Vana-Kreeka arhitektuur (4)

Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele.
Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud.
Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria , joonia ja korintose.
Vanim neist on dooria order , mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati , neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba - friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis.
Tänapäeval paistavad templite jäänused kõik ühtlaselt valevana, sest nende kunagised värvid on aegade jooksul maha pudenenud. Uuena olid aga templite friisid ning simsid värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega .
Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas . Sealt levis ta ka päris- Kreekasse . Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt – baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks.
Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel , mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena.
Akropoli mägi oli Ateena kõige olulisem koht, seetõttu ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn. Periklese kuldajastul) sinna oma võimsuse rõhutamiseks suurejoonelise usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalanna Athenale . Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs - Propylaia.
Parthenon on üks antiikkunsti olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi, mis oma monumentaalsusega omab olullist tähendust veel tänapäevalgi. Parthenon, mille ehitasid ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektid Iktinos ja Kallikrates, oli pühendatud Athena Parthenosele. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kuldpleki ja elevandiluuga. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid , mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moØeena. Kaasajal on ta suhteliselt viletsas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687 . a. sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni suurepäraselt säilinud hoonest. Hävitustööd jätkas 19. saj. Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord Elgin , kes varastas ja vedas salaja Inglismaale suurema osa Parthenoni kaunistavatest skulptuuridest ja reljeefidest. Lord Elgin müüs nad Briti Muuseumile, mille väljapanekuis nad siiani aukohal on.
Propüleed, Akropoli väravad ehitas arhitekt Mnesikles 437-432. a. eKr. Propüleed koosnevad peahoonest ja kahest tiivast, mida kaunistavad dooria stiilis sammastest kolonaadid. Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks.
Athena Nike tempel ehitati umbes 420. a. eKr. arhitekt Kallikratese poolt. Tegemist on joonia stiilis väikese tempeliga, mis asub täiesti kalju äärel. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. See koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis .
Erechtheion on joonia stiilis tempel,valmis samuti umbes 420. a. paiku eKr. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale , Ateenale ja Poseidon -Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. Tempel on olnud kirik , Türgi armee peakorter, ladu ja valitseja palee
Hera tempel on vanim dooria stiilis hoonetest. Ehitatud VII saj. eKr. Tänaseks on säilinud 3 sammast, seal lähedal süüdatakse olümpiatuli.
Zeusi tempel Olümpias on dooria stiilis ning ehitatud tuffist (vulkaaniline kivim ). Templi ehitamisega tehti algust 515 eKr. Mõni aeg hiljem ehitus seiskus. Lõplikult valmis tempel alles 131-132 pKr. Zeusi templil oli 12 metoopi Heraklese vägitegude teemal. Templi sees oli suur Zeusi kuju (autor Pheidias ), 12,5 m. kõrge ja üks maailmaimedest (krüselefantiintehnikas). Kuju hukkus 4. sajandil m.a.j. Konstantinoopolis, kus ta sattus tulekahjusse. Theodosius Suur – rüüstas Kreeekat ja viis kuju oma paleesse. Sellest ei ole säilinud ühtegi autentset omaaegset koopiat . Tänaseks säilinud ainult sammastik .
Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), kus oli kokku 52 rida ja see mahutas u 14 000 inimest. Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse.  All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames.