Peetri kirik vatikanis
Koostanud: Aivi Õunap
11h
Ajaloost
Constantius Suur lasi kiriku püstitada rooma 324. a.
1506 aastaks oli kirik niivõrd lagunenud, et Julius 2.
otsustas selle taastada. Ehitus toimus 1506 1626
aastatel.
Projekteerijaks oli kogenud arhitekt Bramante.
Hiljem oli kiriku arhitektiks Michaelangelo.
Valmis 1547. aastal.
Kiriku rekonstruktsioon 19. sajandil
Kuppel
Click to edit Master text styles
Second level
Projekteerinud Third level
Michaelangelo Fourth level
Küündib 132 m Fifth level
kõrgusele ja
siseläbimõõt on 42 m.
klassitsistlikus arhitektuuris harilikult esindab ühte sambaorderit. Stukk kipskrohv, kipsi ja liivaga segatud lubjamass ornamentaalse dekoori vormimiseks seintele ja laele. Praha Kreml - 23. mail 1618 üle saja protestandi marssisid lossi protesteerima katoliikluse vastu. Ida poolsest aknast visati 15 meetri kõrguselt alla 3 katoliiklast, kes jäid ellu, kuna maandusid sõnnikuhunnikusse. Seda sündmust peetaksegi Kolmekümneaastase sõja alguseks. Il Gesu asub Roomas jesuiitide kirik. Fassaadi autor on Giacomo della Porta (1537/41 1602/04). Sisearhitekt Giacomo Vignola (1507 1573) , keda võib pidada ka barokkstiili kirikutüübi loojaks. Barokk kirik on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, säilitatakse kuppel, mille aknad on ruumi tähtsaimaks valgusallikaks; sellest tulev valgus kontsentreerub kiriku ruumi tähtsamasse, idapoolsesse ossa, aidates sellega tugevasti kaasa ruumi ühtsuse toonitamisele.
Koljat. Populaarseim “paar”. Taaveti võit Koljati üle ei olnud just rüütellik, kuid iseloomustas hästi renessansiajast inimese mõttemaailma. Renessanslik maailmavaade • HUMANISM – veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. • Ideaaliks sai iseseisev, edukas inimene. • Tähtsamaks kui vagalt ja vooruslikult elada, muutus maise elu hiilgus. • Inimest ei hinnatud enam seisuse ega päritolu järgi, vaid tema oskuste, tarkuse jms järgi. Renessanss vs katoliku kirik • Antiikaja paganluse matkimine ei tähendanud konflikti katoliku kirikuga. • Kirik oli ilmalikkuse avalduste suhtes leplik. • Antiikaja kunsti jäljendamist õigustati matemaatiliste reeglite kasutamisega. (jumalik) • Ka paavstid ise olid tüüpilised renessansiaja inimesed. • Ka usklikkus oli ühiskonnas omal kohal. Uusplatonism • 15. saj teisel poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel (skulptuurid ja ehted). Nagu kreeklastel, nii polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. Nende linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müürida ja väravatega. 7.-6. saj e.Kr oli etruskide kultuuri kõrgaeg. Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid, enne kui Rooma muutus vabariigiks. Vabariigina hakkas Rooma etruskide linnu alistama. Nad sulandusid Rooma ühiskonda, aga nende kultuur, sh kunst, avaldas roomlastele olulist mõju. Etruskidel tekkisid kreeka asunikega tihedad sidemed. Nad võtsid vastu mõjutusi kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu on piir etruski ja kreeka kunsti vahel suhteliselt ähmane. Hilisem rooma kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised ilmselt
Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed asulad tänini kindlustatud elupaikade ümber, mida nimetatakse La Rocca. Omalaadseist tuntuim on Ateena akropol, mida ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise (eelkõige Parthenoni) tõttu tuntakse lihtsalt kui Akropoli. Kreeka mannermaalt levisid akropolid kiiresti Kreeka kolooniatesse. Amfiteater – gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht, mis oli ümbritsetud pealtvaatajate istekohtadega
alumisest väiksem. Mälestus vanadest Mesopotaamia templitest on säilinud ka piibliloo Paabeli tornis. Selle all mõeldi Babüloonias asunud nelinurkset Marduki templit, mille alus oli 90 m lai; samasugune olnud ka kõrgus. Üheks tsikuraadiks on üks seitsmest maailmaimest - Semiramise rippaiad. Terrassaia terviku rajas kuningas Nebukadnetsar II aastatel 604...562 e.Kr väidetavalt oma lemmiknaisele kingituseks, kes igatses koju mägedesse. Semiramis oli kreeka ja rooma kirjanduse põhjal olnud muinasjutuline Assüüria printsess, keda pärimustes mainitakse Nebukadnetsari abikaasana. Teadlased on aga uurinud ja väidavad, et tõeline Semiramise kuninganna ehk Samuramat valitses rohkem kui kaks sajandit varem, nii et temal polnud mingit tegemist Nebukadnetsari ja tema rippaedadega (Aiakunst... 1999). Aiavaremed leiti Babülooniast Eufrati rannikult. See oli suur terrassaed, mis ehitatud tõusvate astangutena võlvitud alustele
neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see
1926. aastast valitses sõjaväeline diktatuur, mida juhtis António de Oliveira Salazar ja alates 1968. aastast Marcello Caetano. 1974 toimunud nelgirevolutsiooni käigus taastati demokraatia. 1986. aastal liitus riik Euroopa Liiduga. Alates 1. juulist 2007 on Portugal Euroopa Liidu eesistujariik. Vanimad inimasustusele viitavad arheoloogilised leiud on üle 24 000 aasta vanad. Portugali mainiti esmakordselt 218. a e.m.a, aga nimi Portugal tuli kasutusele alles 11. sajandil. Nimi ise tuleneb Rooma aegse asula Portus Cale (tänapäeva Porto) nimest. 212. a e.m.a Roomlased vallutavad Portugali alad ning seavad siin üles mitmed asulad. 4. sajand Hakkab levima ristiusk. 5. saj Portugali alad kuuluvad sueebidele 6. saj Alad vallutatakse läänegootide poolt. 8. saj Portugal kuulub araablastele. 10.saj Algab araablaste vastane võitlus (rekonkista). 1139. 25. juuli Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle
Kõik kommentaarid