HAMLETI kokkuvõte, küsimuste, vastused (0)

HAMLETI küsimused
1. Tragöödia ülesehitus.
Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool .
Hamlet on William Shakespeare “Hamleti“ nimitegelane. Ta on õilis Taani prints , kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on nähtud eeskätte kõhklejat ja juurdlejat, ent on ka heroilisi ja muid selliseid tõlgendusi. Nimitegelane, kes kaitseb iga hinnaga oma põhimõtteid, on sunnitud seeläbi ise kannatama ja tihti teisi ohvriks tooma (sageli teadmatult), mis harilikult viib kangelase traagilise hukkumiseni. Kangelase eesmärgid on alati õilsad, tõe eest võideldes satub ta talle üle jõu käivasse vastuollu ühiskonna, selles valitseva moraali, eetika , ja religiooni, võimustruktuuridega, millest omakorda tulenevad kangelase sisepinged. Nende pingete taustaks on tugev sisemine ebaõiglustaju ning soov maailma paremaks muuta. Enamasti kaasnevad sisepingetega ka soov ülekohtu eest kätte maksta ja usk, et kättemaks on ainuke ning ainuõige tee tõe jaluleseadmiseni.
2. Näidendi teemad, peaidee .
Teose põhiprobleemiks on kättemaks hingerahu nimel.
Teemad:
Kui kaugele on inimene valmis minema võimu nimel?
Kas kuulata oma südant või lasta vanematel end mõjutada?
Kas kaitsta oma lähedasi ( poega ), kui nad (ta) on süüdi?
Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv?
3. Millist Hamleti oletust isa vaim kinnitab? Millise ülesande saab Hamlet vaimult?
Claudius , prints Hamleti onu on tema isa surmas süüdi. Claudius oligi see, kes olla tapnud kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt.
4. Miks „on aeg liigestest lahti“?
Aeg liigestest on lahti, neetud rist – et minult nõuab paikapanemist.
5. Kuidas iseloomustad Poloniust? Too oma arvamuse kohta teosest näiteid.
  Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes , kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad.
6. Millises olukorras tapab Hamlet Poloniuse?
Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule. Aga et see vestlus , mis nüüd toimuma pidi, vaid kuninganna enda teada ei jääks, käskis kuningas Poloniusel samas toas end seinavaiba taha peita . Hamlet siirdus ema tuppa ja siis ema rääkis, et Hamlet on oma “isa“ (Claudiust) alandanud. Hamlet sai väga vihaseks, et ema Claudiust tema isaks nimetas ja nüüd seepeale süüdistas Hamlet Gertrudet oma isa mõrva kaasosaluses. Gertrude võttis süü osaliselt omaks ja hakkas toast lahkuma. Kuid Hamlet haaras oma ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet toas taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viinud. Kui Gertrud nägi, et ta poeg tühjusega räägib, sest ta ise vaimu ei näinud, pidas ta Hamletit hullumeelseks ning hakkas ta oma elu pärast kartma ja karjus appi. Selle peale kuulis Hamlet seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud vihatud kuningas Claudius ning torkas oma mõõgaga mitu korda läbi seinavaiba. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis nüüd kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa.
Kuid Hamlet pööras vandenõu enda kasuks ning pääses ja saatis lossi kirja, et on jälle Taanimaa pinnal.
7. Milles süüdistab Hamlet oma ema?
Et ema Claudiust tema isaks nimetas ja nüüd seepeale süüdistas Hamlet Gertrudet oma isa mõrva kaasosaluses.
8. Kellest räägib Hamlet: „Sa rõve lurjus, verine ja himur,
julm reetur, ilge verepilastaja“?
Hamlet räägib Claudiusest.
9. Milline on Hamleti kuulsa monoloogi „Olla või mitte olla“ põhiidee?
Olla (olemine) tähendab vastutustm südametunnistuse järgi elamist. Olemine on võitlus ja toob endaga kaasa kannatusi ja piinu.
Mitte olla-surm või südametunnistuse hülgamine, leppimine ülekohtu ja ebaõiglusega. Kõhklused on Hamleti olemus. Mõtestamata tegu teda ei rahulda.
10. Miks Hamlet hullu teeskleb?
Et Claudius ja kuninganna Gertrud Hamleti kättemaksu plaanidest midagi aru ei saaks, mõtles ta välja plaani: ta käitub nii, nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna Gertrud midagi, et Hamlet tegelikult kogu tõde teab. Kuninganna ja kuningas arvasidki, et veidralt käituv ja hullunud Hamlet kannatab vaimuhaiguse käes.
11. Kas Ophelia ja Hamlet armastavad üksteist? Too näiteid.
Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas kogu aeg talle oma armastust ja ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded.
Hamlet saatis Opheliale kirja. Selles kirjas oli Hamleti tekst küll väga segane ja imelik, kuid sellest hoolimata suutis Hamlet nendesse ridadesse panna kirja niipalju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus . Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda.
12. Miks kohtleb Hamlet Opheliat julmalt?
Et enda kättemaks täide viia, ja et teised teda hulluks peaks.
Näiteks see koht, kus Hamlet ei suuda oma viha kontrollida ning kogu raevu Ophelia peale välja elab. Tänu sellele saab Claudius aru, et Hamleti hullusel on mingi sügavam põhjus, kui armastus Ophelia vastu. Hamlet oli väga vihane enda isa surma pärast. Ophelia kandis isale kõik ette, mis Hamletiga seotud oli ning lõpuks oli ta isa ning kuninga soovil nõus isegi printsi järele nuhkima minema. See jäi ka viimaseks korraks, kuna Hamlet nägi ta läbi ning lõpetas temaga igasuguse suhtluse. 
13. Mida tähendab „näidend näidendis“ ehk hiirelõksustseen? Milline on selle mõju?
Näidend, mis on sellise sisuga: Kuninganna tõotas kuningaga abielludes , et ei võta endale ealeski teist meest. Isegi mitte pärast kuninga surma. Järgmises stseenis tapnud kuninga keegi ta lähedane sugulane ning tapja abiellunud kuningannaga.
Selle mõjul sai Hamlet enda kahtlusele kinnitust ,et tema onu Claudius tappis ta isa.
14. Miks Hamlet palvetavat kuningat ei hukka?
Hamlet arvas, et kui ta kuninga palvetamise ajal tapab läheb kuningas taevasse .
15. Kuningas saab teenitud palga. Kuidas?
Ta tahtis Hamletit mürgitada. Aga Hamlet torkas kuninga läbi ja lisaks sellele sundis teda veel ka mürgitatud veini jooma. Ja kuningas surigi.
16. Keda pead Hamleti ustavaks sõbraks? Miks?
Horatiot. Kuna ta jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Horatio oli ühtlasi ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Horatio oli haritud ning just sellepärast kutsusid Bernardo ja Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti , et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot usaldas, võib järeldada sellest, et prints rääkis ainult temale, mida vaimult kuulnud oli. Kui Hamlet piraatide tõttu Taanimaale naases, siis oli Horatio esimene, kellega ta kokku sai.
17. Kuidas hukkuvad kuningas, kuninganna, Laertes ja Hamlet?
Duellil võttis kuningas Claudius peekri veiniga ning lausus, et paneb peekrisse veini sisse väärtusliku pärli, mis on Taani kuninga krooni küljes olnud juba neli valitsemisaega. See pärl oli aga tegelikult mürgitablett. Claudius käskis kohe selle pärliga peekri viia austuseks Hamleti vastu talle joomiseks. Kuid Hamlet keeldus, sest tahtis veel enne kolmanda tuuri lõpuni teha ja jättis peekri lauale. Samal ajal võttis selle samuse peekri eksikombel hoopis kuninganna Gertrud ja jõi sellest. Kuningas püüdis küll teda takistada aga oli juba hilja. Hamlet oli võitnud kaks esimest tuuri ning kätte jõudis kolmas. Laertes üllatas Hamletit ootamatu torkega ja lõi talle mürgitatud mõõgaga kerge haava. Hamlet vihastas, lõi Laertesel mõõga käest ning nägi, et see oli nürimata ja surus Laertesele kätte enda mõõga. Järsku varises kuninganna kokku ja Hamlet torkas Laertesele ta enesemürgimõõgaga sügava haava. Laertes tunnistas Hamletile üles, et ta eiranud duellil reegleid ning viitas, et ka kuningas on süüdi. Siis torkas Hamlet kuninga läbi ja lisaks sellele sundis teda veel ka mürgitatud veini jooma. Ja kuningas surigi. Seepeale palus Laertes andeks, et Hamletit riivas, ning annab Hamletile andeks, et too tema ja ta isa tapnud oli. Ning ka Laertes suri. Kohe varises kokku ka Hamlet. Kõige selle peale tahtis ka Horatio mürgitatud veini võtta, kuid Hamlet tõusis ja paiskas peekri põrandale ega lubanud tal surra. Hamlet määras veidi enne oma surma uueks valitsejaks Norra printsi Fortinbras’, kes kohe peale Hamleti hinge heitmist lossi sisenes.
18. Mida ja kellelt palub Hamlet surres?
Ta palub Horatiol olla tunnistajaks kõigele sellele mis oli juhtunud. 
19. Mida tead Shakespeare`i elust?
William Shakespeare on renessansiaja suurim näitekirjanik. Ta on kirjutanud kokku 37 näidendit, milles kõigis on ühtekokku üle 100 000 värsirea. Tema kuulsatest näidenditest on küllap kuulnud igaüks. Kõige menukam on vast olnud tragöödia “ Romeo ja Julia ”, millest on tänapäeval tehtud ka filme. Film on vändatud ka komöödiast „Suveöö unenägu”.
Shakespeare`i juures võlub tema geniaalsus mõelda välja nõnda palju erinevaid näidendeid ja tema võime näha sügava kunstnikupilguga oma aja olusid ja inimesi. Tema teostes on peidus Inglismaa ajalugu ja ka killukesi Taanimaalt (“Hamlet”). Samuti on ta tegevuspaigana kasutanud Itaaliat.
20. Nimeta kaks S komöödiat ja kolm S tragöödiat.
Komöödiad:  
„Tõrksa taltsutus” ja  „Suveöö unenägu”
Tragöödiad: Romeo ja Julia ja Hamlet
21. “Romeo ja Julia“ teemad, peaidee, tegelased.
Romeo ja Julia üritavad leida võimalusi, et nad saaksid koos olla.
Nad abielluvad. Julia võtab mürki, kui Romeo sellest kuuleb ei taha ka tema enam elada. Ja sureb ka.
Peaidee:
Teineteisesse armuvad kaks inimest(Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid
Tegelased:
Julia - Capuletti tütar.
Romeo- Montecchi poeg .
Mercutio- Romeo sõber.
Benvolio - Romeo sõber.
Balthasar - Romeo teener.
Samson- Capuletti teener.
Gregori- Capuletti teener.
Pietro- Julia teener.
vana mees- Capuletti sugulane.
Tybalt - Capuletti naise vennapoeg.
Capuletti ja tema naine.
Montecchi ja tema naine.
Abraham - Montecchi teener.