William Shakespeare ,,Hamlet" Näidendi tegevus toimub Taanimaal Helsingori lossis ja põhineb 12.sajandil kirja pandud lool Saxo Grammaticuse kroonikas. Peategelaseks on Taanimaa prints Hamlet, kes on aus mees ja vihkab elus kõige enam reetmist, silmakirjalikkust ning alatust. Näidendi alguses on troonile astunud uus kuningas Claudius, kes on Hamleti onu ja abiellunud kohe peale venna surma Hamleti ema Gertrudiga. Claudius on võimuahne ja silmakirjalik mees, kes oma tahtmiste saamiseks mõrvas eelmise kuninga Hamleti isa. Gertrud on siiras inimene, kes muretseb oma poja ja lähikondlaste pärast
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks
HAMLET Saamislugu: Samal aastal, kui Shakespeare kirjutas Hamleti, suri ka ta enda isa, mis võis inspireerida teda kirjutama lugu leinavast pojast. 13ndal sajandil oli näidend nimega "Amleth", on arvatud, et Shakespeare kirjutas selle põhjal "Hamleti". Algallikaks oli keskaegse ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne "Taani kroonika". Tragöödia kompositsioon: Hamlet on ainuke Shakesprearei tragöödia, mis algusest peale toob sisse surma teema. Juba I vaatuses ilmub Hamleti isa vaim, mis kinnitab, et mõrvar oli Hamleti onu Claudius. Hamlet lubab kätte maksta. I vaatus: Hamlet saab teada, et ta isa vaim on lossi kummitamas. Vaim annab Hamletile teada, et ta mõrvariks oli Claudius, Hamleti onu. Hamlet nõustub kättemaksu saama ning teeskleb, et ta on hulluks
Eesti muusika. Rahvalaulu aluseks värv ja igale silbile vastab üks noot. Oluline osa on värss, muusikalisel osal väiksem tähtsus. Monotoonsed ja igavad. Temaatika on jaotatud 2 suurde rühma: lõike- töölaulud ja tavandi laulud + lastelaulud <-- need on naistelaulud, eeslauljal suur roll(nimetati kaasitaja või leelotaja). Eeslauljaks pidi olema kogukonna üks helgemaid lauljaid. Saxo Grammraticus väitis, et 13. saj on olnud meestel veel sõjalaule. Meestelaule Eestis ei ole, vähemalt mitte sõjalaule. Regilaulu on Eestis lauldud enne 19.sajandit, aga säilinud on ta Kihnus ja Setumaal. Eesti rahvalaul on ühehäälne: pikendatud lõppheli ja refrään. Skandeerimine : muusika ja tekstirõhud ei lange kokku näiteks mardilaulu tekst. Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka.
lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Kõik halb on tulnud minevikust ning tulevik on helge ja kuulub armastusele. Noored armastavad teineteist hoolimata sellest, et nende vanemad on selle vastu. Hamlet: Salapära ja mõistatuslikkuse tõttu on teos olnud üks keerulisemaid ja ühtlasi intrigeerivamaid draamateoseid. Selles avalduvad kõige ilmekamalt ajastu põhitunnused. Aine on võetud keskaegse taani ajaloolase Saxo kroonikast, kus leidub pärimuslugu kuninga surmast oma venna käe läbi. H on sügavalt traagiline kuju, kes otsib olemise mõtet.
Rahvalaulu ehituse aluseks on värss. Enamasti 8-silbiline. Seda iseloomustab eesriim. Rütm on vähevahelduv. Mõnevõrra rikastavad rahvalaulu refrään ja pikendatud lõppheli. Refrään koosneb enamasti ühest sõnast (kas' ke-pulmalaulu refrään, leelo) Ette kantakse vanemat rahvalaulu eeslaulja ja koori vaheldusena ehk ANTIFOONINA. Eeslauljat kutsutakse leelotajaks, helletajaks,laulikuks jne. Vanem rahvalaul terve elu (hällilaul kuni surmalaul jne) Saxo Grammaticuse sõnul on olemas olnud 13. saj meeste sõjalaulud.Need kadusid aga ajas ja kadus ka meeste rahvalaul sellega. Seega vanem rahvalaul on pm naiste laul. Enim on olemas kalendrilaule ja tavandilaule. SKANDEERIMINE- nähtus kus muusika ja teksti rõhud ei lange kokku. Omane meie rahvalaulule. Vanem rahvalaul on pea-aegu alati ühe-häälne. Setu laul on aga hoopis teistsugune, see on erandiks. Setu laul on esiteks mitmehäälne ja teiseks see on nii masoori kui minoori vahel.
15. sajandi vahetus, s.o u 100 aastat hiljem kui teistes kunstiliikides Renessanssmuusikalt barokkmuusikale ülemineku aeg on siiski 16.17. sajandi vahetusel Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks Eesti muusika ajalugu Eestlaste laulmist ja tantsimist mainis esmakordselt Saxo Grammaticus "Gesta Danorumis" (1179. aastal) Eesti folkmuusika traditsioon on üldiselt kaheks perioodiks jagatud Vanemaid folklaule kutsutakse ka regilauludeks, mille poeetilist meetrikat, regivärssi, kannavad kõigi baltisoome rahvaste traditsioonid Regilaulud olid eestlaste seas laialt levinud kuni 18. sajandini, mil need hakkasid rütmikate folklauludega asenduma Professionaalsed Eesti muusikud kerkisid esile 19. sajandi lõpus Eesti rahvusliku ärkamise ajal
1) Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Üksikud teated vanades kroonikates või harvades säilinud dokumentides. Peamised allikad on oletused ja võrdlused *Saxo Grammaticuse kroonika "Gesta Danorum" 1172 taani ajaloolase ajalooline kroonika Pärineb kirjeldus eestlastest, kes teineteist lauluga võitluseks julgustasid. *Läti Henriku "Liivimaa Kroonika", see käsitleb sündmusi ajavahemikus 1184-1227 *Balthasar Russowi kroonika 2) Mis on kirmes? ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures. 3) a) HARIDUS- · Eesti I kõrgem kool · Eestimeelne katekismus
Umbes 1611 läks tagasi sünnilinna, kus ka suri. Oli kirjanikuna kuulus juba oma eluajal. Talle kuulus nii kuninganna Elizabeth I (15581603) kui ka kuningas James I (16031625) soosing. Kuulsaimad teosed: "Hamlet" ning "Romeo ja Julia" "Hamlet" Alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". "Romeo ja Julia" Ei ole nii täielik ja sünge tragöödia kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Shakespeare looming jaotatakse kolme perioodi: 1)Esimene loomingujärk (15901600), mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad
Miks hukkus Hamlet? Hamleti-loo algallikaks oli keskaegs ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne ,,Taani kroonika". William Shakespeare "Hamlet" jutustab loo Taani surnud kuninga pojast, Hamletist, kes kohtudes isa vaimuga, saab teada, et tema onu, kes on selleks ajaks võtnud kuninga lese endale naiseks ja ise valitsejaks saanud, mürgitas Hamleti isa. Samal ajal, kui Hamlet oli asjast teada saanud, hakkas tema südamedaami Ophelia isa levitama kuuldusi, nagu oleks Hamlet aru kaotanud. Selle tõttu ei saanud
Muusika Eestis kuni 16 sajandini Esimesed vihjed eeslaste laulmise kohta pärinevad Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse poolt aastast 1172, kus eestlased üksteist lauluga võitluseks julgustasid. 13. Sajandil algasid ristirüütlite vallutusretked, mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta
võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Inimene, kes oma keha tunnetab ja oskab tema vajadustega toime tulla, on ka ise rõõmsam ja teotahtelisem. Professionaalne ja heatasemeline tantsukoolkond rikastavad riigi kultuurielu ning tõstavad tema mainet maailma silmis. 2 Esimesed märgid 12.sajandil Esimene kirjalik vihje eesti tantsulaadsele liikumisele Saxo Grammaticuse kroonikas "Gesta Danorum", kus vihjatakse sõdalaste rituaalsele rütmilisele liikumisele tapluse eel. 1777 eesti geograafia, majanduse ja kultuurielu uurija A.W.Hupel on oma raamatus "Topograafilised teated" peale muu iseloomustanud ka eesti rahvatantsu 1780 puhtlõbustusliku iseloomuga tantsude kohta pani kirja kodukooliõpetajana H.J.Schlegel 1893 Rootsis loodi Rahvatantsu Sõprade Ühendus 3
KORDAMINE MUUSIKA KT-ks 1. Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Üksikud teated vanades kroonikates või harvades säilinud dokumentides. Peamised allikad on oletused ja võrdlused *Saxo Grammaticuse kroonika "Gesta Danorum" taani ajaloolase ajalooline kroonika *Läti Henriku "Liivimaa Kroonika" *Balthasar Russowi kroonika 2. Mida uut tõid 13. sajandi sündmused Eesti alade muusikasse ? Jumalateenistustel hakkas kõlama laul. Kloostrite juurde rajatud koolid aitasid kaasa kirikulaulu edendamisele õppekavas oli ka kirikulalul. Vaimulikke õpetati laulma, et ka jumalateenistusel kõlaks laul ja saaks seda õpetada. 3
tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika jt), alates 17. sajandist ka kohtu- jm ülekuulamisprotokollid, pastorite märkmed ja aruanded, reisikirjad (nt Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"), sõnaraamatud jms. Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest. Seoses romantismi ja rahvusliku ärkamisega elavnes huvi Eesti rahvaluule vastu 19. sajandil
Muusika Eestis 19 sajandi keskpaigani Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema. 1520
Saukse 2010 1.Üldandmed × Lapi keel on tuntud ka saami keele nime all × Lapi keele kõnelejaid on kokku ligi 40 000 × Lapi keeled kuuluvad soome-ugri keelte alla, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse "Germanias", milles esinevat Fenni- nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi 'Lapimaa'. Seda nimetust kasutavad ka naabrid soome lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane' ja nende järgi teisedki rahvad. Laplased ise nimetavad endid sabme (saami), sabmelas, saamla, oma keelt sabme. Viimasel ajal on laplaste endanimetust hakatud nende kohta kasutama teisteski keeltes nagu näiteks eesti keeles öeldakse saamid ning saami keel. Laplaste päritolu ja nende suhted läänemeresoomlastega on üks paeluvamaid
Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile. Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust. "Hamlet" alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. "Othello" klassikaline armukadedustragöödia. "Kuningas Lear" näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut. "Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest. Kolmanda loomingujärgu (16081612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus,
Muusikaajalugu 1. Millistest allikatest pärinevad varasemad teated Eesti alade muusikast? Mis on kirmes? Suuline pärimusmuusika. Esimesi vihjeid eestlaste endi laulmise kohta võib lugeda Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,, Gesta Danorum" (1172). Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuste järel ilmalikke pidustusi, nn kirmeseid. 2. Kes olid hernhuutlased, ehk Vennastekoguduslased. Milline oli nende roll eestlaste muusikalisel harimisel? Too välja nii positiivsed kui ka negatiivsed jooned. Hernhutlased ehk vennaskoguduslased on käsitöölised-jutlustajad. Oma õpetust
nimega Ostiatoi. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel.
vahendite. Kuid ehk on neiski lugudes alles mälestusi vanast kultuurist, kõlasid ajast, kui muusika tähendas rohkem suhtlemist ja suhtumist ning vähem esinemist. 2. Eesti muusika ajalugu enne ja pärast usureformi 5 Esimesed kirjalikud teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200, kust pärineb Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonika „Taanlase teod“ (Gesta Danorum) ning Läti Henriku Liivimaa kroonika. Mõlemad kirjutavad Eesti- ja Liivimaa ristiusustamise ajast ning eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. Koos ristiusuga toodi 13. sajandi Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis Eestisse rajatud kirikutes ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana
kuidas võib inimest piumestada ja võõrandada ning kapriise ja ülekohut sünnitada. Macbeth" erineb teistest tragöödiatest oma negatiivse peategelase tõttu. Shakespeare on kirjutanud ka antiiksest ainestikust lähtuvaid tragöödiaid: ,,Antonius ja Kleopatra", ,,Timon Ateenast", ,,Coriolanus", ,,Julius Caesar". Kõige kuulsamaks näidendiks dramaturgi loomingus on tragöödia ,,Hamlet". Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladina keeles kirjutatud kroonika ,,Taanlaste teod". See on ainus teos, mis toob algusest peale sisse surma teema. Põhimotiiv on nimikangelase kättemaks tema isa mõrvarile, kes on tema onu Claudius ja kõhklused. Hamleti isa vaim ütleb talle, kuidas ta hukkus: tolle vend Claudius valas talle mürki kõrva. Hamlet asub asja lähemalt uurima. Täielikult saab ta oma küsimustele vastused siis, kui ta korraldab näitemängu, milles mängitakse maha stseen kuninga mõrvamisest
kuidas võib inimest piumestada ja võõrandada ning kapriise ja ülekohut sünnitada. Macbeth" erineb teistest tragöödiatest oma negatiivse peategelase tõttu. Shakespeare on kirjutanud ka antiiksest ainestikust lähtuvaid tragöödiaid: ,,Antonius ja Kleopatra", ,,Timon Ateenast", ,,Coriolanus", ,,Julius Caesar". Kõige kuulsamaks näidendiks dramaturgi loomingus on tragöödia ,,Hamlet". Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladina keeles kirjutatud kroonika ,,Taanlaste teod". See on ainus teos, mis toob algusest peale sisse surma teema. Põhimotiiv on nimikangelase kättemaks tema isa mõrvarile, kes on tema onu Claudius ja kõhklused. Hamleti isa vaim ütleb talle, kuidas ta hukkus: tolle vend Claudius valas talle mürki kõrva. Hamlet asub asja lähemalt uurima. Täielikult saab ta oma küsimustele vastused siis, kui ta korraldab näitemängu, milles mängitakse maha stseen kuninga mõrvamisest
Rauaaeg: · Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr o Rooma rauaaeg 50-450 · Keskmine rauaaeg 450-800 · Noorem rauaaeg o Viikingiaeg 800-1050 o Hilisrauaaeg 1050-1200 Ajalooline aeg:Periood keskaaja algusest kuni tänapäevani . Seda uuritakse kirjalike allikate toel. Eesti keskaeg- 1201-1558 Eesti uusaeg- 1558-1900 Eesti uusimaeg e. Lähiajalugu 1901- tänapäev Kirjalikud ajalooallikad: · Saxo Grammaticus · Liivimaa vanem riimkroonika · Läti Henriku Liivimaa kroonika Kiviaeg: Pulli asula- vanimasulakoht Eestis , 9000 ekr.Kõik mesoliitikumi asulad k.a Pulli asula kuuluvad Kunda kultuuri alla. Kunda kultuur: Suur osa maast veel vee all. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja metsloomi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena. Liikuvad asulad
(Lindqvist, 1993, lk 7) -3- Kristlus nimetas vanad lood paganluseks ja diaboolseteks müütideks, tuues esile hoopis Kreeka- Rooma mütoloogia, hoolimata faktist, et jumalate sarnasus ja isegi nimed olid võrrelsed põhjala omadega praktiliselt samad. (Wilson, 1980, lk 16) Enamus infot Põhjala mütoloogiast on kirja pandud Vaemasse Eddasse (vt. Lisa 1) ja hilisematesse saagadesse, muu materjal ilmub kommentaaridena Taani ajaloolase Saxo Grammatian ja Saksa kirjaniku Adam Bremeni (a.d. 1075) töödes. Fragmendid legendidest tulenevad folkloorist ja veelgi hilisematest kirjutistest. (4) -4- 1.1Valhalla Taevast (ka kosmos) kutsusid viikingid Valhalla-ks, see oli mõeldud ainult sõdalastele. Viiking pidi võitlema lahingus päevi, öösiti lasti aga lõdvaks, joodi, pummeldati, pidutseti, karjuti kui viimsed
veidi enne oma surma uueks valitsejaks Norra printsi Fortinbras', kes kohe peale Hamleti hinge heitmist lossi sisenes. Saadikud ning Fortinbras olid saabunud äsja Poolast teatega, et lahing maatüki pärast on seal võidetud. Horatio, kes oli viibinud duell juures, jutustas nüüd saadikutele kuningapere traagilisest surmast. Ning lugu lõppeski Fortinbras' käsul Hamleti surnukeha austustavaldava lossist väljaviimisega leinamarsi ning suurtükkide kogupaukude saatel. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on nähtud eeskätte kõhklejat ja juurdlejat, ent on ka
tragöödiaid (,,Othello", ,,Kuningas Lear", ,,Macbeth", ,,Hamlet") ja tragikomöödiaid (,,Talvemuinasjutt", ,,Tormis", ,,Cymbeline"). Kolm loominguperioodi: varane loominguperiood (,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia"), teine loominguperiood (,,Othello", ,,Kuningas Lear", ,,Macbeth") ja kolmas periood (,,Talvemuinasjutt", ,,Cymbeline", ,,Tormis"). ,,Hamleti" loo algallikaks oli keskaegse ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne ,,Taani kroonika". Tragöödia peamotiiv on surm. Romeo ja Julia lugu on pärit Bandello novellist. Armastuslugu sarnaneb Tristani ja Isolde looga. W. Shakespeare on kirjutanud 154 sonetti. Shakespeare pühendas oma sonetid naisele, keda nimetab tumedajuukseliseks, ülejäänud sonetid aga heledale sõbrale. 17. Lope de Vega. - Tema looming oli Hispaanias ainuvalitsev XVI sajani lõpul. Lope de
HAMLETI küsimused 1. Tragöödia ülesehitus. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on
kelle olemasolu viitab vähemalt juriidilises mõttes linnale. Kui nende näidete põhjal oletada, et 1248. aastaks oli Tallinns tekkinud linnaline, käsitöölistest ja kaupmeestest elanikega, asula, pole siiski ühtegi allikateadet, mis võimaldaks kindlalt väita, et see asula oli all-linnas. Umbes 1250. või 1274. aastal avaldavad Taani asehaldur Tallinnas ja Tallinna linn Lübeckile kaastunnet Lübecki kaupmeestele Novgorodis osaks saanud kahjude pärast: "Ago poeg Saxo, vagas mälestuses isand kuninga asehaldur Talllinnas, foogt ja raehärrad ning kõik siinse linnuse jalami elanikud" Kas linnuse jalami all mõeldakse siinkohal all-linna või lihtsalt kindluse müüride all Toompea küngast ei ole kindel. 1265. aastasse on dateeritud lesk-kuninganna Margareta korraldus Tallinna ümbritsemise kohta linnamüüriga: "Armsatele raehärradele ja teistele Tallinna kodanikele [...] palume teid innukalt ja manitseme korraldama nii, et nimetatud linn saaks
seonduvasse kujuneb meedia ja teiste juttude vahendusel. Nad levitavad nt Facebooki pilte ja meme'sid, mis on ka folkloor. 9. Too esile kettkirjale kui folkloorizanrile iseloomulikud vormitunnused. Omane edasisaatmine, uskumus, et toob õnne. Seetõttu levib kiirelt ja paljude inimeste seas 10. Missugustest allikatest leidub varaseid üleskirjutisis eesti või mõne teise rahva folkloori kohta? 11.saj Keskaja kroonikad, nt vene leetopissid 12.saj Saxo Grammaticuse ''Gesta Danorum'' 13.saj Läti Hendriku ''Liivimaa kroonika'' 11. Missuguste suundumistega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Folkloori uurimine on tihedalt seotud romantismi ja rahvuslikkusega. Folkloori uurimisega tegid algust inimesed, kes tundsid vajadust rahvusliku identiteedi olemasolu jäädvustada. 12. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed?
Muusikaajalugu Küsimused lk 12 1) Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? V: Vanadest kroonikatest või harva säilinud dokumentidest Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,,Gesta Danorum", Läti Henriku ,,Liivimaa kroonikast", Balthasar Russowi kroonikast. 2) Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? V: Eesti- ja Liivimaale kerkis järjest uusi kirkuhooneid ja kabeleid, rajati kloostreid ja võimsaid ordulinnuseid. Suuremaid kirikuis ja kloostreis, kus oli rohkem vaimulikke ja õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul ühehäälne gregooriuse laul ning selle pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid
rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.) Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus aastast 1660. Lühivormid - on seotud eesti keele alaste materjalidega 17. sajandist Usund/kombestik - on seotud reformatsiooni ja pastorite aruannetega koguduse vaimuelu kohta 4. Rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana
"Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile. Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust. "Hamlet" alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. "Othello" klassikaline armukadedustragöödia. "Kuningas Lear" näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut. "Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest. Kolmanda loomingujärgu (16081612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis
“Coriolanus”. Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile. Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust. “Hamlet” – alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare’i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika “Taanlaste teos”. Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. “Othello” – klassikaline armukadedustragöödia. “Kuningas Lear” – näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut. “Macbeth” – vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest.
teatab rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel(20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti(Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel
........................................................................7 Esimesed eestlastest heliloojad...................................................................................................7 2 Varased teated muusikakultuurist Eestis Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Mõlemad kujutavad Eesti- ja Liivimaa ristiusustamise aega ning eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. Koos ristiusuga toodi 13. sajandil Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis siia rajatud kirikutes ja kloostrites ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku
kogu aasta: Lepiku-Mihkel ja Männi-Mart 20. saj tuntumad rahvaviiside viiuldajad · Kannel viiuli täiustatud pill; kõlakaanega; aidanud surijal kergemini surra või ei lasknud surma majja; 2-3 tuhat aastat vana; vanal kandlel oli 5-8 keelt Ristiusk ja uued kultuuritraditsioonid · Ühehäälne Gregoriuse koraal, mis on rahvalaulude sarnane · Kuni reformatsioonini vähe kirjalikke allikaid · 1172 a. Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikas ,,Gesta Danorum" kirjeldus eestlastest julgustasid lauluga võitlusteks · 1329 a. varaseim teada kirikus olnud orelist (Paistus ja Helmes) · Pärast jumalateenistusi peeti kirmeseid (pühakute päeva auks peetud pidustused) · Alates 1521. aastast palgalised linnamuusikud · Algul olid pillideks flööt, trompet ja trumm, hiljem lisandusid lauto ja viiulilaadsed pillid · Organiseeriti koole, kus õpetati kirikulaulu
2.Spordihuvilised(fännid, juhuharrastjad, võistluspublik) Repertuaar: fännilaulud, fännihüüded ja hüüatused 3.Spordivõhikud Suhe spordiga seonduvasse kujuneb meedia vahendusel 10. Too esile kettkirjale kui folkloorizanrile iseloomulikud vormitunnused. *Levib kirjateel, üleskutse levitada seda *Osa tänapäeva maagiast 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? 11.saj Keskaja kroonikad, nt vene leetopissid 12.saj Saxo Grammaticuse ''Gesta Danorum'' 13.saj Läti Hendriku ''Liivimaa kroonika'' 12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed?
pärimusmuusikaks Noodikirjal põhinev kirjalik muusika, mille lähedased mõisted on kunstmuusika ja (Lääne) klassikaline muusika Tehnoloogia kasutamisel põhinev levimuusika ehk populaarmuusika NB! Rahvamuusika on teatud inimrühma kasutuses olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. Eesti rahvalaulude üleskirjutused 12.-16. saj teated laulmisest (nt Saxo Grammaticus, LHK, Fabricius) 17. saj esimesed laulude terviktekstid (1660. aastatel J. St. Von Holsteini käsikirjas, trükis 1695.a Ch. Kelchi kroonikas) 18. saj A. W. Hupeli saadetised J. G. Herderile (10 teksti), kes avaldab need kogumikus „Volkslieder“ (1778-1779) 19. saj A. H. Neus, A. F. J. Knüpffer, M. Veske, J. Hurt (40 500 laulu), 20. saj alguses viiside üleskirjutamine (EÜS) ja fonografeeringud Eesti rahvalaulude liigituse alused
internetis, välisreklaamides või kus iganes) kasutatakse näiteks selle koha rahvariideid, rahvalaule ja vanasõnu. Kohapeal müüakse kohalike motiividega ehteid, igasuguseid esemeid. Nii muutub folkloor kommertslikuks. Siin lähevad kokku kõik kolm ehk turism, reklaam ja meedia. 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11.saj), Saxo Grammaticuse ,,Gesta Danorum" (12.saj), Läti Henriku ,,Liivimaa kroonika" (13.saj). Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" (1588). Kohtudokumendid (17.saj) nt teated usundiliste arusaavade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. August Wilhelm Hupel (1737-1819) kogus andmeid eestlaste, liivlaste vaimuelude ja kommete kohta
andnud ning lõpuks on need ka tänase põlvkonnani jõudnud. Ka muusikaline haridus on XXI sajandil kättesaadavam kui saja aasta eest. Kuid milline on olnud muusika õpetamine läbi sajandite sellele küsimusele püüangi oma referaadis vastust leida. 2. Varased teated muusikakultuurist Eestis Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Mõlemad kujutavad Eesti- ja Liivimaa ristiusustamise aega ning eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. [4] Koos ristiusuga toodi 13. sajandil Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis siia rajatud kirikutes ja kloostrites ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku
Austrvegr Teised rooma päritoluga kirjamahed: Claudious Ptolemaios Cassiodorus Enea Silvio de Piccolomini (paavst Pius II) Wulfila (4-5 saj pma) kristlik munk tõlkis esimest korda piibli ühte germaani keelde (gooti keelde) Germaanlased võiks jaotada kahte suurde rühma: 1) Lõuna-germaanlased (Tacituse Germania) 2) Põhja-germaania pärinevad Islandilt (Saemundr Sigfusson) 13. saj Snorri Sturluson Noorem Edda Põhja-Germaania Merseburgi manamised, Saxo Grammaticus Hõimude järgi 3 rühma: 1) Põhja-germaanlased (svealased, gootid, vendid) 2) Ida-germaanlased (rändasid Skandinaaviast ida poole) (vandaalid, burgundid) 3) Lääne-germaanlased (elasid mandril kogu aeg, Reini jõe ääres) Lääne-Germaani kultusliidud (igal ühel hõimu kaitsejumal) 1) Ingveonid (Yng) 2) Istveonid 3) Hermionid Seisus ühiskonnaga, aristokraadid arvasid end pärit jumalatest
11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.) 10 Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus aastast 1660. Lühivormid - on seotud eesti keele alaste materjalidega 17. sajandist Usund/kombestik - on seotud reformatsiooni ja pastorite aruannetega koguduse vaimuelu kohta 4. Rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana
Reedet peeti eestlaste seas halvaks, sest reedel löödi Jeesus risti (kristlik mõjutus). Näited folkloorist igapäevaelu osana Folkloor sotisaalmeedias. Päevakajalised uudised jõuavad sotsiaalmeediasse, neist tehakse pilapilte. Rahvaluuleteaduse ajaloost: folkloristika kujunemise eeldused ja arengulugu 18.-20. sajandil Varasemad folkloori üleskirjutused Eestis keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid, Saxo Grammaticuse ,,Gesta Danorum" 12. saj, Läti Hnriku ,,Liivimaa kroonika" 13. sajand jt. varased rahvaste kirjeldused ja reisikrijad: nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (Gustav Adolf II algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel) Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja eksootiliste esemete kogud; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine.
Ostiatoi. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel
grafitis? Paröömiline grafiti = folkloori lühivormid (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodiad jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Eriistada saab: Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused; • Aforistlikud mõtteterad; • Minakeskne grafiti; • Sina-pöördumised; • Süntaktilised stereotüübid 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse “Gesta Danorum” (12. saj.), Läti Henriku “Liivimaa kroonika” (13. saj.) Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588) Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? suhtumine rahvapärimusse muutub 18. sajandi teisel poolel, kui varasem tauniv
· Roomlasest ajaloolane Tacitus nimetas Läänemere piirkonnas elanud hõime aestii või aestui. Ilmselt pidas ta silmas siiski muinaspreisi hõime. · Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. · Soosiv suhtumine eestlastesse, põlglik soomlastesse. · Skandinaavlaste saagad. Nt Guta saaga: Eistlanz, Eistland. · Vene kroonikad Peipsi järve järgi (Tsuskoje ozero): tsuudid · Araabia reisimees ja geograaf Idrisi 1154 Astlanda. · Saxo Grammaticuse kroonika ,,Gesta Danorum" eestlased olla Ölandil enne lahingusse minekut laulnud. 1170 varsaeim teade eestlaste rahvaluulest ja selle esitamisest. · Henriku ,,Liivimaa kroonika" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. sajandi algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Keeleajaloo seisukohalt olulised isiku- ja kohenimed ning laused. · ,,Liber Census Danae" (u1240) umbes 500 Põhja-Eesti kohanime. · ??
üleüldiste konspiratiivsete suhete ees Kaasaegsed vandenõuteooriad: 1) lame Maa – usaldamatus teaduse kui domineeriva autoriteedi vastu; kahtleb terves maailmapildis 2) vaktsiinid – usaldamatus meditsiini suhtes ja võimu 12. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Eestis Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse “Gesta Danorum” (12. saj.), LäF Henriku “Liivimaa kroonika” (13. saj.), jt. Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588); Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta – Vaata lähemalt: Laugaste, Eduard 1963. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu I. Tallinn. 13. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega
inimesed loevad neid hea meelega. Kui varasemalt võis olla tähtede lugemisega palju rohkem kaalul (nt viljasaagi heaolu ennustamine), siis praegu keskendutakse pigem väiksematele probleemidele, nagu mida mingil päeval teha tohiks või mitte. Sellel on jällegi rohkem meelelahutuslik funktsioon. 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse "Gesta Danorum" (12. saj.), Läti Henriku "Liivimaa kroonika" (13. saj.), jt. Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri "Cosmographey" (1588); Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.- 19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu.
Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile. Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust. "Hamlet" alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. "Othello" klassikaline armukadedustragöödia. "Kuningas Lear" näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut. "Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest. Kolmanda loomingujärgu (16081612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll,
rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel (20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.–17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia
annaabi.ee 
