Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal *Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. Uudne kompositsioon- juhus
o Üks suuremaid sakraalhooneid maailmas(211,5) LORENZO BERNINI 1598-1680 · Peetri väljak 1667 o Ovaalne põhiplaan o Väljakut piirab kahekordneja neljarealine kolonnaad (sammaste rida) o Kiriku sisekujundus on tehtud Bernini jooniste põhjal FRANCESCO BORROMINI 1599-1667 o Püha Agnese kiriku fassaad Saksamaa o Alles 17.saj.lõpul puhkes kunstielu õitsele o Baroki ja rokokoo piir Saksamaal ebaselge (nt.väljast barokk seest rokokoo) JOHANN BALTHASAR NEUMANN 1687-1753 o Würzburgi piiskopiloss (seest seguneb rokokooga) Zwinger tornikeste, nurgapaviljonide ja galeriidega ümbritsetud peoplats o Kuurvürst August Tugev lasi ehitada ratsamängudeks Barokkmaal Itaalias TUNNUSED: · Sümmeetriline kompositsioon asendus diagonaalsega
puukoorega (suur dünaamika, diagonaalne kompositsioon, detailide rohkus). Teiseks kuulsamaks Bernini teoseks võib nimetada skulptuurigrupi "Püha Teresa ekstaas". Bernini on loonud mütoloogiliste teemade kõrval ka hulgaliselt portreebüste. Neile on iseloomulikud energiline peapööre, lehvivad draperiid ja võimsad parukad - ühesõnaga pidev liikumine ja muutumine. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam PIERRE PUGET (1620-1694). Tema loomingus on baroki mõjud kõige tugevamad. Kirglik võitlus, jõud ja dünaamika ning kohati suur traagika esinevad peaaegu kõigis Puget`töödes. MAALIKUNST ITAALIAS 17. sajandi kõige suurem väärtus on kindlasti maalikunst. Tahvelmaalile eelistatakse seina- ja laemaale. Laemaalidel kujutatakse tihti arhitektuurilisi detaile (kaari, saamaskäike jne). Seetõttu kipub tõeline ja illusoorne ruum vaataja silmis segunema. Läheb raskeks eraldada tõelisi ja maalitud detaile. Kirikute seinu ja
KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks
kujutamine (ülistus ligimesearmastusele) - vastand antiigile; üldistused, mil sügavam sisu inimese mõõdupuuks tema sisemaailm tume taust, küllaltki tugev kontrast; palju portreesid naisest Saskiast; tumedad, hallikad-pruunikad toonid viljeles ka religioosset ja mütoloogilist kunsti - neis töödes inimhinge avamine eriti vapustav ja veenev, bravuure elurõõm, soojad toonid näha ka itaalia baroki mõjusid * „Dr. Tulpi anatoomialoeng“ tunnustatud grupiportree, seltskonna ees on avatud laip * „Vana mees punases“, Saskia van Uylenburghi portree, „Saskia Florana“ naine * „Danae“ aktimaal, maalähedasem, antiikmütoloogiast * Pärast Saskia surma 1642. aastal tabasid Rembrandti majanduslikud raskused, looming aga arenes tõusujoones. vanaduses ei saavutanud emotsionaalset väljendusrikkust enam pooside
– nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine. Arhitektuuris kindlad reeglid. Lossiehituses oluline osa ruumide korrastatus ja liigendatus. Barokk stiili- ja ajastumõistena: o Kinnistis stiilimõistena 19.saj lõpus. Enne seda kasutati seda omadussõnana millegi veidra, kummalise ja ülepakutu jne kohta. Otsetõlge on „lopergune pärl“. Mõiste ümber negatiivne varjund kuni 1920. Aastateni. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias,Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond.
" 1505-1507 "Äike" 1508 "3 filosoofi"+"Magav Veenus." Teinud veel freskosid Veneetsia paleedele, ühiskondlikele hoonetele, kuid need on hävinud. Sureb 33. a. arvatavasti katku. Tal oli palju õpilasi. Kontsert 6. ptk M. Sittow(1481-1524) Pärit Tallinnast. Eelkõige portreede meister. Õppis isa juures Tallinnas ja hiljem oli Belgias. Tööd Louvres. Töötanud Prantsusmaal, Flandrias ning Hispaania ja Taani õukondades. Tallinnasse tuli tagasi 1517. a. 7. ptk Manerism Renessanssi ja baroki vaheline kunstisuund. Umbes 1520-1600 a. Manerismile on iseloomulikud müstika, rafineeritus ja kunstlikud efektid. Manerismi Madalmaades nim. ka romanismiks. El Greco(1541-1614) Oli Hispaania kunstnik, pärit Kreetalt. Tema teemadeks olid portreed ja kompositsioonid, mille teema oli seotud usu või legendiga. Maale läbib viirastuslikkus, ainulaadne leegitsev koloriit ja vormide ebatavaline rütm. Figuurid eriskummaliselt pikaks venitatud. Laokoon ja pojad Krutsifiks 8. ptk
1816 liideti kõik akadeemiad kokku üheks kunstiakadeemiaks. Losside ehitamine kujunes oluliseks nagu juba varem Prantsusmaal. Geomeetrilisi kujundeid kasutati arhitektuuris. Claude Perrault 1613-1688. Louis Le Vau (arhitekt), Charles Le Brun (maalikunstnik) ja Andre Le Notre (maastiku arhitekt). Versailles Gallerie des Glaces, peeglite galerii. Läbiv teema on valgus, päike ja selle mitmepalgelisus. Küünlad, peeglid, suured aknad. Simon Vouet 1590-1649. Garavaggio mõjulise baroki võttis kasutusele. Õukonnakunsti pidi väljatöötama, aga selles tuntust ei saavutanud, sest ei suutnud suuri figuure luua. Sai Pariisis kunstiõpetajaks. Tema maalid olid peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel, mis pidid losse kaunistama. Saavutas monumentaalsuse paigutades figuurid maalipinnale lähedale. Figuurid hõlmasid seega suure osa maali pinnast. George de La Tour 1593-1652. Karavadzist flaami kunsti kaudu. Valgusallikas on paigutatud pildi sisse erinevalt Garavaggiost
Kõik kommentaarid