Antiik-Kreeka kunst (0)

ANTIIK- KREEKA KUNST .
Kreeka ajalugu algab doorlaste sissetungiga Kreeka aladele. Peale põlluharimise tegelesid kreeklased ka meresõiduga, seetõttu laiema silmaringiga ja ettevõtlikud. Kreeklaste usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias, kuid kreeklastele ei olnud jumalad hirmuäratavad ning neid ei kummardatud mitte pimesi. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, kuid inimesetaolised niikehalt kui vaimult. Jumalad elasidki nagu inimesed : sõpruses, tülitsedes, vahel üksmeeles jne.
Kreeka kunst arenes välja 600 eKr.
Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt:
1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr.
2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr.
3. Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr.
Arhitektuur : Tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. Materjaliks kasutati algul puitu, hiljem kivi sealhulgas ka marmorit. Kivid seoti omavahel metallklambritega. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templi välisvaates võib eraldada 3 osa: krepidoma , sammastik, talastik . Krepidoma ülemine aste on stülobaat, sellele toetub sammastik. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Samba osad: baas, tüves, kapiteel . Tüves on keskelt paisunud( entaas ), kaetud kannelüüridega, kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest(ülemine). Sammaste arv allub kindlale reeglile. Pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem, lisaks üks sammas(6x13) (8x17). Talastiku alumine osa on arhitraav , ülemine on friis , mis on kaunistatud reljeefidega. Templit kattis madal viilkatus. Templi otstes 3nurksed viiluväljad – tümpanonid, millel skulptuurid , katuseserval liist( sima ), otstes veesülitid.
Sammasterea taga oli risttahukakujuline kivist seintega hämar ruum (naos), naosel oli kassettlagi. Hämaras ruumis jumalate kujud.
Kreeka arhitektuuris 3stiili e. orderit :
DOORIA oli vanim, lihtne ja range. Madalad, jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus . Friis koosneb triglüüfidest, millel 2 püstvaokest ja metoopidest, milledel reljeefid . Dooria stiili näited on Lõuna – Itaalias Paestumis olev Basiilika (6saj.eKr.) Täiuslikum dooria stiilis tempel on Ateena Akropolil asuv Parthenon (447 – 432eKr.). See on klassikalise ajajärgu uhkemaid mälestusmärke. Mõõtmed 31x69m, sambaid 8x17. Pühamu koosnes 2 ruumist, naoses oli Athena Parthenose kuju (12,8m)
JOONIA stiil. Sammas peenem , üldmulje kergem. Sambal on mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Ehhiin kaunistatud munavöödi, helmisnööri v. palmetiga. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel voluutidega. Friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega, Väike – Aasia variandi puhul on friisil hammaslõige. Joonia stiilis on Ateena Akropolil olev Nike tempel (427 – 424 eKr.)
Ja oli Artemise tempel Efesoses Väike – Aasias (6-4eKr.) Tempel 52x112m, 127 sammast (maailmaime)
KORINTOSE STIIL.
Erineb joonia stiilist sambakapiteeli poolest. Kapiteeli katavad taimevormid (akantuselehed, väädid, õied). Abakus 4nurkne. Korintose stiilis on 29.pKr. lõpetatud Olümpieion Ateenas. Ehituskompleksidest kuulsaim on Ateena Akropol , mille põhilised osad pärinevad 5 saj. eKr. Akropol paikneb kõrgel kaljul, sinna viis lai trepp , mille lõpul asus väravaehitis nn. Propüleed, enne propüleesid NIKE tempel. Akropoli keskel pronksist Athena kuju, lõunaküljel PARTHENON, põhjaküljel ERECTHEION, ehitatud 5.saj.lõpul, tempel joonia stiilis, kuid huvitav on lõunaküljel olev karüatiidide koda ( naisekujud , mis kannavad talastikku)
Kreeka templiarhitektuuris valitseb konstruktiivne loogika , s.t. templi kandvad (vertikaalsed) ja kantavad (horisontaalsed) osad on tasakaalus.Tasaselt krepidomalt kerkivad vertikaalsed sambad, mille vertikaalset suunatust rõhutavad kannelüürid. Vertikaalse suuna katkestab horisontaalne arhitraav. Tung ülespoole jätkub triglüüfide vaokestes. 3nurkne viil liidab kogu ehitise harmooniliseks tervikuks. Harmoonia valitseb üksikosade ja kogu ehitise vahel – detailid ei varjatervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust.
Hellenistlikul perioodil hakati peale templite ehitama losse , teatreid, raekodasid, muid avalikke hooneid. Esineb stiilide segu – joonia stiili kõrval kasutatakse korintose stiili. Ehitatakse nii klassikalisi kui ümartempleid. Kujuneb välja teatrite ehitusstiil, kuulsaim Epidaurose teater. Sel perioodil ehitati tänaseks hävinud Halikarnassose(353eKr.) mausoleum, mis oli hauakambriks (maailmaime).