Savann PowerPoint (0)

Savann
8.Klass
Aivo Akkus & Rauno Solovjov
Savann
Savanni tunnused
Asend & Kliima
Taimestik
Mullastik
Loomastik
Inimtegevus & Keskkonnaprobleemid
Savanni tunnused
Väga suured tasandikud
Kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud
Aafrikas on savannide levikuala kõige suurem
Asend & kliima
Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv.
Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 20­30
kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid
vähe ­ ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu
kuni 1000 mm.
Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme
piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad
ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15.
laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub
Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka
Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias.
Taimestik
Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised.
Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid
maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade
ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid
leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on
üsna jäigad ja paindumatud. Rohukõrred ei seisa sageli mitte ühtlaseks
rohuvaibaks liitunult, vaid tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade
kaugusel. Nende vahel on maapind aga paljas. Kui niiskust on küllaldaselt,
kasvavad siinsed rohttaimed väga kiiresti - päevane juurdekasv võib ulatuda
isegi kuni paari-kolmekümne sentimeetrini. Savannides leiduvad puud
kannavad sageli juba maast alates oksi või on lühikese kõvera ja jändriku
tüvega. Nende koor on paks ja krobeline, oksad on harunenud korrapäratult.
Oksadele kinnituvad lehed puhmakaupa. Paljud puud langetavad oma lehed
põuaperioodiks maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna
vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast
suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad
vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle
elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga.
Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal.
Mullastik
Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna
temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite
murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise
tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides
väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt
järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda
lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse.
Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda.
Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained
kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb
orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate
mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad
on tavaliselt üsna viljakad.
Loomastik
Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik.
Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade
karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid,
gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda
toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid
ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja
krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja
järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese
vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad
üksikult või karjakaupa lagendikele. Nüüd toovad nad ilmale ka oma pojad, kes
leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin
mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab
lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub
flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel
marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad
savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri
rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead,
vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid.
Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu.
Inimtegevus &
keskkonnaprobleemid
Kiire rahvastikukasv
Suured linnad
Karjakasvatajad
Kuival aastaajal veepuudus
Mussoonvihmad