RAPS Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õli- ja söödataim ristõieliste sugukonnast ja kapsarohuperekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest ja teda tuntakse 3. sajandist. Rapsi on nimetatud ka õlikaalikaks. Nimetus on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliseltkaalikale. Kõige paremini sobivad rapsi kasvatamiseks keskmised liivsavi- ja saviliivmullad, mille pH on üle 6,5. Kui pH tase on 6,0 või alla selle, on muldade lupjamine vajalik. Rapsi kasvatamiseks ei sobi põuakartlikud (liivased) ega liigniisked maad. Rapsi kasutusalad Enim kasutatakse rapsi toiduõli valmistamisel. Valminud rapsist pressitakse välja õli. Külmmenetlusel pressitud rapsiõli lisamine saiataignale muudab saiad ilusaks kollaseks. Koostöös füüsikainstituudiga uurib õlitaimeühistu rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina
5.Järjesta osakesed suuruse järgi: tolm, rähk, ibe, kruus, kamakad, veeris, liiv, klibu Kamakad, rähk, klibu, tolm, veeris, liiv, kruus, ibe. 6.Jaota mullad lõimise järgi 3 rühma. Kirjuta juurde lühendid. Kerged: Keskmise raskusega: Rasked: liivmullad l, kergeliivsavi ls1, raske liivsavi ls3, saviliivmullad sl. keskmine liivsavi ls2. Savimullad s. 7.Mida näitab mulla reaktsioon? Milline on pH näitaja aluselise, happelise ja neutraalse reaktsiooni korral? Mulla reaktsioon näitab lubjasisaldust ja happesust. Tugevalt happeline kuni 4,5 mõõdukalt happeline 4,6...5,5 nõrgalt happeline 5,6...6,5 neutraalne 6,6...7,2 leeliseline üle 7,2 8.Kuidas hinnatakse mulla happesust? Enamik kultuurtaimi eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda,mille puhul on
Raps ehk õlikaalikas (Brassica Napus) · Raps ei talu põuda ega liigniiskust. · Kasvuks kõige paremini sobivad keskmised liivsavi ja saviliivmullad, mille pH on üle 5,5. · Raps annab aastas ühe saagi ning hea saagi seal, kus kasvab oder. · Taim pärineb ristõieliste sugukonnas ja kapsasrohu perekonnast, ning on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristumisest. · Rapsi kodumaadeks Euroopas peetakse Hollandit ja Inglismaad. Rapsi kasutatakse: · Suurimaks rapsi kasutusalaks on toiduainetööstus: rapsist pressitakse välja õli> · > peale õli pressimist jäävad alles rapsikoogid, mis on loomadele valgurikkaks jõusöödaks.
Annab kergesti umbrohtu tõrjuda juurevõsu Sõstrad Mitme aastane põõsas Vajab päikest, kasvab Viljakad liivsavi ja Paljundatakse Kui kasvatada kuivadel 1,5-2m kõrge ka poolvarjus (päikse saviliivmullad pistokstest, võrsetega liivmuldadel, siis Punaste, mustade ja käes magusamad Ebasobivad on külmad Esimesel aastal kasvab kindlasti kasta valgete marjadega marjad) liigniisked mullad juurestik ja teisel aastal Kevadeti multsida
elutegevust. · Reljeefist- sõltub mulla veeja soojusreziim, ainete ümbrepaigutamine jm. · Taimedest- erinevad taimed kasvavad erinevate mullatüüpidega piirkondades. · Mullaorganismid- · Aeg- · Inimtegevus- on suuresti häirinud ja muldade looduslikku arengut ning muutnud muldade omadusi. 3. Mulla lõimise määravad erineva suurusega mineraalosakesed mullas ja lähtekivimis. 4. Lõimise alusel jaotatakse mullad: · Liivmullad · Saviliivmullad · Liivsavimullad · Savimullad 5. · Huumus- on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga. · Mullavesi-pärineb enamasti sademetestja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses, sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis.
10mm päevas vett) Suurtootjad Malaisia, Nigeeria, Kolumbia, Brasiilia Õlipalmid kasvavad kuni 20m kõrguseks, nende lehed 35m pikkuseks. Palmi vili kasvab 56 kuud ning iga vili koosneb ainsast seemnest, mida ümbritseb õline lihakas väliskest. Küpsena kaalub 1 vili kuni 50kg Raps Ainus õlikultuur, mida saab kasvatada jahedas parasvöötmes Õli ja söödataim Tuntakse 3. sajandist Saksamaa, Hiina, Kanada, India Keskmised liivsavi ja saviliivmullad, mille pH on üle 5,5 (kõik peale turvasmulla sobivad) Ei talu põuda ega liigniiskust Vajab külviks väga hästi ettevalmistatud mulda Õlipuu Pärineb Vahemere piirkonnast Itaalia, Hispaania, Kreeka, Türgi Soe temperatuur Vahemereline lähistroopika Vajab väga vähe niiskust Vajab viljakaid muldi Ploomitaoline, kuid pisut väiksem vili (oliiv) Kasutatakse toiduainena ja naha hooldamiseks Õlipuu tähtsuse tõttu on teda seotud paljude kultuste ja müütidega
soolhapet, indikaatorit, portselankaussi, PVA liimi, pipetti, mõõdulinti, pliiatsit, vihikut, , Digitaalset mullastikukaardi maa-ameti kodulehel (Maa-amet. 2011.). pappi liimmonoliidi tegemiseks. Aruandes võrreldakse saadud mullatüüpe maaameti kodulehe mullastikukaardil olevate muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet. Kõik kaeved jäid Tartu linna lähiümbrusesse. See piirkond jääb näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavidel valdkonda koos madalsoo muldadega. Valdavalt muldade lõimis selles piirkonnas on saviliivmullad. Selle piirkonna aluspõhi on Kesk-Devoni ladestik, Narva ja Aruküla lade vahepealne ala. Kivimiteks on kirju liivsavimoreen ja punakaspruun liivakivi ning aleuroliit. Pinnavormistikus domineerivad Kõrgsood ehk rabatasandikud, kivised saviliiva- ja liivsavitasandikud ning rähksed ja kivised saviliiva- ja liivsavi tasandikud.. Pinnakate on
Nuikapsas 2-aastane Külmakindel Vähenõudlik Varajased istikutest Vähe sademeid kasta Väldi ülekasvamist (siis on Varsvili (ümar, ovaalne, Parem saak jahedamal suvel Huumusrikkad saviliivmullad kasvukohale rohkem kõva, kiuline, halb koorida) valjka või punaka või violetse Kasvuajal palju vett, muidu Väetise suhtes ei ole nõudlik Hilised otsekülv Ebaühtlane niiskus mõjub Varajast saaki võib korsitada,
horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 4. Muldade jaotus lõimise (1. Liivmullad 2. Saviliivmullad 3.liivsavimullad 4. Savimullad ) ja mulla veereziimi alusel (1. Läbiuheteline 2.tasakaalustatud 3.auramise ülekaalus) niiskust väheneb õhu hulka mullas väheneb soojenemiskiirust väheneb toitainete sisaldustsuureneb viljakust suureneb 5. Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste
1. Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? (õp lk 80) * Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. * Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus. * Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. * Muldade kivisus 2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80) Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. 3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80) * Liivmullad, savi alla 10% * Saviliivmullad, savi 10-20% * Liivsavimullad, savi 20-50% * Savimullad, savi üle 50% 4. Nimeta neli mullategurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist (lk 80) * Taimekooslused * Lähtekivim * Veeolud * Inimtegevus 5. Mis on leetumine? (õp lk 82) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Leetumiseks nimetatakse protsessi, kus mulla mineraalosa huumusainete mõjul
Õitsemine kestab tavaliselt 10 12 päeva ja kauem. Sellel perioodil lõpetab linavars kasvamise pikkusesse. Soodsalt mõjutab õhutemperatuuri tõusmine 16 18 oC-ni ja mõõdukas mullaniiskus. Üldiselt kulub Lõuna Eestis kiulinal külvist koristuseni 90 ± 10 päeva, sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest. Lina kasvutingimused Külviks sobivad nõrgalt happelised (pH 5 6), kerge kuni keskmise raskusega liivsavi- ja saviliivmullad. Põllud peaksid olema tasased, hea mullaviljakusega ja umbrohupuhtad. Linale ei sobi kerged liivamullad, sest need ei taga mullas vajalikku niiskusekogust. Samuti ei sobi linale rasked savimullad, mis on liigniisked ja kergesti paakuvad. Soomuldadel kasvatatud linavarte kiusisaldus on madal, kiud ise aga kore, puituv, tugevuseta. Seemnekasvastuseks tuleb valida kõige paremad ja umbrohupuhtamad põllud. Parimaks eelviljaks linale on ristikurohke põldhein
Vooremaa kliimatingimusi. • Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. • Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul ligi 50 millimeetri võrra rohkem kui lõunaosas. Vooremaa • Vooremaal on lume paksused erinevad. Vahepeal on voored tipust lumevabad, kuid voortevahelistesse vagudesse kuhjub lund lausa mitme meetri paksuselt. Vooremaa • Vooremaa muldkate sõltub pinnamoest. • Mullad on valdavalt saviliivmullad. • Vooremaa mullad kuuluvad loodusliku viljakuse poolest Eesti viljakamate muldade hulka. Vooremaa • Looduslikku taimestikku on säilinud vaid voortevaheliste vagude madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsakestena voortel. Vooremaa • Valdavad lehtmetsad. • Vooremaa on enamjaolt põllustatud. Vooremaa • Vooremaal leidub kaitse all olevalt liike: • valge ja väike vesiroos • näsiniin • kuldking
elusorganismide vetikate ja samblike asumisega kivimipinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Mida suuremad on taimed seda rohkem eritavad nad keskkonda aktiivseid aineid (orgaanilisi happed jt.) ja seda tugevam on ka nende juurte mehhaaniline mõju. Mulla lõimis e mulla mehaaniline koostis näitab liiva ja saviosakeste protsentuaalset esinemist mullas. Lõimise alusel jaotatakse mullad: liivmullad saviliivmullad liivsavimullad savimullad Mulla lõimise abil iseloomustatakse mulla omadusi. Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Muld tekib väga pika aja jooksul mitmete tegurite koostoimel. Füüsikalise murenemise käigus
vajavad fosforit ja kaaliumi, kerged ja 3-4 rida mitmeaa keskmised varajane kartul, 2 cm Harilik sibul lauguline stane +2 - +5 -6-7 saviliivmullad 5,6 - 7,2 kurk, lillkapsas vahega kannata varajane kartul, b kerget kodusõnnik, tomat, kapsas, Talisibul lauguline püsik külma kompost maitseained hästi
(www.hot.ee)(vaata ka Joonis 2) Joonis 2 6 MULDKATE Maakonnas on leostunud ja leetjad mullad, madalsoo mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad saviliivadel ja liivsavidel, gleimullad erinevatel lähtekivimitel, leet-gleimullad ja raba-ja siirdesoomullad.(Eesti Atlas lk 16) Lääne pool on liivmullad, põhjad pool liivsavimullad, Kesk-ja Lõuna-Viljandimaal on saviliivmullad. Ida-Viljandimaal on Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjad ja leetunud mullad. Lääne pool on Vahe-Eesti soostunud mineraal-ja soomullad.(Eesti Atlas lk17) (vaata ka joonis 3) Põllumuldade viljakuse kohapealt on Viljandimaal nii kõrge, üle keskmise kui ka kekmise viljakusega muldasid. ( Eesti Atlas lk 17) (vaata ka joons 4) Sealsel karbonaatsel moreenil kujunenud leetjad ja kahkjad mullad (peamiselt IVVI hindeklass) on enamasti põllustatud. Holstre ja Tuhalaane väikeküngastel ning
7) Tuul Mõõdukad õhuliikumised mõjutavad taimede pikkus- ja paksuskasvu ja tugevdab taime seisukindlust. Samuti soodustab õhuliikumine atmosfäärikoostise reguleerumist. Õhu liikumisega on soodustatud CO2 juurdepääs lehtedele, see jahutab lehe temperatuuri, kuivatab niiskeid taimeosi ja mulda. Samas võib tugev tuul teha kahju. 8) Mullastik Tähtsaim kasvukeskond. Mullad jagunevad: liivmullad, saviliivmullad, liivsavimullad, savimullad, turvasmullad Kergetele muldadele - kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. Rasketele muldadele - peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. 3. Kasvatustehnoloogiad 1) Valge peakapsas külmakindel. Talub lühiaajalist öökülma. Suure lämmastikuvajadusega. Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3.
Võimalik säilitada agrotehnoloogiliste võtetega – külvikord, haljasväetised, orgaanilised väetised Mulla reaktsioon (PH) 6,6-7,2 neutraalne 7,2 leeliselised Enamus kultuure eelistab Ph-d vahemikus 5,6-7,2 Happelistel muldadel kasvavad: väike oblikas, põldrõigas Leelistelistel muldadel kasvavad: harilik tõlkjas, põldsinep Neutraalsetel muldadel kasvavad: sirplutsern, raudnõges Mulla lõimis Näitab savi ja liiva vahekorda mullas Saviliivmullad – keskmise viljakusega, õhurikkad Liivsavimullad – soodne õhu ja veerežiim Savimullad KÜLVAMINE Külvikord Eesmärk: 1. Tagada mullastikust ja kliimast tulenevalt vastav tootmine 2. Tagada majanduslik kasu 3. Säilitada/parendada mullaviljakust Planeerimine: 1. Millised mullad on 2. Planeeritava kultuuri mõju mullale 3. Tööjõud 4. Orgaaniliste väetiste kasutamine Eelviljade väärtus
33. Pandivrekõrgustikul on vähe järvi sest, lauged nõlvad ja vettkandvad kihid uhuvad vee minema 34. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhendades olev vaba vesi. 35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel 36. Soode tähtsus: ühtlustavad jõgede äravoolu, saadakse turvast. 37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus) 38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad, gneimullad 40. Palumetsad 23%, soometsad 23%, soovikumetsad 20%, laanemetsad 16%, salumetsad 9%, loometsad 4%, nõmmemetsad 3%, sürjametsad 2% Niitude liigitus, pärandkooslus Primaarsed ehk esmased niidud- lammi-ranna- ja looniidud Sekundaarsed ehk teisesed niidud- puisniidud-liigirikkaim kooslus Eestis Loopealsed ehk alvarid ehk looniidud- õhukesel lubjarikkal pinnasel Madal- ja Kõrg- Eesti võrdlus! NB! Maastikurajoonid
3. (Loodus)ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine 30.11.2010.a seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1836 katastriüksust pindalaga 37731,5 ha, mis moodustab 86 % Koonga valla üldpindalast. Valla pind on üldiselt väga madal, enamas ulatuses 13-25 m kõrgusel üle merepinna, kerkides ainult üksikuis kohtades 40 meetrini. Koonga vallal on märkimisväärsed varud dolomiidi ja turba näol. Valla keskosas valitsevad leostunud liivsavi ja saviliivmullad, millest liigniiskeid on 4060%. Edelaosas domineerivad soostunud kamarmullad, mis on kujunenud karbonaatsel moreenil. Valla lõunaosas on soostunud kamarmullad nii karbonaatsel moreenil kui ka hilis ja pärastjääaegsetel setetel. Lavassaare piirkonnas soomullad. Esineb nii põuakartlikke kui ka tugevasti liigniiskeid muldi. Omapäraks on põldude suur kivisus, mis tuleneb paealuspõhja lähedusest ja iseloomulikust rähkmoreenist. Suure osa valla pinnast võtavad enda alla madalsood
lehti. Õied violetjasroosad, lihtsad ja väga lõhnavad. ´Hunting Tower` Keskmiselt kõrge püstjas põõsas. Lehed suured, ümarelliptilised, kurrulised. Õied kreemikasvalged, lihtsad. `Saugeana` Laiuv peente kaarduvate okstega põõsas. Lehed väikesed. Õied punakasvioletsed. SIRELI KASVUNÕUDED MULD. Sirel vajab huumusrikast piisavalt niisketkivist kobedat mulda. Huumusesisaldus peaks olema vähemalt 3-4 %. Sobivaimad on liiv-, savi- ja saviliivmullad. Liivmuldi tuleb hoolikalt harida ning anda tugev orgaaniline väetis. Samuti vajab hoolikalt harimist raske savimuld, mille veeläbilaskvus ja aeatsioon on puudulik. Mulla ettevalmistamisel on soovitav kasutada kõdunenud laudasõnnikut. Samuti saab mulla struktuuri parandada ja huumusesisaldust suurendada madalsooturba lisamisega. Liiv- ja turvasmullas on sobiv ph 5,5-6,0, liivsavimullas pH 6,0-6,5, saviliivmullas pH 6,5-7,0 ja raskes savimullas pH 6,8-7,3
mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3.Eesti mullastiku kaart 1.paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad), 13 põlevkivikarjäärid
mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3.Eesti mullastiku kaart 1.paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad), 13 põlevkivikarjäärid
80...... Raske savi s3 · Kerged mullad: l, sl · Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls · Rasked mullad: ls3, s · Liivmullad toitainetevaesed, väikese veemahutavusega ja suure veeläbilaskvusega, soojenevad kiiresti, ei paaku ja neid on kerge harida. Hea õhustatuse tõttu laguneb orgaaniline aine kiiresti. Mineraalväetiste mõju on lühiajaline. Madala viljakusega. · Saviliivmullad keskmise viljakusega, hästi õhustatud. Sobivad enamike kultuurtaimede kasvuks. · Liivsavimullad tänu soodsale vee- ja õhureziimile on taimekasvuks optimaalsed (eelkõige ls1 ja ls2). · Savimullad taimetoitainete poolest rikkad, kuid kuivavad pikaldaselt ja on raskesti haritavad. Kuival ajal kattub savimuld koorikuga. Optimaalne harimisaeg on väga lühike. Sõrmeproov Võtame mulda, paneme väikesesse kaussi ja niisutame nii et vesi ei hakkaks vastu läikima (ei muutuks
horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Lääne-Eestis on neile muldadele rajatud palju põldusid, mis korraliku kuivenduse korral on keskmise viljakusega. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks. Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki ajutise ülavee mõju all, kuid sellest kõrgemal paiknevas kihis läbiuhutavad ja leetunud. Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata. (EE, 2002) Gleistunud leetjas mullal on keemine C-horisondi ülemises osas ning C-horisont on kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruunivärvusega. Ajutiselt nõrgalt liigniisked
sisseuhtehorisont.(18) Tasasematel aladel võivad aga jõed oma setteid kaldaäärtesse kuhjata. Sellisel jõesetete kuhjumisel tekivad viljakad lammimullad.(18) Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest. Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks(18) Saviliivmullad sisaldavad rohkem liiva kui savi. Nad on samuti õhurikkad, kuid vähem poorsed ja niiskemad. Toitaineid on keskmiselt.(18) 6.3 Viljakus Muldade viljakus on suhteliselt kehv.(5) 6.4 Looduslik taimestik Looduslikus taimestikus on valdavad kuni 700-800m kõrgusel kasvavad stepitaimed. Enamik nõgudest ja orgudest on üles haritu(3) 7. Inimtegevus 7.1 Peamised tegevusalad Makedoonias töötavad vähesed masina-, keemia-, puidu- ja ehitusmaterjalitehased
Savimineraalide grupp - montmorilloniit, hüdrovilgud, kloriit, kaoliniit Al-hüroksiidide grupp, Fe-hüdroksiidide grupp - limoniit, götiit Ränioksiidi grupp - opaal, kaltsedon, kvarts Mulla mineroloogiline koostis - 4 vöödet: 1) 20-80 km - SiAl vööde, 2) ca 900 km - SiMg vööde, 3) vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4) maatuum Mulla lõimis mehaaniliste fraktsioonide sisaldus. Mullad on kerged (liiv- ja saviliivmullad), keskmised (kerged ja keskmised liivsavid), rasked mullad (rasked liivsavid ja savid) Kolloidid. (kreeka keeles kolla liim, eidos kuju) aineosakesed suurusega 10-7...10-9 m, ehk 1..100 nanomeetrit. Kolloidosakese moodustab tuum koos elektrilaengut määrava kihi liikumatute vastasioonide kihti. Kolloidid jaotatakse tekke alusel 3 rühma: 1) mineraalsed kolloidid, mis tekivad kivimite ja mineraalide murenemisel
ja Omedu piirkonnas liivane soostunud järvetasandik. Maakonna kaguosa Kodavere, Lümati ja Pala ümbrus asub Ugandi lavamaal. Pedja jõgikonnas paiknev, Vooremaa ja Kesk-Eesti lavamaa vaheline metsane moreenitasandik madaldub laugelt Võrtsjärve madaliku suunas. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j %C3%B5gevamaa3] 2.2 Mullastik Mullad, mis esinevad Jõgeva vallas: leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), gleiliiv-, savi-, liiv-, savi, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, madalsoomullad, raba- ja siirdesoomullad [http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik/eesti_mullastik_kaart_tekstiga]. Jõgeva vald jääb piirkonda, kus on leostunud ja leetunud kamar-
hävimiselt*2)harimisel*3)väetamisel*4)kuivanduste tegemisel *Eesti muldkatet iseloomustab:*1)muldade mitmekesisus (tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest)*2)soo- ja soostunud muldade suur osa tähtsus*3)lubjarikaste muldade rohkus*4)muldade kivisus. *Mullalõimis-Mullalõimis e mulla mehhaaniline koostis, mis määrab ära mulla ehituse. Näitab, kui suur on osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. *Muldade liigitus:*1)Liivmullad*2)Saviliivmullad (liiva rohkem)*3)Liivsavimullad (savi rohkem, niiske, rohkem õhku, HEA)*4)Savimullad EESTI TAIMKATE Taimekate on Eesti maastiku üks olulisemaid ilmestajaid. Taimkate sõltub kasvukoha muldadest → samas muudab ta ka muldade omadusi. Eesti asub PARASVÖÖTME METSAVÖÖNDI (segametsade allvööndis).-Eesti pindalast on 40% kaetud metsaga.-Eestis on kõige rohkem metsa Hiiumaal-Metsades valitseb peamiselt mänd (38,1%), järgmine põhiline on kask ja kuusk. METSATÜÜBID: 1
Näitab, kui palju läheb virdesse lahustuvaid ainet, s.t kui palju saadakse lõppkokkuvõttes õlut. 250-350 WK korral loetakse heaks, 350 WK korral väga heaks. - amülaas. See on põhiline ensüüm, kindlustab tärklise suhkrustumise. Heaks loetakse 50-60 DU ühikut, väga hea on rohkem kui 60 DU korral. Õlleodra kasvatamine. Mullastik. Õlleodra kasvatamiseks sobivad keskmise raskusega mullad, pH 6,0- 6,5. rasked savi mullas ja kerged saviliivmullad ei ole sobilikud. Edukalt saab kasvatada Kesk-, Ida-, kui ka Põhja-Eestis. Vältida tuleks Lääne-Eesti raskeid savimuldi ja Lõuna- Eesti happelisi liivmuldi. Eelvili. Eelviljana tuleks eelistada kartulit, rapsi, rüpsi ja talirukist. Tõenäoliselt tuleb kasutada ka kõrgesaagilist otra, kuid ei tohi kasvatada monokultuurina, mis soodustab haiguste levikut. Kui kasvatada otra eelviljana tuleb teha odrale allakülv.
ka järvesetteid, need koosnevad peamiselt mitmesuguse terasuurusega liivadest ning ka savidest. Väikese Emajõe ja Tänassilma jõgede orgudes esineb jõesetteid (peamiselt alluviaalsed liivad). Mõnel pool esineb ka jääjõelisi liivasid ja kruusasid. Piirkonna mullastikku iseloomustab suur muldade kirjusus. Levinumateks mullatüüpideks on leede- ja leetunud liivmullad, leostunud ja leetjad liivsavimullad, kahkjad leetunud ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (kõik eelmaimitud mullad on madalamatel kõrgema põhjaveetasemega aladel gleistunud), mitmesuguse lõimisega gleimullad, madalsoomullad, siirdesoomullad ja rabamullad. Mullad on Võrtsjärve nõos valdavalt väheviljakad, võrdlemisi viljakad on suurema kõrgusega moreentasandike ja voorte mullad (Raukas, Tavast 1992). Liigniiskuse tõttu on madalamate alade muldade kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks võimalik peale kuivendamist. Võrdlemisi viljakad on
II Haritavad mullad: 1) Head põllutüübilised haritavad maad – agrorühm A 2) Keskmised põllutüübilised haritavad maad – agrorühm B 3) Rohumaatüübilised haritavad maad – agrorühm C (piiratud kastussobivusega mullad) 62. Muldade harimiskindlus Mulla harimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust. 63. Muldade haritavus • Kergelt haritavad – kivivabad liiv ja saviliivmullad tasastel aladel • Keskmiselt haritavad – keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või kohati kallaklikel aladel. • Raskelt haritavad – tugevasti kivised ja rähksed mullad ning tugevasti kallaklikud alad 64. Muldade degratsioon ja kaitse. Erosiooni saab vähendada kaitseribade rajamisega küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. Tuulekaitseribad on soovitav rajada valitsevate tuultega risti 50…100 meetriste vahedega
Valguse suhtes on porgand nõudlik. Varjatud kasvukohal, liiga tiheda taimede seisu või umbrohtunud põllu korral venivad taimed välja ega anna korralikku saaki. Toitainete suhtes nõudlik kultuur, kuid suuri mineraalväetiste koguseid ei tohi talle anda, sest porganditaimed, eriti kasvualguses, on tundlikud väetise kõrge kontsentratsiooni suhtes. (2) Nõuded mulla ja toitainete suhtes Porgandi kasvatamiseks sobivad kõige paremini vett läbilaskva aluspõhjaga kerged liivsavi- või saviliivmullad, samuti soomullad. Muld peab olema sügavalt haritud ja kivideta. Kividerohkes mullas ja raskel savimaal juurviljade kuju moondub. Porgand ei talu happelist mulda ja värsket lubiväetist. Minul on porgandikasvatuseks olev maa saviliivmulla rikkalik ja kivideta, mis sobib väga hästi selleks tegevuseks. Kobedas sügavalt haritud mullas kasvavad porgandid pikaks ja ilusa kujuga. Kuid liiga kobe muld ei ole siiski hea. Kuna porgandi seeme on väga väike ja algareng aeglane,
Koristusküpsuse määramiseks on mitmeid meetodeid. Kõige tavalisem hindamine põhineb suurusel, mis võib sõltuvalt kultuurist olla kas läbimõõt või pikkus. Teine füüsikaline parameeter on kõvadus, mida mõõdetakse survetesteriga. 3. aedmaasika kasvatustehnoloogiad Maasikas vajab avarat, päikesepaistelist kasvukohta. Viljelemiseks sobivad kõige paremini toitaineterikkad, keskmise raskusega, nõrgalt happelised või neutraalsed liivsavi- või saviliivmullad (pH 5,56,0). Happelist mulda tuleks lubjata. Maasikaistandiku iga võiks meie oludes olla 4-5 aastat. Lõuna-Eestis tuleks viljeleda rohkem varaseid ja Põhja-Eestis hiliseid sorte. Lihtsam, kuid kulukam on katta peenar musta maasikakile või peenravaibaga. Peenravaip on küll kallim, kuid laseb see-eest läbi vett ja õhku, samuti on takistatud tütartaimede juurdumine, mis oluliselt lihtsustab maasikapeenra korrashoidu. Kilemults kiirendab kevadel taimede arengut ja
osakesed üle 2mm-mulla kores 9. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. liivmullad-toitainevaesed, väikese veemahutuvusega, suure veeläbilaskvusega, soojenevad kiiresti, ei paaku-neid on kerge harida, hea õhustatuse tõttu laguneb orgaaniline aine kiiresti, sageli põuakartlikud, mineraalväetiste mõju on lühiajaline, madal keskkonnakaitseline väärtus, madala viljakusega saviliivmullad-keskmise viljakusega, hästi õhustatud, sobivad enamike kultuurtaimede kasvuks liivsavimullad- tänu soodsale vee ja õhureziimile on taimekasvuks optimaalne savimullad-taimetoitainete poolest rikkad, raskesti haritavad, kuivavad aeglaselt ja soojenevad aeglaselt, suure veemahutavusega, kuival ajal kattub savimuld koorikuga, optimaalne harimisaeg on väga lühike
Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 36-43 Suvinisu 260-300 35 Talirukis 195-215 26-28 Talinisu 230-260 38-40 Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6 Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada. 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Raps e. õlikaalikas. Kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmised liivsavi-ja saviliivmullad, kus pH tase on üle 6,5. Lupjamisega reguleeritakse pH taset. Ei talu põuda ega liigniiskust, turvasmuldadel kasvatatud raps sobib haljassöödaks (lamandub, seeme valmib hilja ja ebaühtlaselt). Samal põllul ei tohi olla 4-6 a. kasvatatud ristõielisi kultuure. Vajab väga hästi ettevalmistatud mulda-nii sügis-kui kevadkünd. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiite ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajadusel tehakse umbrohutõrje.
allub tugevale mineraliseerumisele. Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille org. aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad. 62. Muldade haritavus- Kergelt haritavad mullad kivivabad liiv- ja saviliivmullad tasastel aladel, samuti turvastunud ja turvasmullad, mis on hästi kuivendatud.Keskmiselt haritavad mullad keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või nõrgalt kallaklikel aladel ja hästi kuivendatud poolhüdromorfsed mullad. Raskelt haritavad mullad tugevasti kivised ja rähksed mullad. rasked liivsavi- ja savimullad, puudulikult kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad ning tugevasti kallaklikud alad.
Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve. Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. (rohketoiteline) 7) Muld- ja taimkate: Piirkonna mullastikku iseloomustab suur muldade kirjusus. Levinumateks mullatüüpideks on leede- ja leetunud liivmullad, leostunud ja leetjad liivsavimullad, kahkjad leetunud ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (kõik eelmaimitud mullad on madalamatel kõrgema põhjaveetasemega aladel gleistunud), mitmesuguse lõimisega gleimullad, madalsoomullad, siirdesoomullad ja rabamullad. Mullad on Võrtsjärve nõos valdavalt väheviljakad, võrdlemisi viljakad on suurema kõrgusega moreentasandike ja voorte mullad. Liigniiskuse tõttu on madalamate alade muldade kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks võimalik peale kuivendamist
Kasvab hästi keskmistel liivsavi- ja saviliivmuldadel, mis on huumusrikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernest võib kasvatada nii puhaskultuurina kui segaviljana. Segaviljas kasutatakse teravilja tugikultuurina. Tugikultuuriks sobivad lühikese ja tugeva kõrrega sordid, millede kasvuaeg on sama pikk kui hernel. Sobivaks tugikultuuriks on hiline oder, näiteks sort 'Elo'. Kasvunõuded Herne kasvatamiseks sobivad enamus mineraalmuldi, mis on hea veereziimiga liivsavi- ja saviliivmullad ning mille pH on 6-7. Raskeid savimuldi ja kergeid liivmuldi tuleks vältida. Hernele on kõige sobivamaks eelviljaks teravili, sest ta katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib bioloogiliselt mulda ning rikastab seda lämmastikuga. Põllu valikul peab arvestama varem kasutatud herbitsiidide jääke (Lontrel, Banvel jms) mullas, mille suhtes on hernes tundlik vähemalt 3 aastat. Kuna hernes tarvitab kasvuperioodil palju niiskust ning idaneb suhteliselt madalal
ja Otsekülv Mullaharimissüsteem · on maaviljelussüsteemi olulisi komponente · peab kindlustama soodsa kasvukeskkonna taimedele · peab tagama väetamise maksimaalse efektiivsuse ja olema tõhusaks umbrohutõrjevõtteks Mullaharimissüsteem jaguneb: · sügisene mullaharimine · kevadine mullaharimine · kultuuride hooldus · kesade harimine Kevadine mullaharimine 1 · Kõige kiiremini tahenevad kerge liiv- ja saviliivmullad · Keskmise raskusega muldadel (kerged ja keskmised liivsavid) saabub harimisaeg mõnevõrra hiljem · Kõige komplitseeritum on savimuldade harimine · Õige harimisaeg on siis, kui künniviilude harjad on valkjashallid, kohati võib viilude vahel veel ka vett esineda · Eraldi rühma moodustavad turvasmullad · Sellistel muldadel on välja kujunenud nn. keltsapealne harimine · Kui keltsa ei esine, saab nende harimist alustada alles siis, kui põld kannab masinaid
Kloor jääb peaaegu täielikult mullalahusesse, kus ta allub sademete ja lumesulamisvete poolt väljauhtumisele. Sellepärast on kaaliumväetiste puhul valdavaks põhiväetisena kasutamine ja parim andmise aeg on sügiskünni alla (kaob ka kloori kahjulik mõju). Raskema lõimisega mullad on suurema neelamismahutavuse tõttu võimelised kaaliumi siduma suhteliselt suurtes kogustes ja neid võib seal kasutada ka varuväetisena. Kerged liiv- ja saviliivmullad seovad kaaliumi vähem ja suurte kaaliumväetisannuste kasutamine nendel muldadel pole otstarbekas, sest võib toimuda kaaliumi väljauhtumine. Kevadise mullaharimise alla antakse kaaliumit ainult sel juhul, kui sügisene andmine või kevadine paiklik väetamine ei ole mingil põhjusel võimalik. Mille poolest erineb lämmastikväetiste kasutamine kaaliumväetiste kasutamisest? Mille poolest erineb fosforväetiste kasutamine kaaliumväetiste kasutamisest?
>80 Raske savi s3 Kerged mullad: l, sl Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls Rasked mullad: ls3, s 9 Liivmullad toitainetevaesed, väikese veemahutavusega ja suure veeläbilaskvusega, soojenevad kiiresti, ei paaku ja neid on kerge harida. Hea õhustatuse tõttu laguneb orgaaniline aine kiiresti. Mineraalväetiste mõju on lühiajaline. Madala viljakusega. Saviliivmullad keskmise viljakusega, hästi õhustatud. Sobivad enamike kultuurtaimede kasvuks. Liivsavimullad tänu soodsale vee- ja õhureziimile on taimekasvuks optimaalsed (eelkõige ls1 ja ls2). Savimullad taimetoitainete poolest rikkad, kuid kuivavad pikaldaselt ja on raskesti haritavad. Kuival ajal kattub savimuld koorikuga. Optimaalne harimisaeg on väga lühike. Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga.
· Tolmud jämetolm 0,05-0,01 mm keskmine tolm 0,01-0,005mm peentolm 0,001-0,005mm · füüsikaline savi on 0,01 mm; 0,01mm on füüsikaline liiv · ibe on osake suurusega alla 0,001 mm · kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m) · molekul 1 nm Mulla lõimis e mulla mehaaniline koostis näitab liiva ja saviosakeste protsentuaalset esinemist mullas. Lõimise alusel jaotatakse mullad: · liivmullad · saviliivmullad · liivsavimullad · savimullad Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. 8.2. Mullahorisondid Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused
Seevastu harimisõrnad on sellised mullad, millede intensiivne harimine võib kaasa tuua viljakuse vähenemise. Sellistel muldadel on orgaanilise aine sisaldus madal, nad alluvad erosioonile ning võivad olla turvastunud. Muldade haritavus iseloomustab mullaharimistööde optimaalset ja efektiivset teostatavust praktilise kasutamise seisukohalt. Kergelt haritavaid muldi on võimalik harida agrotehnika nõutaval tasemel ilma mingite lisakuludeta. Sellised mullad on kivivabad liiv- ja saviliivmullad tasastel aladel. Raskelt haritavad mullad nõuavad agrotehnilisi erivõtteid ja täiendavaid kulutusi need on tugevasti kivised ja rähksed ning liigniisked mullad ja kallaklikud maad. Küllalt sageli määrab just muldade haritavus nende maade praktilise kasutamise. Viimasel ajal on hakatud edukalt rakendama minimeeritud mullaharimist, mis parandab ka vähese harimiskindluse ja raskelt haritavate muldade kasutamisvõimalusi. Euroopa mullabüroo soovituse kohaselt liigitatakse maa
Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille org. aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad. 62. Muldade haritavus- Kergelt haritavad mullad kivivabad liiv- ja saviliivmullad tasastel aladel, samuti turvastunud ja turvasmullad, mis on hästi kuivendatud.Keskmiselt haritavad mullad keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või nõrgalt kallaklikel aladel ja hästi kuivendatud poolhüdromorfsed mullad. Raskelt haritavad mullad tugevasti kivised ja rähksed mullad. rasked liivsavi- ja savimullad, puudulikult kuivendatud või
(Jaama 1976) 28 Muld ja lupjamine Ka muldade suhtes ei ole kirsipuud nii nõudlikud kui teised viljapuud. Ta ei kannata kergetel liivmuldadel ka veepuuduse all, kuid siiski annab parimat saaki vaid hästi toitainete- ja lubjarikastel keskmise raskusega saviliiv- ning hea õhureziimiga liivsavimuldadel. Lõuna-Eestis on kirside jaoks head nõrgalt leetnud liivsavi- ja saviliivmullad, mis on kujunenud lubjavaesel punakaspruunil moreenil ja on happelised ning huumusvaesed. Põhja-Eestis tuleks valida kirsi jaoks sügavamapõhjaline tüseda künnikihiga kamarkarbonaatmuld, mis on lubjarikkas. Sobib ka parasniiske liivsavimuld. Lääne-Eestis ja Saaremaal tuleb rajada kirsiaed kamarkarbonaatmuldadele. (Jaama 1976) Kui muld kirsipuid peetakse happesuse suhtes tundlikeks: neil langeb saaks ja juurdekasv jääb nõrgaks
· Kujunenud toitainetevaestel, mimesuguse veereziimiga · Tavaliselt tüsedatel, tugevasti happelistel liivadel · Iseloomulik huumushorisondi puudumine ja metsakõduhorisondi olemasolu · Veereziim ulatub väga kuivast gleistununi · Tüüpilised metsamullad Leetunud liivmullad · Asuvad toitaineterikkamal lähtekivimil · Huumushorisont olemas, kuid huumusvaene · Kergelt haritavad, soojad, madala viljakusega · Metsadena viljakamad Näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad · Laialtlevinud Lõuna-Eesti põllumullad · Iseloomul kahekihiline lähtekivim: liivsavimoreen kaetud saviliivadega, kohati ka liivadega · Neutraalse lähedased mullad · Keskmise huumusesisalduse- ja varuga · Kahkjad mullad · Rahuldava viljakusega Leet-glei-liivmullad · Kestev liigniiskus · Huumushorisondis orgaanilise aine sialdus suur, kuid huumus väheväärtuslik · Valdavalt kasutusel metsamaana
Kõik kevadel külvatavad teraviljad, eriti suvinisu, kaer ja varajane oder tuleb külvata optimaalsel ajal tasaseks haritud põllule, mille muld on niiske ja kobe. Suviteraviljade külvieelset mullaharimist tuleb seetõttu alustada kevadel võimalikult vara, kohe pärast mulla tahenemist. Tüüpilisemaks veaks mullaharimisel ongi põlluleminekuga hilinemine. Põld on harimisküps, kui muld ei kleepu enam traktorirataste ja harimisriistade külge. Kõige kiiremini tahenevad kerge liiv ja saviliivmullad. Keskmise raskusega muldade korral (kerged ja keskmised liivsavid) saabub harimisaeg mõnevõrra hiljem. Kõige komplitseeritum on savimuldade harimine. Õige harimisaeg on siis, kui künniviilude harjad on valkjashallid. Kohati võib viilude vahel veel ka vett esineda. Eraldi rühma moodustavad turvasmullad. Sellistel muldadel on välja kujunenud nn keltsapealne harimine. Käesoleval aastal keltsa ei esine, seetõttu saab nende harimist alustada alles siis, kui põld kannab masinaid.
vastupanu rasketele masinatele. Gleistunud kahkjate muldade profiilis püsib ülavesi pikka aega ning nad vajavad nii drenaažkuivendust kui ka sügavkobestust. Leetunud muldi on lubjavaesel punakaspruunil moreenil Lõuna-Eestis ja liivadel kogu Eestis. Leetunud mullad ei suuda kinni pidada kuigi palju saasteaineid ega kaitsta põhja- ja pinnasevett. Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki ajutise ülavee mõju all, kuid sellest kõrgemal paiknevas kihis läbiuhutavad ja leetunud. Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata. Leedemullad on rohttaimedeta männimetsade mullad. Neid leidub kõikjal Eestis liivadel, põllumajanduskõlvikutel neid ei ole. Leedemullad kaitsevad põhjavett saastamise eest vähe
annaabi.ee 
