Klassitsism (2)

1. Millistel põhjustel tekkis 18. saj. II poolel välja uus stiil, klassitsism?
Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon , mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni.
Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine . 18. sajandil oli tähtsaimaks vaimseks liikumiseks valgustus. Selle aluseks oli uus inimesekäsitlus, mille järgi inimese peamine vara on tema mõistus. Valgustajad tahtsid muuta ka elukorraldust, kus seni omas väga suurt rolli kirik . Nad rõhutasid ilmaliku hariduse ja teaduse tähtsust.
2. Loetle klassitsistliku stiili tunnused nii arhitektuuris, kui maalikunstis.
Jäljendati antiikkunsti, sest antiikühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel.
Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.
ARHITEKTUUR
Klassitsistliku arhitektuuri kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge-seal eendus sammastik , mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Palju loodi tol ajal täiesi praktilise otstarbeta ehitisi , igasuguseid auväravaid, võidukaari jms.
Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi.
MAAL
Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult.
Maalikunstis ei olnud leida otsest eeskuju antiikajast, eeskujuks võeti skulptuure ja reljeefe. Klassitsistlik maal tugineb joonistusele – harjutati kipskujude abil. Koloriidile pöörati vähe tähelepanu. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Meelelist tundlikkust püüti asendada kirjandusliku süžee sissetoomisega. Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu. Klassitsismi ajal väh huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kuj ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali : madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia : “madalate” žanritega tegeleja määras end “väikeste” meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree.
3. Koosta pildigalerii.
Jacques Louis David ( 1748 - 1852 )
HORATIUSE VANNE


NAPOLEONI KROONIMINE
TAPETUD MARAT
Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867)
SUUR ODALISK
TÜRGI SAUN
SUUR SUPLEJA