodi. Metoodika. Millist metoodikat kasutati andmete kogumiseks? Metoodika kirjeldus. Protseduur. Kuidas uuringut loomistööd läbi viidi? Milline oli uuringu või tegevuse käik? Kuidas materjali koguti? Oma tegevuse kirjeldus.
Jaan Krossi ajaloolise romaani ,,Keisri hull" näidendi viimane etendus esitati 10. Märts 2008 Vanemuise teatris. Tegemist oli külalisesinemisega. Näitetrupp oli tulnud Viljandist Ugala teatrist. Näidendis mängiti väga palju ajaga. Etendus ise algas raamatusündmuste lõpuga, millest liiguti sujuvalt üle varasemastele sündmustele ja taaskord mingi ajast ette. Selline ülesehitus muutis näidendi põnevaks, kuid inimesele, kes pole varem end teosega ,,Keisri hull" kurssi viinud, võis näidendi sisu segaseks ja arusaamatuks jääda. Raamat on kirjutatud reaalselt elanud inimeste põhjal. Peategelane aadlik Timothues von Bock on Viljandimaal Võisiku mõisas elanud ning hulluks kuulutatud. Ta abiellus toatüdruk Eevaga. Näitlejate kohta võib öelda, et nad said oma rolliga väga hästi hakkama. Meeldejäävamad karakterid on: Peeter Tammearu, kes mängis Timotheus von Bocki ning ühtlasi ka lavastas selle näidendi ja Ott Aardam, kes mängis keisrit
Meedias ja argiteadvuses naeruvääristatakse pahatihti solidaarsust ja teisi humanistlikke põhimõtteid. Seega on ajakirjandus minetanud oma peaeesmärgi konstruktiivse diskussiooni arendamise ühiskonnas. Selle asemel on massimeedias tuntav kommertshuvidest lähtuv väärhoiakuid kujundav kõikelubav suundumus tarbijalikule ühiskonnale ja kiirete lahenduste pakkumisele. Lõppkokkuvõttes laostab see rahva vaimset tervist ning moraali ja vähendab turvatunnet. Kindlusetunde puudumine on viinud enesehävituslikule käitumisele. Eesti on maailmas esirinnas kõikvõimalike vägivaldsete ja õnnetussurmadega. Riigi esmane ülesanne on aga eesti rahva püsimajäämine ja kõigile Eesti inimestele väärika elu tagamine. Selle ülesande täitmine ei saa sõltuda poliitiliste rühmituste hetkehuvidest, omavalitsuste juhuotsustest või kodanikualgatuslikust "projektitööst". Sotsiaalpoliitika peab määrama Eesti riigi ja ühiskonna
CAMERA OBSCURA KASUTAJAD TÄNAPÄEVAL- ABELARDO MORELL Abelardo Morell on üks tuntumaid camera obscura tehnika viljelejaid. Ta on ameerika fotograaf, kes sündis 1948. aastal Kuubas. Morell on kunstnik, kes on viinud camera obscura ning selle tajumise fotograafias täiesti uuele tasemele. Ta muudab ruumid camera obscuraks, mis tähendab seda, et tavalisele siseinterjöörile lisandub ka aknatagune maailm. Morell võtab tavalise toa - tema elutuba, poja magamistuba, hotelli tuba- ja muundab selle kaameraks, kattes musta plastmaterjaliga kõik aknad, kuid jättes ühe 3 / 8 " augu, mille kaudu valgus ruumi pääseb. Seejärel seab ta valmis tavalise fotokaamera, suunaga seina poole, kuhu kujutis ilmub
just need iseloomujooned,". Sellega kaasneb tihti ka vähem suhtlemist lähedastega või üldse silmast-silma suhtlemist teiste inimestega. Nutiseadmete sage kasutamine viib õpilaste keskmise hinde alla. Arvuti liigkasutamine võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme: silmade väsimine, pea-, selja-, käevalu jms. Nutiseadmete ekraani taustavalgus mõjutab kehakella. "Meie ühiskond on rikastunud uue sõltuvusega - nutisõltuvusega. See on viinud tähelduseni, et vajalik seade on liigsel kasutamisel seotud ka tervise ohtude ja riskidega. Üks neist on mõju keha struktuuridele," ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Andrus Lipand. Lipand lisas, et koormus silmadele on nutiseadmeid jälgides suhteliselt suur. Lisaks elektromagneetilistele kiirgustele eritab nutiseade soojuskiirgust ja teadlased ei soovita nutitelefoniga rääkida päevas rohkem kui 15 minut, ekraani kasutada üle kahe tunni päevas.
• Ettevõte: Pro Kapital • Galina Ignatenko • Vanus: 57 • Vara väärtus: 31 300 000 • Ettevõte: Eesti mereagentuur Millega tegelevad TOP3 ettevõtet? • Transgroup Invest- Ehitab äri-, büroo- ja administratiivhooneid ning pakub rentida peamajas büroopindu. • Arhitekt: Urmas Lõoke. • Pro Kapital- Ehitab suuremahulisei äri- ja elamispindu Eestis, Lätis, leedus ja Saksamaal. • Ettevõte alustas aastal 1994 ja on siiamaani viinud läbi 20 arendusprojekti, ca. 180 000 ruutmeetri väärtuses. Elamusarendu s Ärikinnisvara Hotellid Millega tegelevad TOP3 ettevõtet? • Eesti Mereagentuur- Ekskursioonid, raudteeveod, tolliteenused. • Ettevõte pakub oma teenuseid Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal ja Ameerika ühendriikides. •Tänan tähelepanu eest.
natrii chlorati isotonica 0.9% üks kord kahe päeva jooksul. Pre- et postoperacionis problematis seu periculumi medicinalis sororisae. Locus duo: 28.11.09. 37 aastane patsient oli viinud haiglasse kiirabiga, ,,maailma tugeva meeste" võistlusest mis toimus Tartus. Patsient oli Iraanist ja rääkis ainult Farsi keeles, ja sellepärast nii meditsiini kui tervishoiu personaal ei saanud patsiendi käest saada adekvaatsed informatsiooni. Kiirabi hospitaliseeris tema kui tõstekange tõstmise ajal patsient viskas kang maal hakkas oigama ja hoidma oma kõhtu. RR on temal 140/95 ja ta näitas "näo valu skaalas" oma valu keskmise näo paremal umbes 6-7
Suures tööstuse arendamises ehk industrialiseerimises muutusid väga oluliseks suurettevõtted, kuhu oli enamasti vaja lihttöölisi. Kuna need suurettevõtted asusid enamasti linnades, siis kogunes linnadesse elama palju inimesi, ning see soodustas suuresti linnastumist. Keskkonna reostus kasvas suuresti. Arvati, et plaanimajandusele põhinev käsumajandus aitab majandust arendada ja seda paremuse poole viia, kuid eksiti. See majandussüsteem ei viinud kuhugi ja oli täielikult allakäival teel. Kuna nii palju tuli sisse võõramaalastest tööjõudu, siis kahanes ka eestlaste osatähtsus Eesti elanikkonnas.Mõndades Eesti piirkondades, eriti Ida-Virumaa suurtes tööstuslinnades kahanes eestlaste osakaal nulli lähedale ja need linnad muutusid enamasti venekeelseteks. Üldiselt arvan, et majandus Nõukogude võimu ajal ei olnud eriti kiita väärt- inimestel ei olnud oma eratalusid, kõik töötasid käsu peale, eestlasi jäi
Leonhard Lapin (s. 1947) on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris. Praegu töötab Lapin Eesti Kunstiakadeemias professorina. Käisin Leonhard Lapin' i näitust vaatamas. Minu jaoks olid tema pildi omapärased. Need oli must-valged, nagu puzzle tükkidest kokku pandud kujutised. Ega peaaegu ükski pilt midagi minule ei meenutanud, peale mõne. Ühe pildi peale nägin väga huvitavalt kujutatud klaverit,
ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Hüpoteese oli palju, kuid esimese sõnastas hollandlane Huygens 1655. aastal, kus ta väitis et "ta on ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puutu teda kuskil ja on ekliptika suhtes kaldu. Roche arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui nad sinna satuvad, siis nad purunevad. Saturni rõngad asuvad just sellises vahemikus ning see on viinud arvamuseni, et materjal, millest muidu oleks tekkinud mõned kuud, on jäänud rõngastesse. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini.
annaabi.ee 
