Hilejm püstine inimene (homo erectus, lisaks tööriistadele oskas kasutada tuld, arendas omavahelist suhtlust) Homo Sapiens e. tark inimene Arenes umbes 300 000 aasta eest Aafrikas Kolju oli suuruselt ja kujult sarnane tänapäeva inimese omaga Levis ka teistele mandritele. Tegelis ka juba kujutava kunstiga Inimese sugupuu kõrvalharu - neandertaallane Elasid u. Samaaegselt tänapäeva inimese eellastega (120 000 30 000 aasta eest) Keha jässakas, kohmaka kõnnakuga, tugevad kulmukaared ja alalõug. Elasid koobastes või iseehitatud elamutes. Kujunes välja komme matta surnuid. Tänapäeva inimene Erineb oma eellastest keha sihvakuse ja pikkuse poolest. Võimeline tegema vaimset ja füüsilist tööd Kõnevõime ja sümboliline keel (Võime talletada informatsiooni ) Mõtlevad nii abstaktselt kui ka konkreetselt Inimese aju areng on võimalikuks teinud :
Kas inimene ikka on looduse kuningas? Inimene nii iga indiviid kui ka kogu inimrass on käsikäes loodusega elanud aegade algusest peale. Kaugele, miljonite aastate taha ulatuvad need esimesed päevad, mil inimtegevus mõjutas loodust ja vastupidi. Olgugi, et toona oli tegu tänapäevase homo sapiensi eellastega inimesed olid nad sellegipoolest. Need ammused ajad on tänaseks unustuste hõlma vajunud. Igale kõige juhmimale siililegi on selge see, et ürgaja inimesed olid looduse meelevallas, sõltudes täielikult selle ilust ja valust võib lausa öelda, et inimene elas looduse valitsuskepi all. Kuidas on lood aga tänapäeval? Inimkonna areng, teadusliku nimega evolutsioon on siiani kestev protsess, mis on meid neandertali tasemelt muutnud selleks, millised oleme tänapäeval
Nad oskasid ehitada elamuid, kasutasid tuld ning võrreldes varasemate inimlastega olid neil märksa arenenumad tööriistad. Võrreldes varasemate hominiididega matsid nad oma surnuid liigikaaslasi. Nad elasid tarkinimese kõrval kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi. Umbes 40 000 a. tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev tarkinimene e. Homo sapiens, kel oli arenenum aju ja kes valmistas võrreldes oma eellastega täiuslikumaid tööriistu. Arvatakse et see liik võis välja kujuneda enam kui 100 000.a. tagasi Aafrikas. Eri maailmajagudes kujunesid välja inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kuni noorema kiviajani oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kalapüük, tegeldi korilusega. Koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Neist tuntuimaks oli Willendorfi Venus
Esimene inimliik arenes... Siredast australopiteegist. Kõige pikema eksisteerimisajaga inimliik on Püstine inimene. olnud... Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes... 100 tuhat aastat tagasi. Põllumajanduse areng algas umbes... 10 tuhat aastat tagasi. Inimene kuulub loomariigi süsteemis ........ seltsi. Esikloomaliste. Teadaolevalt olid esimesteks püstikäivateks Lõunaahv. inimlasteks... Eellastega võrreldes pidurdunud isendiarengut Neoteeniaks. nimetatakse... Vanemad kiviriistad on umbes ..... miljonit aastat 2,5 vanad. Neandertali inimese peamiseks levialaks oli... Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia. Nüüdisinimene tekkis tõenäoliselt .... kontinendil. Aafrika. Esimeste koopa- ja kaljujooniste vanus on umbes 50 000 ..... aastat. Inimese nüüdisaegne evolutsioon põhjustab ühtlustumise inimkonna... Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon
1. hulkraksuse teke 2. selgroo kujunemine 3. kopsude kujunemine 4. loomaraku teke 5. järglase arenemine maismaal kaitsva kestaga munas 6. püsisoojasuse teke 10. Inimese evolutsioon- otsusta, kas väide on õige või vale. Tänapäeva inimeste lähimad sugulased tänapäeva loomariigis on inimahvid. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi tööriistu. Esimesed inimeste eellased kujunesid Aafrikas. Kõik inimrassid kuuluvad ühte ja samasse liiki. Samal ajal tänapäeva inimese eellastega elasid Maal ka neandertallased. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu. Püstine inimene (homo erectus) levis Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse. Inimesed ja inimahvlased on arenenud samadest eellastest.
"Osav inimene" esimesed kivist tööriistad (Oldowan stiil). Lihtsalt ühelt poolt tervamaks tahutud kivid, kuid ei arendanud neid edasi. Ligi miljoni aasta jooksul tegid samasuguseid tööriistu väheste muudatustega. Polnud innovaatilised, ei uurinud oluliselt ümbrust. Peamised leiud: Koobi Fora, Keenia KNM ER 1813 Olduvai, Tansaania Twiggy (OH 24 Homo erectus 1 - püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam - naised olid võrreldes eelnevate eellastega suurema kasvuga - tööriistad olid arenenumad, pihukirved (Acheul stiil) - märgid tule kasutamisest, kuid pole teada, et valmistasid selle peal toitu Migreerusid Aafrikast välja Homo erectus 2 Elukohtade järgi jaotatud kümnekonnaks alamliigiks. Peamised leiud: Jaava inimene 1891 Indoneesia Pekingi mees 1923-1927 Hiina Dmanisi koljud 2005 Gruusiast leitud mitu koljut Turkana/Nariokotome poiss: 1984 Keenia, H. ergaster/erectus Neandertaallased 1 H
avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime, suurem viljakus, varane suguküpsus ja metsseale omase värvuse ja karvastiku puudum. Kodusigade sugulased: 1)Metssiga-kõige laiemalt levinud sigalane. Sööb taimi, viljapuude vilju. Keskmiselt 2/3 oma toidust leiab metsakõdust või mullast. Tuhnimine-metssea toiduhankimise viis. Liigub hästi soopinnasel, õhukesel lumel, kuid lühikesed jalad ei lase liikuda paksul lumel. Tähtis osa metsa elus-kobestab mulda, hävitab kahjureid
suhte võimalikult väikseks, mis minimeerib soojuskadu. Kolju massivne, kuid eristatav teistest-tugevalt arenenud kulmukaared, kolju eest madalam ja tagant pikem. Kõige spetsiifilisem tunnus on sisekõrva erinevus. Eksisteerisid vahemikul 70 000-40 000 aastat tagasi. Varajased neandertaallased 250 000 -300 000 aastat tagasi. Neandertaallased on küll meile lähedane liik, kuid ei ole meie esivanemad nagu seda pikka aega arvati. Nad arenesid paralleelselt meie eellastega sadu tuhandeid aastaid. Meie ja nende eellased lahknesid ca 0,5 miljoni aasta eest(heidelbergi inimene). Nende ühiseks eellaseks on keegi isend Aafrika perioodist. On ka väiteid, et komanjoonlasedja neandertaalid võisid saada ühiseid järglasi(hübridiseeruda), kuid seda pole tõestatud. Elasid Euroopas enam kui ühe jääaja. Ei teata miks täpselt välja surid. Osaksid valmistada nahast rõivaid, olid profesionaalsed kütid, sõid mereande.
b) püsti inimene, c) neandertali inimene, d) arukas inimene. 15. Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes: a) 2 miljonit, b) 1 miljon, c) 100 tuhat, d) 40 tuhat aastat tagasi. 16. Põllumajanduse areng algas umbes: a) 40 tuhat, b) 10 tuhat, c) 5 tuhat, d) 2 tuhat aastat tagasi. Sobiv sõna lünka. 17. Inimene kuulub loomariigi süsteemis esikloomaliste seltsi. 18. Teadaolevalt olid esimeseks püstikäivaks inimeseks lõunaahv. 19. Eellastega võrreldes pidurdunud isendiarengut nimetatakse neoteeniaks. 20. Vanimad kiviriistad on umbes 2,5 miljonit aastat vanad. 21. Neandertali inimese peamiseks levilaks oli Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia. 22. Nüüdisinimene tekkis tõenäoliselt Aafrika kontinendil. 23. Esimeste koopa- ja kaljujooniste vanus on umbes 50 000 aastat. 24. Inimese nüüdisaegne evolutsioon põhjustab inimkonna ühtlustumise. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25
mitmesuguseid varjundeid, olenevalt isiku antud olukorra tõlgendusest. Kuna olukordade hulk, millesse isik võib sattuda on piiramatu, on ka kogetavate emotsioonide hulk, mida see isik tunnetab, piiramatu iga indiviidi puhul oleneb see tema sisetunde keerukusest ja peenusest. Komplekssed emotsioonid Mida laiaulatuslikumalt me emotsioone vaatleme, seda enam jagame neid meie primaatidest eellastega ning võib olla, et isegi enam primitiivemate olenditega meie varasemate esivanemate liinis. Pajud emotsioonid võivad olla mõningateks versioonideks sellest, mida me nimetame raevuks, hirmuks, vastikustundeks ja rõõmuks. Meie eellased võitlesid vastastega (raev), põgenesidhädaohu eest (hirm), sülitasid välja riknenud toitu (vastikustunne) ja ühinesid kaaslastega (rõõm). Kuid seejuures on mõned emotsioonid, mis
Põhiline eristav tunnus: ajumaht 775 cm3, mis on oluliselt rohkem kui Homo habilis’el (vt ülal), vahel seostatud ka Australopithecus’ega. Vt ka http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-rudolfensis Iwo eleru 1965. a Nigeeriast (Lääne-Aafrikas) leitud kolju, mis sarnaneb varastele hominiididele, kuid dateeriti vaid 13 000 a vanuseks. See on tunnisus, et varaste hominiidide järeltulijad elasid Aafrikas samaaegselt tänapäeva inimeste eellastega. Sahelanthropus chadensis (Tšaadi Saheli-inimlane) Üks vanimaid teadaolevaid hominiidide liike. Elas tänapäeva Põhja-Tšaadi aladel, u 7-6 miljonit aastat eKr. Koljukuju (lülisamba liitumiskoha) põhjal oletatakse, et kõndis püstiselt, samuti eristavad seda liiki ahvidest väikesed silmahambad. Arvatakse, et püstiliikumise võime aitas muutlikes tingimustes (rohumaad ja metsad) ellu jääda. Sahelanthropus avastati 2001. aastal (Michel Brunnet' ekspeditsioon), see oli esimene
- Natuke suuremate rühmadena koos - Ei erinenud eriti australopiteekidest - Lühikesed, käed liiga pikad, nägu lame, koljumaht poole väiksem tänapäeva inimesest - Kasutasid tööriistu – homo habilis = osav inimene - Elasid miljon aastat väga rutiinset elu, ainukeseks tööriistaks oli ühelt poolt teravamaks tahutud kivi - Ei uurinud eriti ümbrust Homo erectus - Elas mitmel kontinendil - Püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam - Naised võrreldes eellastega suuremat kasvu - Tööriistad olid rohkem arenenud, pihukirved (mida suurem kirves seda kõvem mees) - Kasutasid ka tuld, kuid mitte toidu valmistamiseks - Palju alamliike – Jaava inimene, Pekingi mees, Dmanisi koljud, Turkana/nariokotome poiss Neandertallased - Kaasaegsest inimesest keha ja kolju poolest suurem - Aju kasv lõppes rutem ja aju on sümmeetrilisem - Libajas laup, suurem nina, kitsam lõug - Kasutasid keerukaid tööriistu kombineerides kuni 3 eri materjali
klassifitseerimisega Põhimõte: üldine sarnasus peaks piisaval määral peegeldama uuritavate organismide evolutsioonilist seotust Feneetika vastu töötavad: Konvergents – päritolult erinevate liikide muutumine sarnasteks ühesuguste keskkonnatingimuste mõjul (analoogsete tunnuste teke) Parallelism – ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel nii, et ajalooliselt nooremad taksonid on omavahel sarnasemad kui nooremad taksonid oma eellastega Mimikri – kaitsekohastumuslik sarnasus mittesugulaslikel organismidel Juhuslik sarnasus, organite ehituslikud piirangud jms Fülogeneetiline süstemaatika ehk kladistika taksonite rühmitamine üksnes nende fülogeneesi alusel põhiprobleem – empiirilistest andmetest (tunnuste jaotumisest taksonitel) kui evolutsiooni tulemusest lähtudes rekonstrueerida see protsess, mis on tunnuste mustrit kujundanud Feneetika ja kladistika võrdlus Homoloogia ja analoogia
Pidev kunstlik valik käib sordi- ja tõuaretuses. Saavutatud muutusi saab säilitada kloonimise teel, kus siis järglane on täpselt vanema koopia, või taimi ka pistokstega, tütartaimedega jne. e. vegetatiivselt. Genofondi võib muuta ka lähisugulasliikide ristamise teel. Seda meetodit nimetatakse hübridisatsiooniks, kuid saadud tulemusi hübriidideks. Edasi kasutatakse jällegi kunstlikku valikut. Näit. võib ristata kultuurnisu oma eellastega, et tõsta kultuuri haiguskindlust. Tänapäevane geenitehnoloogia võimaldab viia üle ühte tunnust kandvat geeni, ilma, et oleks vajadust ristata. See võimaldab aega kokku hoida, kuid viia mingit tunnust üle ka mittesugulasliikidelt. Näiteks: hiljuti viidi seale üle edukalt spinati geen, mis väidetavalt tegi sea liha maitse paremaks ja õrnemaks. Ka on tomatite külmakindluse tõstmiseks neisse viidud kala geen. Sama tehnoloogia järgi saab tõsta ka
Retroviiruse DNA otstest lõigatakse ära 2 nukleotiidi nukleaasidega. Väikeste üleulatuvate otstega DNA on võimeline integreeruma peremeesraku DNA-sse. Läheb rakust välja ja nakatab teise organismi. Tehakse DNA uuesti, toimub transkriptsioon. Sarnane replikatiivse transposooni mehhanismile, kus ka kopeeritakse vastavat lõiku. Mobiilsete DNA elementide omavaheline suurus on erinev. DNA element, kas sattunud organismi mööda vertikaalset või horisontaalset teed. Kui on suguluses eellastega või horisontaalselt, paljud on võimelised liikuma nii. Tn4 perekond transpositsioonil kontrollitakse üle RNA - ühes otsas on transposaasi geen (mis on promootor) ja teisel ahelal on väljapoole promootor. Sisemiselt promootorilt sünteesitakse transposaasi ja teise pealt lühike osa, mis on komplementaarne transposooni 5’ otsaga. Kokku saades moodustavad 2- ahelalise RNA. Tekib inaktiivne kaheahelaline RNA. Transposoonid koordineerivad selle avaldumist
annaabi.ee 
