Eesti rahvalaul (0)

Eesti rahvalaul
Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem ehk regilaul 2) uuem , vaimulik rahvalaul
Olemas juba esimestest sajanditest.
Vanem rahvalaul e Regilaulu põhiosa on sõnadel, viisil on ainult illustreeriv osa.
Rahvalaulu ehituse aluseks on värss. Enamasti 8-silbiline. Seda iseloomustab eesriim. Rütm on vähevahelduv.
Mõnevõrra rikastavad rahvalaulu refrään ja pikendatud lõppheli. Refrään koosneb enamasti ühest sõnast (kas' ke-pulmalaulu refrään, leelo )
Ette kantakse vanemat rahvalaulu eeslaulja ja koori vaheldusena ehk ANTIFOONINA. Eeslauljat kutsutakse leelotajaks, helletajaks,laulikuks jne.
Vanem rahvalaul terve elu (hällilaul kuni surmalaul jne)
Saxo Grammaticuse sõnul on olemas olnud 13. saj meeste sõjalaulud.Need kadusid aga ajas ja kadus ka meeste rahvalaul sellega.
Seega vanem rahvalaul on pm naiste laul.
Enim on olemas kalendrilaule ja tavandilaule.
SKANDEERIMINE- nähtus kus muusika ja teksti rõhud ei lange kokku. Omane meie rahvalaulule.
Vanem rahvalaul on pea-aegu alati ühe-häälne. Setu laul on aga hoopis teistsugune, see on erandiks . Setu laul on esiteks mitmehäälne ja teiseks see on nii mašoori kui minoori vahel.
Regilaule peame me 1-2 realiseks vastavalt sellele kas motiiv kohtub ühtemoodi või kahtemoodi.
Uuem rahvalaul tekkib 18-19 saj.Tekkepõhjuseid palju: Mereäärsed rahvad liiguvad rohkem, inimesed liigvad ja kuulevad teistsugust muusikat.Linna oragmiseerumine, ja ka mõisate vahendusel,kus saksad olid.Rüütlid, lossid, vangikongid- küik mõisate kaudu tulnud.
Uuema rahvalaulu tunnusteks on salmilaul, lõppriim.Laulma hakkavad ka mehed, teemaks põhiliselt paroodia või vemmalvärss.
Uuem rahvalaul toob kaasa ka salmikukultuuri (kirjutati uuemate rahvalaulude sõnad) Sellega tulid aasa ka uued seltskonnatantsud.Ringmängulaulud nt labajalg, polka , valss.
Vaimulik rahvalaul- Lutheri koraali suupärane varjant
Luterlus jõuab Eestisse16 saj.
1904 alustavad eesti üliõpilasselt EÜS ja doktor Oskar Kallas rahvalaulu kogumise aktsiooni.
1911 liitub selle aktsiooniga Cyrillus Kreek .Tema üksi korjas ja süstematiseeris üle 6000 vaimuliku rahvalaulu.
RAHVAPILLID
Rahvapillid lihtsakoelised.

Puhkpillid -parmupill, torupill ,roopill, pasunad ,vilepillid,sarvepillid.

Keelpillid- kõige tuntum on hiiu kannel ehk rootsi kannel. Kandled-esimesed oli 5-6 häälsed.hiljem ka 7 keelsed jne. Tekib nn külakannel ehk duurkannel. Saab mängida keerulisemaid palasid.Grammatiline kannel-saab mängida kõiki toone. Teppolõõts on tähtsaim

Löökpillid- tähtsusetud, phm puuduvad. Ainuke on loku, millel oli alarmi tähtsus, mida löödi jadadena,et edasi anda sõnumit.