Primitiivsed- e. Aborigeensed tõud 25 Üleminekutõud II Tootmissuuna järgi: Universaalsed tõud (annavad mitmesugust toodangut: peekonit, tailiha ja rasva, sõltuvalt sellele, kuidas sigu söödetakse ja missuguse kehamassi juures nad realiseeritakse). SUUR VALGE. Peki- e. Rasvasead. BERKSIR, SUUR MUST, paljud hiina seatõud Peekonitõud (annavad noorelt kõrgekvaliteedilist peekonit, kuid täiskasvanult ja nuumatult kas rasvasemat liha) LANDRASS. II Eksterjööri (harjaste ja naha värvuse ja kõrvade suuruse asetuse) järgi: VALGED SEATÕUD Valged lontkõrvalised (TAANI LANDRASS, saksa pikakõrvaline) Valged püstikõrvalised (VÄIKE-,KESKMINE ja SUUR VALGE) MUSTAD VALGE VÖÖDIGA SEATÕUD
hobune, eesti raskeveohobune, eesti maatõugu veis ja eesti vutt.Tõugude klassifikatsioon-ühte liiki kuuluvate loomade popultsioon,kellel on sarnane välimik,põlvnemine ja maj. Kasulikud om. Ning kelle arvukus võimaldab teha aretustööd või säilitada loomade populats.Tõu kujunemine-välja kujunenud aastate vältel metsikutest ja kohalikest loomadest.Sugulastõugude kasut. Veisekasv.-eesti punane ja punasekirju tõu järglased on puhtatõulisedEesti seatõud ja sugulastõud- suur valge-jorksirid ja suured valged kõigis riikides. Eesti peekon-landrassid kõigis riikidesEesti lambatõud-eesti tumedapealine-sropsir,saksa tumedap. Eesti valgepaeline- seviot,ildefrans,soome maalammasEesti hobusetõud-tori tõug-hannover,postjee-bretoon,norfolk-roadster,eesti raskeveotõug-ardennid,külmaverelised tõud,eesti hobune- soome hobuneKunstliku seemenduse aretuslik hinnang- jaapanlaste ja prantslaste leiutis.sperma
Seakasvatus Eellased: Entelodondid ehk põrgusead ehk terminaatorsead. Elasid ligikaudu 21 miljonit aastat. Olemas kogu komplekt hambaid-lõikehambad, silmhambad,purihambad-viitab segatoidulisele ratsioonile nagu tänapäeva sead. Omnivoorid nagu tänapäeva sead-süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad, kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime...
20. Imetavate emiste söötmine ja pidamine Imetamisel tuleb emiseid tugevasti sööta, sest piima sünteesiks vajab emis rohkesti energiat ja söödatoitaineid. Talle tuleb pakkuda sööta nii palju, kui ta süüa suudab. Emised tarbivad sööda kuivainet umbes 3% kehamassist. Sööda tarbimine oleneb lisaks emise suurusele ka tema söötmistugevusest eelnenud tiinusperioodil sel ajal ülesöödetus emisel on isu halb ja liigsoojas laudas peetavatel emistel isu väheneb. 21. Eesti seatõud Eesti suur valge siga - pea on kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, silmade vahe lai, turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged või pisut kumerad, rind on rahuldavalt arenenud. Eesti peekonisiga parandati taani maaseaga. Pikk kere, sirge selja- ja kõhujoonega, pea on keskmise suurusega, koon pikk, kõrvad lontis, selg ja lanne on pikad. Jalad on tugevad. Tagakeha on sihvakas ja hästi arenenud. 22. Ristamine seakasvatuses
suureneb toidukõlbliku liha kogus; 2) paraneb liha kvaliteet; 3) väheneb tööjõu vajadus sigade ajamiseks; 4) on tagatud tööliste ohutus; 5) on arvesse võetud loomakaitse eeskirju; 6) on tagatud sealiha eetiline kvaliteet. Sobivate transpordi ja tapaeelsete pidamise tingimuste valikuga saab vähendada või vältida DFD- ja PSE-liha teket, see on aga enamuses riikides saadava tulu suurenemine. 5. Eestis kasvatatavad seatõud (päritolu, omadused, kasutamine): djurok, pjeträän, hämpsir, eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja-Prantsus- maal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga
kogus ja suureneb toidukõlbliku liha kogus; 2) paraneb liha kvaliteet; 3) väheneb tööjõu vajadus sigade ajamiseks; 4) on tagatud tööliste ohutus; 5) on arvesse võetud loomakaitse eeskirju; 6) on tagatud sealiha eetiline kvaliteet. Sobivate transpordi ja tapaeelsete pidamise tingimuste valikuga saab vähendada või vältida DFD- ja PSE-liha teket, see on aga enamuses riikides saadava tulu suurenemine. 5. Eestis kasvatatavad seatõud (päritolu, omadused, kasutamine): djurok, pjeträän, hämpšir, eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja- Prantsusmaal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga
· Hea mõju: suurenes piimatoodang ja kehamass. · Puudused: ei paranenud piima kuivaine sisaldus ja välimik, esines kirjut värvust. Dzörsi tõug on kõige suletum ja eripärasem veiste populatsioon maailmas. · Eestis kasutati 1960. ja 1990. alguses. · Hea mõju: suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, paranes udarakuju ja -kinnitus ning kehaehituse tüüp. · Puudused: pole geneetiliselt sugulastõug, värvuses eripära. 81. eesti seatõud ja sugulastõud · . Seatõuge on maailmas palju. · Kohalikke, aborigeenseid ja hääbuvaid tõuge kokku arvates ulatub nende arv 400ni. · Ligikaudu sajal neist on praktiline tähtsus. · Eesti seatõugude omavaheline erinevus on aastate viisi varieerunud sõltuvalt sellest, mil määral sel ajaperioodil kasutati importmaterjali. Eesti suur valge tõug Eesti maatõug 82. eesti lambatõud ·
5 genotüüpi: A ja B kogu maailmas stabiilne C ainult Taanis D ja E Aasias Viiruse inaktiveerivad PCV2 võõrutusjärgne multisüsteemne kurnatuse sündroom (VMKS) sellel leiti 2006. aastal sigade katkule iseloomulikud kliinilised ja patoanatoomilised muutused Epizootilised iseärasused. Nakkusele on vastuvõtlikud kõik seatõud. Võõrutusjärgne multisüsteemne kurnatuse sündroom esineb sageli kaasnakkusena parvoviroosi ja respiratoor- reproduktiivsündroomi korral. Seroloogilised uuringud kinnitavad viiruse ulatuslikku levikut seakarjades üle kogu maailma. Dermatiidi-nefropaatia sündroomi on diagnoositud paljudes riikides. Inglismaal ja Hispaanias on kui 20%, paljudes teistes Euroopa riikides aga kuni 1% karjadest tabandunud
heamõju: piima- rasva- ja valgutoodangu suurenemine, udarakuju ja kinnitus paranes, kehamass suurenes. puudused: piima rasva ja valgusisalduse ning lihasmassi vähenemine, jalgade seisu ja sõrgade halvenemine. hollandi mustakirju mõju. hea mõju: paranes kehaehituse kompaktsus, lihajõudlus, piima rasva ja valgu sisaldus. puudused: piimatoodangu tõus ja kehamassi suurenemine aeglane, udarakuju ja kinnitus jättis soovida, sageli esines jalgade seisu ja sõrgade kuju vigu. 81. Eesti seatõud ja sugulastõud suur valge (jorksir) on maailmas üks levinumaid seatõuge, samuti eestis. tõumaterjali on sisse toodud rootsist, soomest, walesist ja mujalt. paranenud on tailiha sisaldus ja vähenenud pekipaksus. esineb kõigis maakondades. sead tugeva konstitutsiooniga ja varavalmivad, heade lihaomadustega. sead on peekonitüüpi-proportsionaalse kehaehitusega. värvus valge, pea kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, mõõdukalt nõgusa profiiliga, otsmik lai,
Ühe nuumiku kohta arvestatav sulu kogupind on 0,6...1 m2 vahemikus, vastavalt kehamassile. Ühe sea kohta tuleb arvestada 0,3 m söödtafronti. Ühte sulgu piisab ühest söödaautomaadist (groba 40 on arvestatud kuni 16 sea söötmiseks). Nuumatulemusi mõjutab lamamisala temperatuur külmal põrandal massi-iibed vähenevad. Õigete tingimuste korral on võimalik saavutada 100 kg kehamass 170-180 päevaga (700-800grammised ööpäevased massiiibed). 14.Seatõud Eestis. Eesti suur valge siga kohaliku maasea ja valge inglise sea ristand. Eesti suur valge siga on tugeva konstitutsiooniga ja varavalmiv. Sead on proportsionaalse kehaehitusega, head söödakasutajad ja hästi kohanenud meie söötmis-pidamistingimustega. Temperamendilt on nad rahulikud ja emised hoiavad hästi oma põrsaid. Eesti suure valge sea koon on pisut nõgus, kõrvad lühikesed ja ettepoole kikkis. Kõht on mitterippuv, singid hästi arenenud
annaabi.ee 
