(s.o. tapa või paaritus) küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmispidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud (seega 180–210 päeva). Vastsündinud põrsastel kulub ainult 8 päeva, et oma kehamass kahekordistada (1–1,2_2–2,4 kg). Vasikatel kulub selleks aga 1,5 kuud. 2kuuselt kaaluvad põrsad 15–20 kg ja 6–7kuuselt on sünnimass suurenenud ligikaudu 100 korda. Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel vahel juba 4–5kuuselt. Sobivaks vanuseks esmakordsel paaritamisel on meie seatõugudel 7…8 kuud, mil nende kehamass on 110–120 kg. 4. Kõrge tapasaagis (sigadel 75–85%, veistel 55–65%). Sigade tapasaagis oleneb toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Lihasigadel
7. Sead on kõigesööjad-süsivesikute seedumine algab suus. Päevas moodustub 10-15L sülge, oleneb kas vedel või kuiv toit. Maos toimib pepsiin. Täiskasvanud seamagu mahutab kuni 8L vedelikku. Mao pH on 1-2. Sööda kiire seedimine-95% söödast läbi seedekanali 6-8h jooksul PAARITUSTE JA POEGIMISTE PLANEERIMINE Meie kliimavöötmes sobivaimaks poegimisajaks talv. Sügisel paaritumisel on sigadel mitmekesine sööt ja talvised põrsad on tugevad. Samuti on kesikuid odavam suvel ülal pidada. Sügisel nad nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. SUUREMATES SEAFARMIDES lastakse emistel poegida VOORUDENA. Voorpoegimisel seemendatakse/paaritatakse 1-2 nädala jooksul võimalult palju emiseid. Tiinestunud emised viiakse 1 nädal enne poegimist poegimissigalasse, kus neid hoitakse kuni võõrustamiseni (1 nädal, et siga saaks uue keskkonnaga harjuada ja teha pesa). Seejärel viiakse emised uuesti vabade
Taaskohtumisrõõm on suur. Poeginud emised tutvustavad kiledate põrsaruiete saatel karjale uusi nägusid. Siin saad pesaga lähemalt tutvuda ja soovi korral ka sisse ronida. Kui näed metsas sea poegimispesa, siis lahku kiirelt ja vaikselt, sest inimese kohalviibimine häirib pesaelu ja emis on poegimisajal valmis ohuallikat ründama. Pisipere (kangast pesa juurde tuleb piirde taha ,,päris pesa" kus on ka põrsas sees) Esimese nädala jooksul põrsad oma kärssa pesast välja ei pista. Kuid juba kahe nädala möödudes kõnnivad pisikesed omal jalal. Põrsad on esimestel elukuudel triibulised. Ohtu märgates jääb pisipere liikumatuks ja nii on röövloomal raske neid ümbritsevast loodusest eristada. Eesti metsikus looduses ohustab metssiga põhiliselt hunt, põrsastele kujutab ohtu ka ilves. Harvem on metssea vaenlaseks karu. Vastsündinud põrsas kaalub kuni kilo. Triibukandjad kosuvad kiiresti ja
selle kividest, keskmise põrssa nimi oli Musta ja tema ehitas omale maja puidust ja kõige noorem põrsas Ottu arvas, et kõige parem oleks õlgedest teha omale maja. Ottu ja Musta ei võtnud tööd nii tõsiselt kui Rein ja nemad mängisid tükk aega kuni jõudis kätte sügis.Sügisel hakkasid ehitama kõik põrssad omale maja. Seda kõiki oli jälginud hea hunt eemal ja tema tahtis ka omale maja.Hunt läks põrsaste juurde, aga põrsad põgenesid ära. Põrsad arvasid, et hunt on kuri. Kui hunt ei saand nendega sõpradeks siis ta mõtles et läheb linna ja hakkab linnapeaks. Hunt läks ja saigi uueks linnapeaks. Kui põrssad seda kuulsid siis nad mõtlesid, et hunt laseb nende majad ära lõhkuda, aga hunt seda ei teinud.Hunt oli nii lahke ja hakkas sinna poode ja töökohti rajama.Kuna sinna ei läinud ühtegi teed siis tegi hunt ka tee sinna. Kolm põrsast olid nii õnnelikud, et nad said hakkata töötama ja neil oli linna minekuks tee olemas.
1.variant aretamist omavahel järk-järgult selleks ette 9. Searümbad jaotatakse valmistada. Selleks tailihasisalduse peetakse põrsad lastakse 1 kvaliteediklassidele ja esimesel võõrutuspäeval 2.9000 tailihasisalduse imema 3 korda, järgmisel 3.60% 2 korda, ja kolmandal 1 4. Algama 8 kuuselt kord 5.voorpoegimine – 9. Valge värv, sirged jalad Suuremates seafarmides lastakse
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu Muinasjutt ,,Kolm Põrsast" Juhendaja: Anne Rand Kolm Põrsast Elas kord kolm Põrsast ja Emis, ühes pisikeses 2 toalises korteris. Põrsad aga said juba täis ealiseks ja Emis viskas nad korterist välja, kuna tal ei olnud ruumi ega raha neid ülal pidada. Nii siis pididki Tif, Tuf ja Taf endale uue elamis paiga. Tif läks oma vanade sõprade juurde, kuhugi äärelinna mingisse mahajäätud kortermajja kanepit kasvatama ja 24/7 pidu panema. Tuf aga võtis omale naise ja kohe miljonilise noorepere laenu. Nad asusid elama heasse rajooni korterisse elama. Taf võttis ka
Arvatakse, et kodusiga on aretatud metsseast umbes 7000 aastat eKr Lähis-Idas ning umbes samal ajal sõltumatult ka Hiinas. Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu. Isane metssiga on kult, emane siga on emis ja noori järeltulijaid kutsutakse põrsasteks. 2.Välimus Metssea keha katab kare harjaseline karvkate, mille värvus varieerub tumehallist pruunini. Metssea kere on jässakas ning jalad on suhteliselt pikad, eriti põhjapoolsete alaliikide puhul. Põrsad on sündides heledate triipudega, mis tuhmuvad teise ja kuuenda elukuu vahel. Karv saavutab täiskasvanud isendi värvuse esimeseks eluaastaks. Täiskasvanud metssea keha pikkus jääb umbes 90–200 cm vahele ning turja kõrgus jääb 55–110 cm vahele. Saba on 15–40 cm pikk ning metssea kehakaal jääb 44–320 kg vahele. Isased on tavaliselt suuremad kui emased isendid ning isastel on ka 4 kihva, mis kasvavad terve eluea jooksul. Emastel on 6 paari nisasid. 3.Eluiga
• Põhjustab lonkeid 3-5-kuustel sigadel • Ägeda kuluga • Põletik esineb suuremates liigestes ( küünar-, põlve-, kanna- ja õlaliiges) PATOGENEES • Tekitaja: Mycoplasma hyosynoviae, G– bakter • Pesiteseb ülemistes hingamisteedes • Nakatumine võib toimuda hingeõhu, sülje või roojaga • Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad • Harva haigestuvad varem kui 12-nädalaselt • Inkubatsiooniperiood 3-10 päeva PATOGENEES • Tüüpiliselt leiab nakatumine aset kasvikute üleviimisel nuumasektsiooni • Haigus vallandub liigestes stressifaktori toimel (vaktsineerimine, ebasoodsad pidamistingimused) • Kliiniliselt avaldub artriit 2-3 nädalat peale nakatumist haigustekitajaga • Pärast M. hyosynoviae’ga kokkupuudet võib seast saada selle eluaegne edasikandja KLIINILISED TUNNUSED
majandamise ja hügieeni tasandil. 31. Emiste poegimiseks ettevalmistamine ja poegimine EMISTE POEGIMISEKS ETTEVAKMISTAMINE JA POEGIMINE TIINETE ja IMETAVATE emiste hooldamine (õigeaegne ümberajamine poegimissigalasse vähendab poegimisstressi, väheneb vastsündinud põrsaste suremus, piimas rohkem antikehi). POEGIMISEKS ettevalmistamine ja POEGIMINE (allapanu kasutamine võimaldab emisel teha pesa, ta pole nii närviline, ei tõuse tihti üles, ase on kuiv, põrsad leavad kergemini nisa ja poegimine kulgeb kergemalt) ENNE POEGIMIST TURSUB UDAR JA POEGIMISEELSELT ILMUB sinna PREKOLOSTRUM - tugevalt pigmenteerunud viskoosne sekreet, mis sisaldab palju albumiine ja globuliine. Mõnel emisel ilmub piim udarasse alles poegimispäeval. ABISTAMINE POEGIMISEL Puhastada vastssündinud suu ja sinasõõrmed, hõõruda põrsas rätiku või õlgedega kuivaks, lõigata nabaväät 5-6 cm kaugusel nabast ja selle ots desinfitseerida jooditinktuuriga. Elututel
· Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. · Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja poegi, vihmausse, raibet jne. · Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Sigimine · Jooksuaeg on neil tavaliselt novembris, detsembris. · Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. · Poegi on 4...12 · Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks. · Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. · Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlased · Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Allikad · http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metssiga2.htm · www.google.ee
Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist. Emiseid selleks vaja 4147: 2,5 = 1659 Arvestades tiinestusprotsenti, on tegelik vaja minevate suguemiste arv 1659 : 0,82 = 2023 emist 2. Aastas saadavate põrsaste ja lihaks realiseeritavate nuumsigade arv. Nuumsigade realiseerimismass on 104 kg ja toota on tarvis 4303 tonni (eluskaal) sealiha aastas. 4303 000 kg : 104kg = 41 375 siga
Oota sa! (, !) "Oota sa!" on Nõukogude/Vene animafilm, tehtud Soyuzmultfilmi poolt. See on ehtsat vene elu ning hinge näitav animakomöödiasari. Populaarse sarja peategelasteks on tüüpilist nõugukogudeaegset meest sümboliseeriv huligaanlik hunt (Anatoli Papanov) ning kange vene naise sarnane jänes (Klara Rumyanova). Need on olnud telekas aastast 1964 kuni aasta 2006-ni. Selle ajaga on tehtud 20 osa. Multikas sisaldab vähe rääkimist, enamasti on selles häälitsused ja hüüded. Igas osas ütleb hunt välja multika pealkirja, Oota sa! Sari oli Nõukogude Liidus paljude lemmik mitmeid aastaid, ja on väga populaarne ka praegugi Venemaal. Hunt on portreeritud multikas kui huligaan, kes kergelt pöördub vägivalla poole, rikub seadusi ning on suitsetaja. Tema katseid saada jänest kätte on teinud lihtsamaks tema imelikud oskused (iluuisutamine ja ballett). Jänes on portreeritud kui positiivne kangelane. Ta on palju vähem ekr...
Reproduktsioon Üleskasvatamine - nuum Emised Põrsad 1 2 3 Vabad 1 k. 2k 3 k. 4 k. imetavad Jaan. 78 78 Veebr. 66 Märts 78 78 66 Aprill 66 66 Mai 78 78 66 66 791 Juuni 66 66 66 696 Juuli 78 78 66 66 791 696 Aug
1. Suure kasvuga, musta kerega, valge vöölt turjalt esijäsemeteni 2. Hea kasvukiirusega 3. Õhukese pekiga ja pikad lihakehad 4. Siga madalajalgne, nõrgad jalad, peen luustik Sigade käitumine Sead elavad gruppides. - Nende kodupiirkond on 100-500 hektarit. - Neil on välja kujunenud erinevad kohad eri tegevusteks (näiteks magamisasemed, söömiskohad jne). - Põrsad tunnevad ära ja jätavad meelde kuni 20-30 isendit. - Emised võivad pesa ehitamiseks kulutada kuni 10 tundi. Enne poegimist võib emis end täielikult pesamaterjaliga katta. - Sead suhtlevad omavahel häälitsustega. - Sead veedavad suurema osa ajast tuhnides ja toitu otsides. - Sead üritavad hoida mugavat kehatemperatuuri - kuumaga püherdavad mudas ja külma ilmaga teevad ühise pesa ja magavad "hunnikus".
aga suurema osa ajast sisse tõmmatud Elupaik · Okas- või segamets · Vanad raiesmikud ja rabad · Harva kultuurmaastikus, tihti veekogude läheduses · Pesa raskesti ligipääsetavates kohtades puujuurte vahel, koobastes, tihnikus või kalju serva all Toitumine · Lihatoiduline loom · Saakloomadeks põhiliselt metskits, jänesed, rebane, metssea põrsad, närilised, väikesed hirvlased ja linnud · Päevas vajab umbes 1 kg liha · Varitseb saaki maapinnal ja tabab äkkrünnakuga · Puu otsa läheb vaid ohu korral, saaki ei varitse seal kunagi Pojad · Pesakonnas on 1-5 poega · Aastas on üks pesakond · Vastsündinud pojad kaaluvad 200-300 g · Pojad on sündides pimedad · Pojad lahkuvad pesast 4- kuuselt · Isane aetakse poegade sündides pesast välja, kuid ta
söödakäigu ääres, ulatudes servaga söödakäiku. Poegimissulg • Nädal enne arvatavat poegimist tuleb poegimissulgu paigutatud emisele anda sobivat pesamaterjali. • Emisel peab olema võimalus takistusteta põrsaid imetada. • Põrsastel peab olema pidevalt vaba juurdepääs emise juurde. • Põrsastel peab olema võimalus vajadusel emise eest peitu minna. • Põrsastel peab poegimissulus olema mati või kohase allapanuga kaetud magamisala, kuhu kõik põrsad mahuvad samaaegselt lamama. • Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Emiste lõas pidamine on keelatud. Tiinestunud emiseid (4 näd. pärast seemendamist) tuleb pidada rühmana kuni poegimisele eelneva nädala alguseni. 3) Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid. Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks.
franki kuus. Kolmandal korrusel asuvad neli korterit millest kaks on välja üüritud. Nende korterite maksumus on umbes 45 franki kuus. Neljandal korrusel asub pööning pesu kuivatamiseks ning 2 katusekambrit, mis on köögitüdruku ja jooksupoisi kasutuses. Iga korruse viit väikeseruudulist akent ehivad varbkardinad. Maja otsmises seinas on kaks akent, varustatud alumisel korrusel raudlattidest võrega. Hoone õuel on põrsad, kanad ja kodujänesed ning isegi puukuur. Pansioni fassaad on aiakese poole; maja moodustab täisnurga NeuveSainteGenevieve tänavaga, kust näete vaid tema otsmist seina. Värava külge on kinnitatud silt: Vauguer' maja ja allpool Perekondlik pansion mõlemast soost isikuile ja teistele. Pansionaadis võte ennast turvaliselt tunda, sest öö tulekul asendatakse maja võreuks kinnisega!
eritab piimaga palju toitaineid ja imetamisperioodil intensiivistub ka kõikide siseorganite töö, mistõttu toitaineid kulub rohkem. Et imetavad emised kasutavad piima tootmiseks ka kehaaineid, on nende otsese toitainetarbe määramine praktikas raske. Vaatamata kehavarude kasutamisele sõltub emise piimaand eelkõige tema söötmisest imetamisperioodil. Emiste madal söötmistase imetamisperioodil vähendab eelkõige nende kehamassi. Emiste piimaandi on praktikas raske määrata. Et põrsad imevad väga tihti (imemiste vahe on 11,5 tundi), siis emise piimatoodangu määramiseks tuleb pesakond kaaluda enne ja pärast imemist. Piimaejektsiooni esilekutsumiseks süstitakse emistele eelnevalt oksütotsiini. 4. Põrsaste sünnimass Sigade viljakuse kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, kui suured on vastsündinud põrsad ja kas põrsapesakond on ühtlane. Ei ole mingit kasu suurest pesakonnast, kui põrsad on väikesed ja nõrgad ning lõpevad esimestel päevadel või
Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi.Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. (Jooksuaeg võib neil veel korduda kevadel, sellisel juhul sünnivad pojad augustis septembris). Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis mitte üle 3...4). Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Imetatakse poegi umbes 3...4 kuud, misjärel nad lähevad üle täielikult looduslikule toidule. Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat.Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahiloom.
Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. (Jooksuaeg võib neil veel korduda kevadel, sellisel juhul sünnivad pojad augustis septembris). Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis mitte üle 3...4). Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Imetatakse poegi umbes 3...4 kuud, misjärel nad lähevad üle täielikult looduslikule toidule. Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahioom.
Tartu Forseliuse Gümnaasium Uurimustöö Metssiga Koostaja: Hendrik Hiiop Juhendaja: Ester Oja Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Tutvustus 3. Toitumine ja eluviis 4. Vaenlased 5. Kokkuvõte 6. Lisa 7. Kasutatud allikad Sissejuhatus Tutvustus Eestis elab umbes 30 tuhat metssiga. Põrsad on neljanda elukuuni heledad ja triibulised. Kuldid tähistavad oma territooriumi kihvadega puudele jutte vedades ja end nende vastu sügades. Metssead armastavad võtta mudavanne, sest kehale jääv mudakiht kaitseb putukate eest. Metsseal on 44 hammast. Kultidel arenevad välja võimsad silmahambad (kihvad). Kõige paremini arenenud meel on metsseal haistmine, ta võib tunda
Talupojad said endale ka oma perekonnanime, mis lisas neile eneseväärikust. Tänu põlluharimisele hakkasid tekkima Eesti külad. Enamasti koondusid need linnade lähedusse ja viljakamatele aladele teede ääres. Talurahvas elas tagasihoidlikult, talvel tares, suvel kambris. Mõlemasse ruumi pääses valgus vaid ukse kaudu, klaasaknaid seal ei olnud. Ka suits tuli toast välja lasta ukse kaudu, selleks ajaks aeti lapsed lauta lammaste juurde. Väga külmal ajal toodi aga lambad, põrsad, kuked, kanad, koerad ja kassid tuppa ning seal elutseti üheskoos talurahvaga. Suvine kambrielu oli märksa lahedam, oli rohkem ruumi ning ühes valgusega ei tulnud külm tuul tuppa sisse. Väga sarnased talurahva elumajadele olid nende loomade laudad. Need olid kitsad, madalad ja pimedad. Loomi peeti suure hoolega, sest neist loodeti midagi saada. Talvel olid loomad külg külje kõrval kintsud ja küljed kaetud sõnnikukobaratega. Peale rasket talve võis juhtuda, et mõni loom ei
Harukordselt hea haistmise ja kuulmisega loom, kes sööb kõike: taimsest toidust ja vihmaussist kuni põdura liigikaaslaseni. Peamine toiduhankimise viis on tugeva lihaselise kärsaga maa tuhnimine. Söödikutest vabanemiseks ja kere jahutamiseks armastavad võtta mudavanne. Metssead elavad ja tegutsevad vana emise juhitud karjana. Kuldid 1 elavad üksi, ühinedes karjaga sügisesel jooksuajal. Põrsad (4-12) sünnivad kevadel. Eluiga 9-25 aastat. Metssiga on väga hinnatud jahiloom. (Eestimaa fauna. Metssiga) Et Läänemaal on piirkonniti väga kõrge metssigade arvukus, siis ei ole mõtekas ka jahihooaega piirata. Küll aga suhtuvad jahimehed täie tõsidusega olukorda, kus lastud täiskasvanud siga võib osutuda emiseks ja küttimise tulemusena võib jääda pesakond põrsaid ilma emata. Täiskasvanud metssigade küttimist praegusel aastaajal juba välditakse jahimeeste poolt
osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. (Jooksuaeg võib neil veel korduda kevadel, sellisel juhul sünnivad pojad augustis septembris). Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis mitte üle 3...4). Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Imetatakse poegi umbes 3...4 kuud, misjärel nad lähevad üle täielikult looduslikule toidule. Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahioom. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa
ära hoida toitainete leostumist ehk mineraalainete väljauhtumist toiduainetest. Ühtlasi peab sigadel olema võimalus tuhnida. Nii sise- kui ka välialadel on kehtestatud miinimumpindalad looma kohta (tabel 2). Tabel 2. Miinimumpindalad looma kohta hoones ja välialadel Pindala hoones, m² Pindala jalutusalal, m² Poegivad emised 7,5 2,5 kuni 40 päeva vanuste põrsastega Põrsad, vanus üle 40 päeva 0,6 0,4 ja kaal kuni 30kg Emis 2,5 1,9 Kult 6 8 Kult, kui sulgu kasutatakse 12 - paaritamiseks Nuumsead kuni 50 kg 0,8 0,6
4. Graafiline luuletus WTF? Autorid : Suuman, Ojamaa, Kareva, Runnel, Ehin. 5. Kõnekujundid ONOMATOPÖA on loodushäälte jäljendamine kõnena. Seda tuleb väga palju ette eesti rahvaluules. EPITEET on olulist esile tõstev omadussõna. PERSONIFIKATSIOON ehk ISIKSUSTAMINE annab eluta objektidele ja asjadele inimlikke omadusi (puud sosistavad, õunad naeravad, sügis kõnnib üle aasa jne) METAFOOR on peidetud võrdlus ehk ülekanne sarnasuse alusel (lapsed tulid tuppa kui põrsad) VÕRDLUSes kõrvutatakse kedagi või midagi ühiste tunnuste alusel (külm nagu jää, pulber kui sooda)
isoleeriti viirus neerudest ja sooltest. Kliiniline pilt ja kulg. Haiguse inkubatsioonistaadiumi pikkuse kohta täpsed andmed puuduvad. Sõltuvalt loomade vanusest nakatumisel, tekivad haiguse erinevad vormid: kaasasündinud treemor, võõrutusjärgne multisüsteemne kurnatuse sündroom või dermatiidi ja nefropaatia sündroom. K a a s a s ü n d I n u d t r e e m o r võib iseloomustuda nõrkade või tugevate lihasevärinatega ja haigete põrsaste arv pesakondades erinev. Tugeva treemoriga põrsad surevad juba esimesel elunädalal. Põrsad, kes elavad esimese elunädala üle, paranevad kolme nädala jooksul. Lihasevärinad on bilateraalsed ja need lakkavad, kui põrsad magavad või lamavad. Värinad võivad tugevneda mitmesuguste välisärritajate ( müra, külmetus ) toimel. On tõestatud, et kõik loomad ei tervistu ja värinad võivad kesta kasvu- või nuumaperioodi lõpuni. Tavaliselt haigestuvad noorte emiste pesakonnad.
Lõpuks ta saabus. Ta oli väga vihane ja kuri. Seegi kord käskis ta põrsastel majast väljuda ja ähvardas vastasel juhul maja ära puhuda. Poisid jäid majja ja hunt üritas mitu korda maja minema puhuda kuid see ei õnnestunud. Nüüd ronis suur ja vihane hunt katusele, kus ta märkas korstent. Ta otsustas sellest sisse ronida. Kuidas küll rumal Edgar ei teadnud, et iga korsten on ühendatud mõne tulekoldega? Nüüd kui ta oli juba poolel teel tegid põrsad koldesse tule ja hunt kukkus leegitsevasse kaminasse, kus ta otsekoheselt nagu vana susi susisema hakkas. Lõpuks oli temast järgi vaid tuhk ja kolm põrsakest olid tüütavast nuhtlusest lahti saanud. Kogu Tallinna rahvas, väljaarvatud Lasnamäe elanikkond rõõmustas, et olid rumalast ja kurjast võsavillemist lahti saanud. Kõik põrsapoisid elasid nüüd koos turvalises majas ja ei kartnud enam ühtegi hunti.
-4. elupäeval). Piim ei kata põrsaste veetarvet, mistõttu imikpõrsad peavad saama puhast joogivett, muidu hakkavad nad imema virtsa, mis põhjustab haigestu- misi. Põrsastele tuleb hakata andma lisasööta. Pärast võõrutamist nimetatakse põrsaid võõrdepõrsasteks (võõrukid) (kehamass ühe- kuusel võõrutusel 7-8kg). Põrsaste õige võõrutuseelne ja järgne söötmine on väga olulise tähtsusega. Võõrutamine toimub tavaliselt järsult - emis eraldatakse põrsastest, põrsad jäävad emapiimata ning nälg sunnib neid rohkem tarbima lisasööta. Võõrutusperioodil (nädal enne ja kaks nädalat pärast võõrutamist) ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Kesikute kiire kasvu ja hea söödaväärinduse tagab nende isukohane söötmine täisväärtusliku, kõikide toitefaktorite osas hästi tasakaalustatud ratsiooniga. Intensiivse tailihakasvu perioodil tuleb eriti jälgida kriitiliste aminohapete sisaldust söödas.
-4. elupäeval). Piim ei kata põrsaste veetarvet, mistõttu imikpõrsad peavad saama puhast joogivett, muidu hakkavad nad imema virtsa, mis põhjustab haigestumisi. Põrsastele tuleb hakata andma lisasööta. Pärast võõrutamist nimetatakse põrsaid võõrdepõrsasteks (võõrukid) (kehamass ühekuusel võõrutusel 7-8kg). Põrsaste õige võõrutuseelne ja järgne söötmine on väga olulise tähtsusega. Võõrutamine toimub tavaliselt järsult - emis eraldatakse põrsastest, põrsad jäävad emapiimata ning nälg sunnib neid rohkem tarbima lisasööta. Võõrutusperioodil (nädal enne ja kaks nädalat pärast võõrutamist) ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Kesikute kiire kasvu ja hea söödaväärinduse tagab nende isukohane söötmine täisväärtusliku, kõikide toitefaktorite osas hästi tasakaalustatud ratsiooniga. Intensiivse tailihakasvu perioodil tuleb eriti jälgida kriitiliste aminohapete sisaldust söödas.
• Lemmikud tiheda alusmetsaga kuusikud ja kuusenoorendikud • Põldudega piirnevad alad. Toitumine • Segatoiduline- omnivoor • Meeldivad taimede maapealsed osad, aga ka maa-alused osad- mugulad, juured, risoomid • Viljad, marjad, seened, teravili, tõrud • Loomne toit- tõugud, pisiimetajad, raiped, linnumunad Paljunemine • Jooksuaeg novembrist jaanuarini • Emis võib innelda kaks korda aastat • Tiinus kestab 4-5 kuud • Põrsad sünnivad märtsist aprillini • Keskmiselt 5-8, vahel isegi 12 põrsast PÕDER Liigikirjeldus • Metsade suurim loom, hinnatud jahiuluk • Keskmine kaal isastel 300-500 kh (max 630 kg); emastel 250-350 kh • Õlakõrgus kuni 190 cm. • Eluiga kuni 20 a. Levik • Levila Euraasias, Põhja-Ameerikas • Alamliigi euroopa põdra levila on läänes Poola, tuumid Skandinaavia jaVenemaa Arvukus • 2008 loendati 11700 • Arvukus viimasel ajal tõusnud
a. Tegutes aastani 1919. Sinna kuulusid järgmised kirjanikud: luuletajad Henrik Visnapuu, Marie Under, Artur Adson, Johannes Semper ning proosakirjanikud August Gailit, Friedebert Tuglas. Rühmituse nimi tähendab lõokest. Nad kirjutasid julget, erootilist kirjandust. Luuletustes kujutati armastust ja kirge, oli vihjeid seksile jne. Novellides toimusid fantastilised ja sokeerivad sündmused (nt Gailiti novellis seksis nunn saatanaga ja sünnitas selle eest karistusena sinised põrsad). Nende maailmapilt oli hedonistlik (hetke nautiv, naudinguid otsiv). Loosungiks oli " Carpe diem!" ( "Naudi hetke!"). Nad andsid välja 3 albumit, kus ilmus nende loomingut. Lisaks oli proosas neile omane irooniline suhtumine ja katastroofimeeleolu. Korraldasid ka kultuuriüritusi; neile oli omane boheemlaslik ellusuhtumine. Jätkasid " Noor-Eesti" traditsioone väärtustades raamatu kujundamist. Avalikult nende loomingut pigem kritiseeriti (vulgaarsus,ebamoraalsus), räägivad sõja
Emised on kas individuualsugludes või rühmasulgudes, nuumikud ja kesikud on rühmasulgudes, kus ühes sulus on 20-30 siga. Võõrdepõrsaste lautades kasutatakse minimaalselt allapanu, pärast sulu puhastamist visatakse kühvli täis turvast ja natuke põhku ning põrsaid peetakse rühmasulgudes. Kuid poegimislautades kasutatakse allapanu alati, iga emis on oma sulus. Tiinete emiste sulus, kui on teada, et nad hakkavad peagi poegima, visatakse neile suures koguses turvast. Kui põrsad sünnivad, siis on neil pehmem pind ja ka soojem. Ning hiljem kui põrsad sündinud, siis jätkatakse allapanu panemist sulgudesse. Kesikutel peab olema sulupinda 1 m2[3]. Kesiku laudas on sulu pikkus 3,8 m ja laius 4,95 m.Sulu pindala arvutamiseks tuleb laius ja pikkus omavahel korrutada: 3,8 x 4,95 =18,81 m2. Et arvutada sulupinda ühele seale, selleks tuleb sulu pindala jagada sigade arvuga sulus: 18,81 : 20= 0,95 m 2. Arvutuste põhjal võin öelda, et kesikute laudas on loomale
Kolmekorruseline fassaad ühes mansardkorrusega on ehitatud liivakivist ning üle võõbatud selle kollase värviga, mis annab nii jõleda iseloomu peaaegu kõigile Pariisi majadele. Iga korruse viit väikeseruudulist akent ehivad varbakardinad, millest ükski ei ole tõmmatud üles ühtlaselt. Maja otsmises seinas on kaks akent, varustatud alumisel korrusel raudlattidest võrega. Hoone taga on umbes kahekümne jala laiune õu, kus elavad põrsad, kanad ja kodujänesed. Alumine korrus koosneb esimesest ruumist, millest hoovab pansionihõngu. See lehkab umbuse, hallituse ja kopituse järgi. Söögituba mõjub selle kõrval elegantse ja lõhnavana. Seal valitseb kokkuhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus. Salong on sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Pooleldi tuhmunud kuldäärtega kohviserviis, kaunis halbade põrandalaudadega ruumi
Kordamisülesanded 1. Tootlikkuse näitajate arvutamisel võib väljundiks väärtuselises väljenduses olla kas müügitulu või kogutoodangu väärtus (toodetud toodangu väärtus +otsetoetused). Põllumajandustoodangu puhul arvestatakse kogutoodangu väärtuse hulka otsetoetused ja toodetud toodangu väärtus turuhinna alusel Näiteks nuumsigade pidamisel kuuluvad kogutoodangu väärtusse nuumsea liha , põrsad, sõnnik, piimakarja puhul piim, vasikad ja sõnnik Seega, kulude tootlikkust arvutatakse piimakarjakasvatuses järgmiselt: Kogutoodang (eurot) / varad kokku (eurot) Kogutoodangu väärtus( piima toodang+vasikad +sõnnik)/tootmiskulud €/€ Kulude tootlikkuse arvutus nuumsigade kasvatamisel: Kogutoodang/kulud Kogutoodangu väärtus(liha+põrsad+sõnnik)/tootmiskulud €/€ 2
Kolm korrust. Pansioni fassaad on aiakese poole. Piki fassaadi, maja ja aiakese vahel, on süllalaiune nõgus kivisillutis, mille ees asub liivane jalgtee. Muretuimgi inimene hakkab seal nukrutsema. Majad on mornid ja müürid lõhnavad vangla järgi. Ükski kvartal pole hirmsam ja tundmatum. Kolmekorruseline fassaad ühes mansardkorrusega on ehitatud liivakivist ja õle võõbatud jõleda kollase värviga. Hoone tagaon umbes kahekümne jala laiune õu, kus elavad põrsad, kanad ja kodujänesed. Alumine korus koosneb esimesest ruumist, millest hoovab pansionihõngu. See lehkab umbuse, hallituse ja kopituse järgi. Söögituba mõjub selle kõrval elegantse ja lõhnavana. "Siin valitseb viletsus ilma poeesiata, kokkuhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus." b) jutusta pansioni asukatest (s.o täielik läbilõige tolleaegsest ühiskonnast). Proua Vauquer: sündinud de Conflans. Pansioniomanik, lesk. Vanaldane rasvane nägu, mille
E.B.White ,,Charlotte koob võrku" ESIMENE OSA:Charlotte koob võrku. Perekond Arable pidas loomi.Nende seal sündisid põrsad,kellest üks oli nii äbarik,et tal polnud lootustki ellu jääda.Seepärast otsustati ta tappa.Peretütar Fern palus oma vanemaid seni,kuni sai põrsa omale.Ta hakkas teda lutipudelist toitma ja pani talle nimeks Wilbur.Kui põrsas oli paar kuud vana ja tublisti kosunud müüdi ta Ferni tädile ja onule.Fern hakkas tal seal laudas iga päev külas käima.Ta sai aru loomade keelest ja talle meeldis nende juttu kuulata.Wilbur leidis laudast omale sõbra.See oli ämblik nimega Charlotte
kulutamise tõttu, mistõttu luud muutuvad poorseteks, haprateks, kergesti murduvateks. Vitamiini D osa seisneb selles, et temast sõltub kehavedelike ja luukoe vaheline ainevahetus (kaltsiumi siirdumine luukoesse ja selle resorptsioon e lahustumine luudest). · Loomad saavad kas päikesekäes kuivatatud heinast või viibides päikese käes. Kuna ultraviolettkiired läbi klaasi ei tungi - võivad puuduse all kannatada aastaringi laudaspeetavad loomad (eriti põrsad), ka laudaspeetavad lehmad, kes ei saa näiteks päikese käes kuivatatud heina. K-vitamiin · Vitamiini K avastasid taanlased (1929), kes uurisid vere hüübimist mõjutavaid faktoreid tibudel. Nende tähelepanekute põhjal avastati faktor, mis avaldab mõju vere koagulatsioonile e hüübivusele. Sellele faktorile anti 1934. aastal nimeks vitamiin K. Vitamiini K põhiline füsioloogiline funktsioon organismis seisneb selles, et ta on
sümptomid ei jõua kujuneda, esineb närvinähte ja prodroome (erutus). SKK alaägeda kulu puhul ilmekad kliinilised tunnused avalduvad nõrgalt, kaasnevad sekundaarse mikrofloora poolt tekitatud tüsistused. Prevaleerivad on seedeelundite ja respiratoortakti kahjustused. Kroonilist kulgu iseloomustab depressioon, vahelduv isu, palavik ja näiline paranemine, kuid surmlõpe saabub 3 kuu jooksul. Tiinetel emistel tekib embrüonaalne suremus, looted resorbeeruvad, mumifitseeruvad, põrsad sünnivad surnult või aborteerivad. SKK kongenitaalselt nakatunud põrsad võivad sündida elusalt, kuid nad on nõrgad, neil esineb kaasasündinud värisemine. Mõne nädala või kuu jooksul nad känguvad ja surevad. Pat.ana: Sigade klassikalise katku üliägeda kulu puhul patoloogilised muutused puuduvad. Haiguse ägeda kulu korral tekivad sigade katkule iseloomulikud muutused: verevalumid nahas, lümfisõlmedes, neerudes, kusepõies ja
stereotüüp, eriti struktuurimall `Must kukk, kuldsed [mingid kehaosad]': kui viimased on suled, tähendab mõistatus pada tulel, kui sooned või sarved, siis kannelt, kui tiivad, siis püssi jne. Sellest mallist väljaspool võivad mustal kukel olla valged lõpused (= pastor), muruhari või mulk pealael (= pudel) vm. Häälitsevad, laulvad, kirevad kuked tähendavad nt. kiriku- vm. kelli; kui laulev või vaikiv kukk on must, tähendab ta tihti kirikuõpetajat. Siga ja põrsad on silmapaistvalt sagedased mõistatustes, mille lahenditel on tegemist ahju ja koldega, kusjuures ei näi olevat kuigi oluline, mis just mida tähendab: kui must siga läheb lauta, ajab punased põrsad välja, siis on siga ahjuroop ja põrsad söed; kui siga hingab igast harjasest, siis tähendab ta saunakerist; kui ta läheb lauta, sibul seljas, siis tähendab ta leivalabidat. Vahutava suuga kult või orikas tähendas Lõuna-Eestis veski- või käsikivi.
rasva ja piimasuhkrut. Emised toodavad kahekuuse imetamisperioodi keskmisena 7–8 kg piima ööpäevas. Piimatoodangu maksimum saabub emistel 4. laktatsiooninädalal. Piimakust mõjutavad: põrsaste arv pesakonnas, emiste söötmistase ja vanus (poegimiskord), keskkonna (lauda) temperatuur, emise kehavarude suurus laktatsiooni algul. Emise piimatoodang ja selle koostis muutub kogu laktatsiooniperioodi jooksul. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine. Põrsad vajavad esimesel paaril elunädalal 5–7 mg rauda päevas. Emisepiim ei rahulda põrsaste rauatarvet. Rauda vajab põrsas vere hemoglobiini moodustamiseks. Juba esimese elunädala lõpul tekib põrsastel rauavaegus, mis põhjustab aneemiat. Põrsad peavad vett saama alates 4.–5. elupäevast soovi järgi. Vett vahetada vähemalt 2 korda päevas. Künad või jooturid. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine. Tagada mikrokliima, nõuetekohane sulg ja õige söötmine.
Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Metssead kaaluvad paarsada kilogrammi. Metssigade jooksuaeg on tavaliselt ükskord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad märtsis või mais. Poegi on neil 4-12. Põrsad sünnivad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Metssigade eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahioom. Metssead koos põrsasdega. (http://4.bp.blogspot.com/- erdPL1EBOgQ/UOxLyPDmwHI/AAAAAAAAEXM/l4E6T3d4Ubs/s1600/06031171e79be3_l.jpg)
a. Põhivarad: i. Vaarikaistandik ii. Sõiduauto iii. Tootmisseadmed iv. Piimakarja lehmad v. Ammlehmad vi. Personaalarvuti vii. Mootorsaag b. Käibevarad: i. Laos olev valmistoodang ii. Seemned iii. Väetised iv. Puhastusvahendid v. Desifikandid vi. Põrsad vii. Pullvasikad viii. Oksakäärid 7. Tootmismahu muutusele reageerimise alusel jagunevad kulud: a. Muutuvkulud: i. Ravimikulud ii. Kütusekulud iii. Hooajatöölistele makstud palgad ? b. Püsivkulud i. Tootmishoonetelt arvestatud kulum ii. Tootmisharu üldkulud iii. Püsitöötajate palgakulud iv. Kindlustuskulud
Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest. Kliinilised nähud: palavik, koordinatsioonihäired, ataksia, konvulsioonid, sinakad kõrvad ja jäsemed. Nakatunud loomade vanus: just võõrutatud põrsad, harvemini imikpõrsad, veel harvemini nuumikud. Ravi: haigestunud loomad tuleks eraldada sooja aedikusse ja anda sondiga vedelikku iga 4-6 tunni järel. Esimesel päeval kiiretoimega penitsilliin ja edasi LA Osteokondroos, jäsemete nõrkus luu-kõhre haigus. Kasvuea luu arenguhäirete rütm, millele on omane liigeskõhre aluse luu osa aspetiline nekroos ja sellest tulenev deformatsioon ja kasvuhäire. Kõhrega seotud luuosa võib irduda.
Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik – levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest. Kliinilised nähud: palavik, koordinatsioonihäired, ataksia, konvulsioonid, sinakad kõrvad ja jäsemed. Nakatunud loomade vanus: just võõrutatud põrsad, harvemini imikpõrsad, veel harvemini nuumikud. Ravi: haigestunud loomad tuleks eraldada sooja aedikusse ja anda sondiga vedelikku iga 4-6 tunni järel. Esimesel päeval kiiretoimega penitsilliin ja edasi LA Osteokondroos, jäsemete nõrkus – luu-kõhre haigus. Kasvuea luu arenguhäirete rütm, millele on omane liigeskõhre aluse luu osa aspetiline nekroos ja sellest tulenev deformatsioon ja kasvuhäire. Kõhrega seotud luuosa võib irduda.
· -er- esisilbis: perima 'pärima' · h-lised nud-kesksõnad: tehnud või tehnd v tehend · lööma, sööma lihtminevikus ei- : lein 'lõin', sein 'sõin' morfoloogia · ains os da, dä: isada, preilida · je-illatiiv: mahaje, kerikuje · de-ill: talude *taludesse' · st-transl: ullust 'hulluks' · omastavad topeltmitmus: nuoride 'noorte', nuoremite 'nooremate', einide 'heinte' · mitm nim kujuline mitm os: (veikkesi) põrsad 'põrsaid' · mitm 1.p (m)ma, 2.p (t)ta: luemma 'loeme', valvasitta 'valvasite' · mitm 3.p vad, -väd: jääväd 'jäävad' jäässiväd 'jääksid' · lõputa ja sse-line umbis tm ol, sh ka eitavas kõned: ei jäätässe · käskiva kv mitm 2.po ga, gä; -ka v -kä: akkaga 'hakake', elägä 'elage' Idamurre Liigendus problemaatiline. Tuumalaks Kodavere ja Maarja-Magdaleena põhjaosad. Siirdealadeks Iisaku edelaosa, Torma, Laiuse ja Palamuse idaosa.
T-k eelarve alusel on lihtne koostada raha liikumise bilanss, kuhu korjatakse kokku kõik sissetulekud ja väljaminekud, mis selles põllumajandusettevõttes tehakse ning koostatakse kassavoog. Kassavoog näitab kas ettevõtjal on piisavalt vahendeid oma plaanide elluviimiseks ja millal on otstarbekas toodang realiseerida. Tavaliselt peetakse talus nii piimakarja kui ka mullikaid. Ka seakasvatus võib olla kombineeritud: majapidamises on nii emiseid kui nuumsigu ja põrsad saadakse oma emistelt. Kassavoog ei tohi olla negatiivne. Kassavoo alusel saab hinnata, kas ettevqtja tuleb kuust kuusse finantseerimisega toime, kas on võimalik tehasuuremaid investeeringuid ja kas on otstarbekas võtta laenu. Samuti selgub ka see kui suur peaks võetav laen olema. Prognoositav lihatoodang 1 poolaastal tapamassis 2009. Ja 2010. aastal (tonnides) Loomade ja lindude tapamass: 2009- 36483, 2010- 35385; 2010/2009- +/- -1098; %97
kõrge globuliinide ja antikehade sisaldus, mis tagavad järglasele immuunsuse. Sellist piima nimetatakse ternespiimaks ehk terneks. Globuliinide ja antikehade sisaldus ternespiimas väheneb iga tunniga. Seepärast on oluline, et vastsündinu saaks ternest võimalikult kiiresti pärast sündi. Vastsündinul kujuneb välja termoregulatsioon. Tiheda karvkattega vastsündinud (vasikad, varsad, talled jne.) kohanevad keskkonnatemperatuuriga suhteliselt kiirest, kuid põrsad vajavad esialgu isegi lokaalset soojendust. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Märad ja uted kasvatavad järglased üles oma piimaga. Lehmapiim on vajalik inimtoiduna ja emiste kasutamise intensiivistamiseks võõrutatakse põrsad juba neljanädalaselt, mistõttu vasikatele ja põrsastele antakse piimaasendajaid. Piimaperiood kestab kuni võõrutamiseni (varsad, talled, põrsad) või piimasöötade andmine (vasikad) lõpetamiseni
Peamine valvealune asi oli toiduladu. Kogu nende jagu oli kohal- Kat, Albert, Müller, Tjaden, Leer ja Detering. Neid oli rohkem alles kui mõnes teises jaos. Varjendiks oli betoneeritud kelder. Põranda katsid nad madratsite ja pehmete asjadega. Paul ja Kat tegid väikse luurekäigu majades. Nad leidsid tosina mune ja kaks naela värsket võid. Ringi jalutades leidsid nad kaks elusat siga. Umbes 50 sammu nende varjendist oli väike maja, kus sees oli köök. Põrsad olid veristatud. Prae juurde tegid nad kartulikotlette, neid küpsetas Paul. Kat valmistas põrsad ette ja puhastas porgandid, herned ja lillkapsad ja lillkapsa juurde valmistas ta valge kastme. Kõik mehed seisid põrsaste juures nagu altari ümber. Vahepeal saabus sinna kaks radisti, kes kutsuti ka sööma. Küpsetamise tõttu tuli korstnast suitsu ja maja pihta anti tuld. Kõik pääsesid varjendisse ning sõid seal palju jaksasid. Nad sõid kella kahest kuueni ja poole seitsmeni jõid kohvi
nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis mitte üle 3...4). Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Imetatakse poegi umbes 3...4 kuud, misjärel nad lähevad üle täielikult looduslikule toidule. Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahiloom. Kanakull
annaabi.ee 
