sügisel). · Lehtedes on kõrge C-vitamiini tase, palju saponiine, askorbiinhapet, leidub ka karotiini, vitamiine A, P ja E ning kõigis taimeosades on palju mangaani soola. Toime: · rahustav, röga lahtistav, seentevastane ja antibakteriaalne, tugev higistamaajav, puhastav, valuvaigistav. · - köhavastane ja rögalahtistav · - peapöörituse, reumavalude vastu · - neeru- ja põiekivide korral · - stimuleerib seedenõrede eritumist · - madaldab vere kolesteroolitaset, sidudes sapphappeid ja kolesterooli Nurmenuku tee migreeni, peavalude, peapöörituse, unetuse korral: Võta 2tl õisi ja 1tl kuivatatud ning peenestatud juurt, vala peale 1kl vett ja lase keema. Lase tõmmata 5 minutit ja kurna. Tarvita kogu tee 2-3 jaos päeva jooksul.
kliendirühmale? Kolesteroolirikkamaid toite/toitaineid, nagu rasvane piim, hapu- ja rõõskkoor, või, rasvane kohupiim, jäätis, vähid, krabid, austrid, rasvane sealiha jne. Vutimune, kuna nad ei langeta kolesteroolitaset ja neil on kõrgem kolesteroolitase kui kanamunadel. Neid eelnevalt nimetatud toitained võib iga inimene küll tarbida, kuid mõõduka kogusena, kuna inimese keha vajab teatul hulgal kolesterooli, et sünteesida steroidhormoone, sapphappeid, vitamiini D, moodustada rakumembraane ja valmistada närvikiudude kesta. Mida ei soovita süüa/juua antud kliendirühmale? Vältida tuleks ka vorsti, kuna enamik neist sisaldavad rasva üle 20%, sülti, maksa ja maksapasteete (sisaldavad rohkelt kolesterooli). Vältida tuleks ka koorepulbreid (mõned neist sisaldavad isegi 30% rasva) Rasvaseid juuste (tavaline juust sisaldab 30-60% rasva ja ohtralt kolesterooli), koorejogurteid, vahukoort (rasva umbes 10-38%) ja kohukesi (rasva
Koostoimed: Simvastatiini toimet ei mõjusta -blokaatorite ja Ca-antagonistite samaaegne kasutamine. Simvastatiini kasutamist kombinatsioonis nikotiinhappe või fibraatidega ei soovitata Simvastatiin koos sapphapete sekvestrandiga annab raske hüperkolesteroleemiaga haigel parema efekti kui monoteraapia. 2. Sapphapete sekvestrandid ehk ioonvahetusvaigud on kaua ja palju kasutatud lipiidelangetavad vahendid. Kolestüramiin Toimemehhanism : Sapphapete sekvestrandid seovad sooles sapphappeid takistades nende tagasiimendumist ja väljaheitega eritub enam kolesteroli. Sapphappeid siduvad vaigud ei imendu soolest. Selle tulemusena väheneb seerumi kolesterooli ja LDL- kolesterooli tase. . Krvaltoimed: Esinevad arvestatavad gastrointestinaalsed krvalnähud, millest sagedaseim on khukinnisus. Probleemiks on foolhappe ja paljude ravimite (digoksiin, varfariin, rasvlahustuvad vitamiinid jt.) imendumise häire. Teiste medikamentide manustamine peab toimuma 2h enne vi 4 h peale sapphapete
teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on okastel, vahalille lehtedel, viljal. On kaitsefunktsioonis. Loomsed vahad on mesilase vaha. * Fosolipiidid sis. Lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääki. Need on rakumembraani koostises. * Steroidid on vees lahustumatud tsüklilised ühendid. Esinevad loomsetes kudedes. 1) mitmed hormoonid (testosteroon, östrogeen) ; 2) D-vitamiin ; 3) kolesterool kuulub loomsete biomembraanide koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse sapphappeid, suguhormoone ja D-vitamiinide eelühendeid. Funktsioonid 1) energeetiline 1g rasva annab 38,9 kJ väga energiarikas; 2) ehituslik (rakumembraanis jm) ; 3) varuaine ; 4) bioregulaarne (hormoonid) ; 5) kaitsefunktsioon (külma eest) ; 6) rasv on lahustiks lahustuvatele vitamiinidele ; 7) ainevahetuslik rasvade oksüdatsioonil vabaneb vesi, mida kasut. kõrbeloomad. III Valgud Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohappejääkidest moodustub peptiidside
organismis raskesti metaboliseeruvad. Glütserofosfolipiidid on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Tänu amfifiilsusele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas lipiidse kaksikkihi. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraani tuum, mille C-3 asend on hüdroksüleeritud ja just seepärast ongi steroolid võimelised moodustama estreid rasvhapetega (steriidid). Tuntuim loomne sterool on kolesterool, mis koosneb loomsete rakumembraanide koostisse, sellest toodetakse ka sapphappeid, steroidhormoone ja ka D-vitamiini. Taimserakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolid, mis erinevad kolesteroolist C-17 asendusrühma ehituse poolest. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub paberile rasvaplekk, mille tõttu paberi läbipaistvus suureneb. Järeldusi saab teha vaid siis, kui lahusti on aurustunud ja paber on kuiv, sest niiske
amfifiilsed (amfipaatsed) molekulid, kus on polaarne tsenter tänu fosforhappe jääki. Amfipaatsuse tõttu moodustavad need lipiidid vesikeskonnas membraanid, vesiikulid või liposoomid. STEROOLID ehk STEROIDALKOHOLID ehituselt koosnevad steraanituumast, mis asendis C- 3 on hüdroksüleeritud. Võimelised moodustada rasvhapetega estreid steriidid. Levinuim loomne sterool on kolesterool (tagab membraani läbitavus ja voolavus) millest toodetakse sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Töö käik ja tulemuste analüüs 1.3.1 Rasvaplekiproov 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi, millesse panin 1 g tahket uuritavat ainet 2. Mõlemasse katseklaasi lisasin 0,5 ml tetraklorometaani, loksutasin 3. Jäin tahke materjali settimiseks 5 minutit seista 4. Kui sademe kohale on tekkinud selge lahuse kiht, siis kandsin mõlemast katseklaasist pipetiga tilk lahust filterpaberile ja jäin kuivada
immuunsüsteemi normaalsele talitlusele, osaleb raku jagunemise protsessis ning aitab kaasa lihaste talitlustele. 16. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? Kolesterool kuulub loomade rakumembraanide koostisesse ning tagab membraanide voolavuse ja läbitavuse. Kolesterooli on vaja ka selleks, et sünteesida suguhormoone ja D-vitamiini, seedida rasvu ning sünteesida sapphappeid. Halb kolesterool moodustub vere kolesteroolist, tal on halb omadus kleepuda veresoonte seintele ning takistades sellega verevoolu. Hea kolesterool seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, kus toimubümbertöötlemine või organismist väljutamine. 17.Mille poolest erinevad küllastumata- ja küllastunud rasvhapped?Mis on transrashapped? Küllastumata rasvhapetes esinevad kaksiksidemed, küllastunud rasvhapetes on süsinikmolekulide vahel üksiksidemed
• Nurmenukk leevendab tervisemuresid • - seentevastane ja antibakteriaalne • - rahustav, leevendab unetust ja närvilisust, vähendab kroonilise väsimuse sündroomi • - köhavastane ja rögalahtistav, leevendab bronhiiti ja astmat • - toob leevendust peapöörituse, peavalu ja migreeni puhul • - aitab neeru- ja põiekivide korral • - stimuleerib seedenõrede eritumist, leevendab kõhukinnisust • - madaldab vere kolesteroolitaset, sidudes sapphappeid ja kolesterooli • - mõjub positiivselt südamele, tugevdades südamelihast. • - leevendab liigesevalud, podagra ja vähendab värinat jäsemetes • - vähivastane, pärsib vähirakkude kasvu nt. käärsooles (juured) • - higistamaajav ja puhastav Sidrunmeliss • Melissi eeterlik õli mõjub rahustavalt ja seda soovitatakse stressi ja unehäirete korral. Park- ja mõruained aitavad maovaevuste puhul. • Karmeliitide ordu mungad valmistasid alates 1611. aastast melissist nn
saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum. Steroolid on võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim on kolesterool, mida leidub loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse. Lisaks sellele toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Sama funktsiooni taimerakkudes täidab fütosterool. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel jääb paberile rasvaplekk. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Töökäik: Uurisin kahte tahket proovi. Võtsin kummastkist väikse koguse proovi ning panin nad eraldi kuiva katseklaasi
retinooli maksast mujale retinüülestrid hüdrolüüsitakse ja retinool transporditakse plasma retinooli siduva valgu (RBP) abil kudedesse. Kompleks RBP-retinool võetakse rakkudesse retseptorite abil. Rakkudes võib retinool oksüdeeruda retinaaliks ja viimane retineenhappeks. Vitamiin A eritub organismist glükuroonhappega konjugeeritult peamiselt sapiga. Vitamiin A imendumist häirivad: mao alahappesus, liigne raud, liigne alkohol, kohv, mineraalõlid, prednisoloon, kortisoon, sapphappeid siduvad ravimid, kestev raske füüsiline koormus jne. Taimsed produktid varustavad organismi karotenoididega. Kui toitumine on ratsionaalne, siis annavad nad väga vajaliku panuse vitamiin A vajaduse rahuldamiseks. Meeles tuleks pidada ka seda, et kuigi karotenoidid pole väikestes kogustes toksilised, võivad nad organismis kuhjuda. Väikelaste kollane nahk porgandimahlaga üle toites on selle sümptomiks. Kuhjunud hulgas pole karotenoidid kindlasti kahjutud.
kärjed. Lipiidid Fosfolipiidid sisaldavad lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääki. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse. Glükolipiididdes on lisaks glükoosijääk. Steroidid... ... on vees lahustumatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomarakkudes. Neerupealsete hormoonid ja meessuguhormoon testosteroon ja naissuguhormoon estrogeen on steroidid. D-vitamiin on samuti steroid. Kolesterool kuulub loomsete biomembraanide koostisesse. Kolesteroolis sünteesitakse sapphappeid, suguhormoone ja D-vitamiini eelühendeid. Lipiidide funktsioonid: 7 Energeetiline ühe grammi rasva täielikul oksüdatsioonil laguneb 38,9 kJ energiat. 8 Ehituslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist. 9 Varuaine loomadel varuaine rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades. 10 Kaitse nahaalune rasvkude on halb soojusjuht ja kaitseb organismi temperatuuri muutuste eest. Siseorganeid ümbritsev rasvakiht kaitseb mehhaaniliste mõjutuste
kõhulahtisus, lihasvalu, nõrkus, peavalu, maksakahjustus. Rabfomüolüüs-neerukahjustus. Esetimiib (Ezetrol): Kõhulahtisus, väsimus, transaminaaside tõus. Nikotiinahpe: Õhetus, peavalu, uimasus, sügelus, iiveldus, düspepsia, peptilise haavandi ägenemine, vere glükoosisisalduse tõus, maksa transminaaside tõus. Fibraadid: Kõrvaltoimed ja koostoimed ravimitega gemfibrosiil - st ei kombineerita statiinidega ja kasutatakse vähe. Sapphappeid siduvad valgud: Võivad tõsta TG taset. Seedetraktiga seotud: düspepsia, gaasid, kõhukinnisus. 7. Millised on mittefarmakoloogilised soovitused vere lipiidide sisalduse normaliseeri- miseks? Rasvase ja kolesteroolirikka toidu vältimine, mõõdukas füüsiline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, suitsetamisest ja liigsest alkoholist hoidumine 8. Mis on diabeet? Millised on peamised erinevused 1. ja 2. tüüpi diabeedi vahel? Võrdle.
Liiga vähene rasv toidus võib põhjustada sapikivide teket, sappi kulutataks vähe ja sapp peatub sapiteedes. 6.2.3. Lipiidide seedumine ja imendumine. Seedumiseks vajavad lipiidid emulgeerimist. Emulgaatoriteks on: · sapphapped ja nende soolad · valgud · HCO3- neutraliseerib H+ CO2 mullikesed Maos hüdrolüüsub 10-30 % triglütseriididest, 70 90 % peensooles ja jämesoole ülemises osas. Pankrease lipaasi aktiveerimiseks on vaja sapphappeid, kolipaasi ja Ca 2+ ioone. Kõige aeglasemalt hüdrolüüsub side 2. süsiniku juurest, tekkinud monoglütseriidid hüdrolüüsuvad aeglaselt ja moodustavad mitselle. Samas võib Ca 2+ anda vabade rasvhapetega lahustumatuid seepe, mis väljuvas väljaheidetega ( palju Ca2+, vähe monoglütseriide). Lühiahelalised rasvhapped (n 10 ) imenduvad vabalt verre, pikemad rasvhapped (n 10) moodustavad mitselle koos monoglütseriidide, kolesterooli ja sapphapetega. Mitselli pinnale
Vedelad rasvad ehk õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes. · Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid rakumembraani koostises esineva fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga.). · Steroidid molekul on tsükliline. Kõige tuntum steriod kolesterool. Esineb kõikides loomarakkudes. Sünteesitakse sapphappeid, vitamiine, suguhormoone. Kolesterool koos teiste ühenditega lupjab veresoonte seinu. Põhjustab ateroskleroosi. · Puuviljadel ja lehtedel taimne vaha; mesilasvaha loomne vaha. 4) Nukleiinhapped biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. · DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleodiidid. · Iga desoksüribonukleodiid koosneb: · *fosfaatrühm · *desoksüriboos · *lämmastikalus · lämmastikalused võivad olla:
Normaal vererõhk 120/80 Südame minutimaht vere maht mille parem/vasak vatsake paistab välja minutis 5 liitrit Südame löögimaht vere hulk, mis ühe kontraktsiooni ajal vatsakesest välja pumbatakse 70ml Süljeeritus on 1-1,5 liitrit ööpäevas tunnidiurees lapsel tunnidiurees on täiskasvanul 50-100ml Sappi sekreeritakse ööpäevas 800-1200ml Seedemahlu toodetakse ööpäevas kokku umbes 7 liitrit: sülge 1l, maomahla 1,5l, 0,75l sappi ja sapphappeid, 0,75l kõhunäärmenõret, soolemahlu 3l (Saturatsioon Sp02 (oksühemoglobiin) tase veres norm 96-100%) (Vere pH 7,35-7,45) Pikkused: Hingetoru 9-15cm pikk ja 1,5-2,7cm diameetriga Beabronhid parem 1-3cm ja vasak 4-6 cm Neel 12cm pikk Söögitoru 25-30cm pikk, diameeter 1,5cm Mao maht 1,5-2 liitrit Peensool u.5 meetrit pikk (12sõrmiksool, tühisool u. 2m, niudesool u.3m) Maks on suurim kehanääre, kaalub 1,5 kg Sapipõis mahutab 60ml
Liitlipiidid sisaldavad mitut lihtlipiidi. Näiteks. Fosfolipiidid sisaldavad lisaks klütseroolile ja rasvhapetele fosforhappe jääki. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Steroidid on veel lahutumatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomarakkudes. Neerupealsete hormoonid ja meessuguhormoon(testosteroon)ja naissuguhormoon (östrogeen) on steroidid. D-vitamiin on samuti steroid. Steroid kolesterool kuulub loomsete biomembraanide koostisesse. Kolesteroolis sünteesitakse sapphappeid, suguhormoone ja D- vitamiini eelühendit. kui kolesterooli on liiga palju, siis ta tekitab veresoonte lupjumist. Lipiidide funktsioonid: · Energeetiline ühe grammi rasva täielikul oksüdatsioonil laguneb 38,9 kJ energiat. · Ehituslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist. · Varuaine loomadel varuaine rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades. · Kaitse nahaalune rasvkude on halb soojusjuht ja kaitseb organismi temperatuuri
Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Rasvamolekulid on sobivad toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape ehk asendamatud rasvhapped, mida inimorganism ise ei sünteesi. Olulisemaiks loomseks sterooliks on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Lisaks sellele toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini, kuid kõrget kolesteroolitaset peetakse südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Kui lipiidi sisaldavat lahust kanda paberile, tekib rasvaplekk ja paberi läbipaistvus suureneb. Vastu valgust vaadates on rasvaplekk heledam, pimeda poole vaadates tumedam. Järeldusi saab teha kauiva prooviga. Töö käik
Liigne letsitiin läheb lagundamisele tekib energiat ja vabaneb koliin ehk vitamiin B4 B4 on vesilahustuv vitamiini ja inimene viib selle organismist välja liighigiga. Kollinilõhn on nagu kala lõhn. Tsüklilised lipiidid: Ei tohi segi ajada tsükliliste alkoholidega. Tsükliline alkohol on tsükliline alkohol ja rasvhape. Kolesteriidide näitel tsükliliste lipiidide näitel: 1) kuuluvad ehitusliku üksusega biomembraanide koostises. 2) Nende baasil sünteesitakse sapphappeid. Sapphapetega väljutatakse põhiosa kolesteroosist. 3) Kolesteriididest lähtuva vitamiini D süntees nahas UV kiirguse mõjul. 4) Kolesteriididest lähtub ka sterodihormoonide sütees organismis. Nt. suguhormoonid. Kolesteriide ei saa lugeda kahjulikeks ja mittevajalikeks molekulideks! Alteroskleroos veresoonte lupjumine. Haiguslik seisund, mille käigus oksükolesterool, kolesteriidid, valgud, lubisoolad ladestuvad veresoonte seinte sisse
radikaalile veel ka fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter. Amfifiilsuse tõttu saavad glütserofosfolipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure. Steroolide ehituslik alus on steraanituum ja nad on võimelised moodustama rasvhapetega estreid. Enam levinud loomne sterool on kolesterool, mida leidub paljudes loomsetes rakumembraanides ja mis tagab membraanide läbitavuse. Kolesteroolist toodetakse ka steroidhormoone, sapphappeid ja D-vitamiini. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõike lipiide iseloomustab see, et nad on lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti ausutumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates muust paberist tumedam. Töö käik
Kiudained 2 Soovitav kogus päevas on 2535 g (sellest 2/3 teraviljatoodetest ja 1/3 puu ja köögiviljadest. Liigne tarbimine vähendab mineraalainete (Fe, Mg, Ca) imendumist peensooles ja suurendab Na ja K välja viimist organismist. Kiudained 3 Ülesanded Suurendavad toidukördi mahtu Seovad vett Kiirendavad toidukördi edasiliikumist soolestikus Vähendavad toidus leiduvate kantserogeenide soolestikusse toimimise aega Haaravad endaga kaasa sapphappeid ja lipiidide metaboliite (ainevahetuse saadus) ja viivad need organismist välja Vees lahustuvad vähendavad vere kolesteroolitaset, aeglustavad glükoosi imendumist.
tsüklopentanoperhüdrofenantreen (3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tsükkel), mis C-3 asendis on hüdroksüleeritud. Seeläbi saavad rasvhapped estreid moodustada, andes steriide. Ilona Juhanson, 123964YASB Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse. Kolesteroolist saab toota ka sapphappeid, steroidhormoone ja D-vitamiini. Taimerakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolide esindajad ergosterool, stigmasterool, kampesterool jt, mis erinevad kolesteroolist ja üksteisest C-17 asendusrühma ehituse poolest. Mitmetes taimeõlides (nt maisi- ja sojaõli jt) on fütosteroolide sisaldus märkimisväärselt kõrge ning küündib sadade milligrammideni 100 g õli kohta. Fütosteroolidele omistatavat positiivset toimet inimorganismile põhjendatakse asjaoluga, et
mille järel moodustub molekulis polaarne tsenter. Seetõttu saavad lipiidid moodustuda vesikeskkonnas struktuure, nt membraanid, vesiilikud jne. Steroolides esineb C-3 asendis hüdroksüleeritud steraanituum, mille tõttu nad moodustavad rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuimad steroolid on loomne kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Sellest toodetakse sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Taimerakkude membraanides on sarnast funktsiooni täitvate steroolide ehk fütosteroolide esindajad ergosterool, stigmasterool, kampesterool jt. Need erinevad kolesteroolist C-17 asendusrühma ehituse poolest. Mitmetes taimedes on fütosteroolide sisaldus märkimisväärselt kõrge. Fütosteroolidele omistatavat positiivset toimet inimorganismidele põhjendatakse asjaoluga, et nad takistavad kolesterooli imendumist. 1.3.1 Rasvapleki proov
Pehme soolesisaldis ei vigasta ussripikut ja seega ei saa bakterid tungida sooleseina ning põhjustada põletikku. V Käärsoole vähiriski vähendamine. Kiudaineterikas toit kiirendab toidukördi liikumist soolestikus, roojamine sageneb ja sellega väheneb toidus leiduvate kantserogeenide mõju. Osa kiudaineid seob pöördumatult sapikomponente ja need väljutatakse organismist. VI Vere lipiididesisalduse teatud reguleerimine. Kiudained seovad nii lipiidide metaboliite kui ka sapphappeid ning eemaldavad neid organismist. Vere lipiidide taseme kontroll vähendab otseselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett. Lahustumatud kiudained häirivad mineraalainete ja eeldatavalt ka vitamiinide imendumist. Siit tuleneb mikrotoitainete defitsiidi oht vanuritele, lastele ja vegetaarlastele, juhul kui nende toit on kalorivaene ja pidevalt
ja veresoonkonna läbitavuse ja C-17 haiguste riskifaktor, liikuvuse/vool asendusrühm sest raskesti -vuse a ehituse metaboliseeritavad) . sellest poolest (nt linool- ja -linoleenhape e toodetakse nn asendamatud rasvhapped) sapphappeid, steroidhor- moone ja D- vitamiini NEGATIIVN POSITIIVN E MÕJU: E MÕJU: kõrge takistavad
o LOOMSED VAHAD nt mesilasvaha- ehituslik ülesanne- sellest valmistatud kärjekannud 4. KOLESTEROOL -lipiidide hulka kuuluv molekul, millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid, kuid mille kõrge tase veres põhjustab südame- veresoonkonna haigusi. VAJALIK hormoonide ja D-vitamiini sünteesimiseks, sellest sünteesitakse sapphappeid(rasvade seedimiseks vajalik), EHITUSLIK ÜL - rakumembraanide koostises, tagab membraanide läbitavuse TRANSPORDIVAD 2-te tüüpi valgud: HDL (high-density lipoprotein) suudab kolesterooli ära viia ka arterite vereseintelt LDL (low-density lipoprotein) ei suuda arterite seintelt kolesterooli ära viia
Minu tulemus on kaks korda suurem. Katse viga tuli kindlasti erütrotsüütide lugemisest, sest mu silmad muutuvad valusaks ja uduseks kui pingutan neid sellistes tingimustes. Kolesterool Teooria · Kolesterool on tsükliline alkohol, mida saadakse loomse toiduga (loomsete rasvadega), kuid mida suudavad sünteesida kõik inimese koed, k.a. aju. · Kolesterool on vajalik organismi normaalseks elutegevuseks, et sünteesida suguhormoone, kortikosteroide, sapphappeid, D-vitamiini, moodustada rakumembraane ja närvirakkude kesti. · Kolesterooli sünteesitakse päevas umbes 1 g. · Kolesterool ei lahustu veres ja seda viivad rakkudesse ning sealt tagasi spetsiaalsed valgud lipoproteiinid. · Toidus olevast kolesteroolist imendub ainult 25-40% vastavalt organismi vajadustele. · USA toitumissoovitustes ei tohiks kolesterooli päevas saada üle 300 mg. Meil soovitatakse see hoida vahemikus 200-300 mg. Töö käik
vitameeria. Vitamiin K tähis tuleneb saksakeelsest sõnast Koagulation [4, lk 29]. K-vitamiini saab suhteliselt vähestest toiduainetest, kuid seda sünteesitakse ka soolebakterite abil organismis. K-vitamiin soodustab vere hüübimist, teda on vaja ka luude nõutava mineraalkoostisesse ning neerude normaalse toimimise tagamiseks [3, lk 29]. Me omastame seda hästi kalasaadustest rapsiõlist, rohelisest teest, kapsast jm [LISA1]. K- vitamiini imendumine vajab rasvast keskkonda, sapphappeid ja rasvu lagundavat kõhunäärme ensüümi. Sapipuuduse korral on imendumine seedekulglast häiritud. K- vitamiini varud talletuvad maksas, vähemal määral ka põrnas, südame- ja skeletilihastes [1, lk 36]. K-vitamiini vaegust tavaliselt ei teki, sest vajadus on suhteliselt väike. Kuid selle puudus võib tekkida alkoholismi ja väga pikaaegse antibiootikumravi korral. Vaeguse tunnused on vere hüübimise aeglustumine, kergesti tekkivad verevalumid kehal, ka ninaverejooksud.
Fosfolipiidid glütserool, vabad rasvhapped, fosforhape, lämmastikalused Kolesteriidid vabad rasvhapped, kolesterool Lipiidide imendumine: 1. Veeslahustuvad komponendid glütserool, fosforhape, lämmastikalused, vabad rasvhapped alla 10 C-aatomiga - saavad imenduda vabalt. 2. Veeslahustumatud komponendid monoglütseriidid, kolesterool, vabad rasvhapped üle 10 C-aatomiga - vajavad imendumiseks sapphappeid. Need komponendid moodustavad sapphapetega ühendid segamitsellid, mis on võimelised sisenema soole limaskesta rakkudesse. Soole limaskesta rakkudes sünteesitakse organismile omased lipiidid. Need omakorda ,,pakitakse" edasiseks Tartu Tervishoiu Kõrgkool 7 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1
Maksarakud paiknevad 2-kihiliste plaatidena, millede vahel on sinusoidid – peened pilud (kapillaarid!) Nurkades olevate veeni ja arteri harude kaudu läheb veri sinusoididesse, seal seda töödeldakse, edasi läheb veri tsentraalveeni ja sealt maksaveenide kaude maksast välja. Iga rakuplaadikese keskelt (kahe kihi vahelt) algavad sapikapillaarid, need ühinevad edasi juhadeks. Sapp (chole; bilis; fel): Kollakas (pruun) vedelik, sisaldab sapphappeid, kolesterooli, Hgb laguprodukte (värv!), mis on vajalik: a) rasvade emulgeerimiseks sooles, b) sapi abil lähevad laguproduktid maksast soolde (ja selle kaudu organismist välja!). Sapp viiakse lõpuks ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde. Sapipõis (vesica biliaris; vesica fellea): Ca 50 ml sapireservuaar, siin toimub sapi säilitamine ja kontsentreerimine. Osad: põhi – vastu kõhu eesseina (siin on nn
aminoalkoholid ja moodustud polaarne tsenter. Amfipaatsuse tõttu saavad sellised lipiidid moodustada vesikeskkonnas membraanseid struktuure. Steroolid koosnevad steraanituumast, mis on C-3 asendis hüdroksüleeritud. Seetõttu suudavad steroolid moodustada rasvhapetega estreid: steriide. Levinum loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ning mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse. Lisaks toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ja D-vitamiini. Kuigi kõrget kolesteroolitaset on peetud südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks, on määravaks teguriks ikkagi kolesterooli jaotumine aterogeensete ja kaitsvate lipoproteiinide vahel. Taimerakkudes on kolesterooli sarnast rolli täitmas steroolide ehk fütosteroolide esindajad ergosterool, stigmasterool. Nad erinevad kolesteroolist ja ka üksteisest C-17 asendusrühma ehituse poolest.
glütserooliks ja rasvhapeteks. Seedunud toidumassi viibimisel peensoole keskmises osas imenduvad toidurasvadest tekkinud glütserool ja rasvhapped. Lipiidide imendumine: 1. Veeslahustuvad komponendid glütserool, fosforhape, lämmastikalused, vabad rasvhapped alla 10 C-aatomiga - saavad imenduda vabalt. 2. Veeslahustumatud komponendid monoglütseriidid, kolesterool, vabad rasvhapped üle 10 C-aatomiga - vajavad imendumiseks sapphappeid. 4. Aminohapete, peptiidide ja valkude biokeemia. Aminohapped sisaldavad amino- (NH2) ja karboksüülrühma (-COOH), reageerivad nii hapete kui alustega. Jagunevad: Proteinogeenseteks - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest on ehitatud valgud. Nt: alaniin, glütsiin. Aproteinogeenseteks Lisaks jagunevad veel: Asendatavateks - sisaldumine toidus pole oluline, sest neid võib organism ise sünteesida. Asendamatuteks - inimorganism peab saama toiduga, aminohapped, mida
nagu gastriin füsioloogiliselt) Magneesiumoksiid, magneesiumhüdroksiid, magneesiumtrisilikaat – neutraliseerivad soolhapet (reaktsioonil tekib magneesiumkloriid) – neutraliseerimine toimub pikkamööda Alumiiniumhüdroksiid – reaktsioonil tekib alumiiniumkloriid – toime kestab tunde Toimemehhanism, kasutamine: Mao liighappesuse korral, mao- ja duodenaalhaavandi ravikompleksis (lokaalne limaskesti kaitsev toime, seovad sapphappeid, Pg- de sünteesi soodustav toime). Duodenaalhaavandi ravis efektiivsemad kui maohaavandi korral. 1.4. Maosekretsiooni pärssivad ained: • m – kolinoblokaatorid (nt pirensepiin) • H2 – histaminobokaatorid (nt tsimetidiin, ranitidiin) • soolhappe teket pärssivad ained (prootonpumba inhibiitorid - omeprasool) • gastriiniretseptorite antagonistid (nt proglumiid) • prostaglandiinid (maolimaskesta kaitsvad ained, nt misoprostool) 1.4.1
Lipohape ja ubikinoon (Koensüüm Q10) Lipohape ja koensüüm Q10 on tähtsad antioksüdandid, mis suurendavad teiste antioksüdantide toimet. Mõlemal on ka oluline roll energia tootmisel. Saponiinid Saponiine leidub peamiselt kaunviljades, näiteks hernestes, sojaubades ning kõrbetaimedes Yucca ja Quillaja. Saponiinidel arvatakse olevat fungitsiidseid ehk seentevastaseid ja antibakteriaalseid omadusi. Saponiinirikkad ürdid madaldavad vere kolesteroolitaset, sidudes sapphappeid ja kolesterooli ning pärsivad vähirakkude kasvu nt. käärsooles. Osad saponiinid, mida saadakse näiteks lillest sõrmkübar, mõjuvad positiivselt südamele, tugevdades südamelihast. Suurtes kogustes võivad aga digitalise-tüüpi saponiinid olla ka toksilised, mistõttu on indiaanlased kasutanud seda mürginoolte valmistamisel. Klorofüll Klorofüll on enimlevinud pigment taimedes, mis annab neile rohelise värvuse. Taimed kasutavad seda fotosünteesiks
retinool transporditakse plasma retinooli siduva valgu (RBP) abil kudedesse. Kompleks RBP-retinool võetakse rakkudesse retseptorite abil. Rakkudes võib retinool oksüdeeruda retinaaliks ja viimane retineenhappeks. Vitamiin A eritub organismist glükuroonhappega konjugeeritult peamiselt sapiga. Vitamiin A imendumist häirivad: mao alahappesus, liigne raud, liigne alkohol, kohv, mineraalõlid, prednisoloon, kortisoon, sapphappeid siduvad ravimid, kestev raske füüsiline koormus jne. 7 Imendumist ja mobilisatsiooni soodustavad kaltsium ja tsink. Taimsed produktid varustavad organismi karotenoididega. Kui toitumine on ratsionaalne, siis annavad nad väga vajaliku panuse vitamiin A vajaduse rahuldamiseks. Meeles tuleks pidada ka seda, et kuigi karotenoidid pole väikestes kogustes toksilised, võivad nad organismis kuhjuda
Pehme soolesisaldis ei vigasta ussripikut ja seega ei saa bakterid tungida sooleseina ning põhjustada põletikku. V Käärsoole vähiriski vähendamine. Kiudaineterikas toit kiirendab toidukördi liikumist soolestikus, roojamine sageneb ja sellega väheneb toidus leiduvate kantserogeenide mõju. Osa kiudaineid seob pöördumatult sapikomponente ja need väljutatakse organismist. VI Vere lipiididesisalduse teatud reguleerimine. Kiudained seovad nii lipiidide metaboliite kui ka sapphappeid ning eemaldavad neid organismist. Vere lipiidide taseme kontroll vähendab otseselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett. Lahustumatud kiudained häirivad mineraalainete ja eeldatavalt ka vitamiinide imendumist. Siit tuleneb mikrotoitainete defitsiidi oht vanuritele, lastele ja
amihohapeteks, monosahhariidideks, rasvhapeteks ja glütserooliks. ● seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained PEENSOOLE SOOLEHATTUDE vahendusel verre ja lümfiringesse. - verre: aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid - lümfisüsteemi:lipiidide laguproduktid (rasvhapped ja glütserool) Fakte: seedemahlu toodetakseu 7L ööpäevas: sülge 1L, maomahla 1,5L, ¾L sappi ja sapphappeid, 1-2L kõhusülge (pankreas), soolemahlu 3L. Toit püsib:maos 3h (1-6), peensooles 6-10h, jämesooles 10 ja enam h. Kokku 18-24h. TOITAINED, kas ja milleks lagunevad? valgud -aminohapeteks vitamiinid -ei lõhustu lipiidid -rasvhapeteks, mineraalained -ei lõhustu süsivesikud glütserooliks vesi -ei lõhustu -monosahhariidideks
polüsahhariidideks (MTPS). Mittetärkliselisi polüsahhariide tuntakse toidus ka kiudainete nime all. Keemilise ehituse poolest on need tselluloosid, hemitselluloosid ja pektiinid. Kiudainete vananenud nimetusena võib kohata mõistet ballastained. Seedenäärmete ensüümid ei lõhusta kiudaineid, need läbivad seedekulgla kuni jämesooleni keemiliselt muutumatult ja lõhustatakse alles jämesoole bakterite ensüümide poolt. Küll aga seovad nad seedekulglat läbides rohkesti vett ja sapphappeid ning oma suhteliselt suure mahu tõttu stimuleerivad soolte motoorikat. Kestev kiudainetevaene toit võib põhjustada või soodustada kroonilist kõhukinnisust ja sellest tulenevaid häireid, ülekaalulisust, II tüüpi suhkurtõve, hüperkolesteroleemiat ja mõningaid vähivorme. Kiudained jagunevad vees lahustuvateks ja vees mittelahustuvateks. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju aedviljas ja mõningal määral ka kaeras ja odras, vees mittelahustuvaid aga täisteratoodetes.
• 1 grammi valgu täielikul lõhustumisel – vabaneb umbes 4,3 kcal energiat (17,6 kJ) 8. kahjustamise funktsioon • Albumiinid, näiteks munavalgevalk ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos. 9. transpordifunktsioon (valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, millega teostub ainete transport rakkude ja kudede vahel) plasmaalbumiinid transpordivad rasv- ja sapphappeid, vitamiine, mikroelemente, kaltsiumit, hormoone, ravimeid. globuliinid transpordivad: • kudede vaheline lipiidide transport lipoproteiinide abil; • rakkude varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi eemaldamine hemoglobiini abil; • müoglobiin transpordib hapnikku lihastes; • transkortiin transpordib kortikosteroide; • transferriin transpordib raudioone jne. VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) 10. kaitse funktsioon. aktiivne kaitse
biosüntees, kehaline töö jm. eluprotsessid, sest ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes ainevahetusprotsesse. 2. Regulatoorne funktsioon - ainevahetuse (metabolismi) regulatsioon valguliste hormoonide poolt (pankrease insuliin reguleerib süsivesikute ainevahetuse kaudu glükoosi taset veres). 3. Transpordifunktsioon 3.1. Ainete transport rakkude ja kudede vahel: · plasmaalbumiinid transpordivad: rasv- ja sapphappeid, vitamiine, mikroelemente, kaltsiumit, hormoone, ravimeid. · globuliinid transpordivad: kudede vaheline lipiidide transport lipoproteiinide abil; rakkude varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi eemaldamine hemoglobiini abil; müoglobiin transpordib hapnikku lihastes; transkortiin transpordib kortikosteroide; transferriin transpordib rauda jne. 3.2. Transportvalgud transpordivad molekule läbi biomembraanide - liigne naatriumi (Na+)
poolseeditud vedelik toitkört (chymus) - lümfotsüütide ja lümfoidkoe kogumikud sooltoru limaskestas: mandlid ja - Peensool lümfifolliikulid (kogumikud, mis produtseerivad kaitsekehi Kaksteistsõrmiksoolde toob rasvade seedimiseks vajalikke sapphappeid immuunglobuliin A) ühissapijuha maksast ja sapipõiest - haigusetekitajaid aitavad hävitada ka seedenäärmete nõred (sülg, maomahl) Näärmed Ensüümiderikast nõret toob kõhunäärmest kõhunäärmejuha
foolhappe produktsioon mikroobide poolt. Toitainete imendumine toimub põhiliselt peensooles, kuid osaliselt veel ka jämesooles. Defekatsioon Roojamine. Faeces Väljaheide, roe. Flatus Soolestiku kaudu väljuv gaas e.puuks. :) Seedemahlade hulk ja toidu püsimise aeg erinevates seedetrakti osades Seedemahlu toodetakse kokku u. 7 liitrit ööpäeva jooksul. Sülge 1 liiter, maomahla 1,5 liitrit, ¾ l sappi ja sapphappeid, ¾ l kõhusülge(pankreas), soolemahlu 3 l. Toit püsib maos 3 tundi (16), peensooles 610 tundi, jämesooles 10 ja enam tundi. Kokku seega 1824 t.
foolhappe produktsioon mikroobide poolt. Toitainete imendumine- toimub põhiliselt peensooles, kuid osaliselt veel ka jämesooles. Defekatsioon- Roojamine. Faeces- Väljaheide, roe. Flatus- Soolestiku kaudu väljuv gaas e.puuks. :) Seedemahlade hulk ja toidu püsimise aeg erinevates seedetrakti osades- Seedemahlu toodetakse kokku u. 7 liitrit ööpäeva jooksul. Sülge 1 liiter, maomahla 1,5 liitrit, ¾ l sappi ja sapphappeid, ¾ l kõhusülge(pankreas), soolemahlu 3 l. Toit püsib maos 3 tundi (1-6), peensooles 6-10 tundi, jämesooles 10 ja enam tundi. Kokku seega 18-24 t.
pancreatic lipase rasvade lõhustaja amylase tärklise lammutaja Sapipõis on õõnes pirnikujuline organ, mis paikneb paremal ülakõhus ja on kinnitunud maksa alapinna külge. Söömisel pigistab sapipõie lihaseline sein sapi ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde. Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib olla selle hulk ulatuda 0,5-1 liitrini(ca 400 ml). Sapp ei sisalda mingeid ensüüme. Sapp on kuldkollase värvusega(kuldpruun kuni rohekas) vedelik, mis sisaldab sapphappeid, bilirubiini jt. Aineid. Sapi funktsioonid seedimises. Sapil on tugevasti väljendunud aktiveeriv toime kõhunäärme nõres ja soolenäärmete nõres olevate lipaaside suhtes(aktiveerib neid). Sapp emulgeerib toidurasvasid(lipiide) (need on omastatavad nii kergesti), mõjutab sooleseina seisundit(mudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne. 16
Neutraalrasvad: rasvad, õlid. Vahad: tahked ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad (puuviljadel, okastel) täidavad kaitseülesannet Loomsest mesilasvahast valmistavad mesilased oma kärjed Streroidid: esinevad loomakudedes Neerupealiste hormoonid, testosteroon ja östrogeen Kolesterool, millest sünteesitakse sapphappeid 1 Vitamiin D Ülesanded: energeetiline (2x rohkem energiat, kui sahhariidid), kaitse (halb soojusjuht, kaitseb siseelundeid välismõjutuste eest), lahusti (K, A, D, E vitamiinidele), ehituslik (rakumembraanis kaksikkiht fosfolipiide; annab voolujoonelise keha). PROTEIINID
pancreatic lipase rasvade lõhustaja amylase tärklise lammutaja Sapipõis on õõnes pirnikujuline organ, mis paikneb paremal ülakõhus ja on kinnitunud maksa alapinna külge. Söömisel pigistab sapipõie lihaseline sein sapi ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde. Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib olla selle hulk ulatuda 0,5-1 liitrini(ca 400 ml). Sapp ei sisalda mingeid ensüüme. Sapp on kuldkollase värvusega(kuldpruun kuni rohekas) vedelik, mis sisaldab sapphappeid, bilirubiini jt. Aineid. Sapi funktsioonid seedimises. Sapil on tugevasti väljendunud aktiveeriv toime kõhunäärme nõres ja soolenäärmete nõres olevate lipaaside suhtes(aktiveerib neid). Sapp emulgeerib toidurasvasid(lipiide) (need on omastatavad nii kergesti), mõjutab sooleseina seisundit(mudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne. 16
iseseedumise. Kõhunäärmenõre sekretsioon algab pärast söömist ja kestab 6...14 tundi. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit kõhunäärmenõret. Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib selle hulk ulatuda 0,5...1 liitrini. Seedimise vaheajal koguneb sapp sapipõide, kus ta vee väljaimendumise tõttu tugevasti kontsentreerub. Sapipõis on sapi reservuaariks, mis on võimelike mahtuma 50...80 ml kontsentreeritud sappi. Sapp on kuldkollase värvusega vedelik, sisaldab sapphappeid, bilirubiini ja teisi aineid. Sapp emulgeerib lipiide, aktiveerib lipiide lõhustavaid ensüüme lipaase, osaleb lipiidide lõhustamisproduktide imendumisel ning stimuleerib soole motoorikat. 16. Aine- ja energiavahetuse regulatsioon. Anabolism ja katabolism. Süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetus. Aine- ja energiavahetus laiemas tähenduses hõlmab kogu ainete ringkäigu looduses, kuhu
4. Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites? 9,3 kcal 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? rasvu lagundavad lipaasid ja sapivedelik emulgeerib rasva gloobulid. imenduvad peensoolest lümfi 6. Kuidas läbivad peensoole seina vees lahustumatud rasvade komponendid, milliseid –happeid selleks vaja on? sapphappeid???? 7. Kas lipiididevaene dieet (üldse mitte lipiide sisaldav) dieet on võimalik ja milliseid tagajärgi see oraganismis võib avaldada (too vähemalt 2 näidet)? Võimalik oleks aga sellega kaasnevad naha hädad, rasvlahustuvate vitamiinide puudus, asendamatatute rasvhappete puudus. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu
Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid ja rasvlahustuvad vitamiinid hüdrolüüsitakse e. lõhustatakse lipiidesteraasiga, mida toodetakse samuti kui lipaase ja fosfolipaase kõhunäärmes e. pankreases. Lipiidide lagunemisel tekkivad veeslahustuvad (glütserool jm. hüdrofiilsed molekulid), mis imenduvad kergesti läbi soole seina verre vees lahustumatud (rasvhapped) komponendid, mis imenduvad raskemini ja vajavad selleks sapphappeid. Maksas paiknevas sapipõies toodetavad sapphapped vabanevad lipiididerikka toidu söömisel. Sapphapped emulgeerivad lõhustatud pikaahelalised rasvhapped e. moodustavad neist koos monoglütseriidide ja kolesterooliga mitselle, mis läbivad peensoole limaskesta ja imenduvad lümfisüsteemi, kust edasi liiguvad lümfijuha kaudu verre. Veres liiguvad lipiidid edasi vabade rasvahapetena, mis on seotud vere albumiini valkudega ja lipoproteiinidena. Vitamiinid: 1
Peamiselt koosneb roe seedimata rakumaterjalist, surnud ja elusatest mikroobidest., sooletrakti epiteelrakkudest, mõnedest rasvhapetest ja jämesoole poolt sekreteeritud limast. Lima muudab rooja libedaks ja paraja suurusega rakumaterjal kindlustab küllaldase roojamassi, et defekatsioon saaks toimuda. Kokkuvõte Seedemahlu toodetakse kokku u. 7 liitrit ööpäeva jooksul. Sülge 1 liiter, maomahla 1,5 liitrit, ¾ l sappi ja sapphappeid, ¾ l kõhunäärmenõret, soolemahlu 3 l. Toit püsib maos 3 tundi (1- 6), peensooles 6-10 tundi, jämesooles 10 ja enam tundi. Kokku seega u. 18- 24 t. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist -Inimese füsioloogia ja anatoomia - Medicina 2001 M. Roosalu Inimese anatoomia Koolibri 2006 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn Valgus - 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia . Tallinn 1979 J
imendumishäired. Kiudainete osa tervislikus toitumises: *kiudainete poolest rikas toit on tõhus ka paljude tsivilisatsioonihaiguste ennetamiseks; *pimesoolepõletiku riski vähendam, kuna pehme soolesis ei vigasta ussripikut; *käärsooles liigub toit kiirelt ja väheneb vähi risk; *hoiab ära hemoroidide tekke ja välditakse veenide pundumist; *seovad endaga lipiidide metaboliite ja sapphappeid, eemaldades nad organismist; *seovad ohtralt vett ja hoiavad vee sooltes. Sportlase optimaalne kiudainesis on 25-30 g päevas. Kiuda esineb hernestes, ploomides, kuivatatud aprikoosides, nisukliides, värsketes puu-, kaun- ja juurviljades. Võistlusteks valmistumisel peab sportlane aga kiudainete kasutamisel ettevaatlik olema, kuna kiudained tekitavad täiskõhu tunde ja võivad põhjustada kehalisel pingutusel seedehäireid. Kiudainerikkal toitumisel on vaja juua ka küllaldaselt vedelikku. 8
annaabi.ee 
