Klassitsismi 11. klassi materjal (1)

Klassitsism
Klassitsism tekkis Prantsusmaal 18 sajandi viimasel veerandil. Klassitsism võttis eeskujuks antiikkunsti. Kõige suurem põhjus klassitsismi tekkeks on see, et kodanlus seadis kuninga ja aadlikke poolt soositud rokokoole vastu tõsisema ja rangema kunsti. Teine põhjus oli see, et 1789 aasta Suure Prantsuse kodanliku revolutsiooni tulemusena kukutati kuningas Louis XVI. Kolmas põhjus oli see, et toimusid väljakaevamised Pompeijs. Antiikkunsti peeti kõige ideaalsemaks ja seda jäljendati ohtralt. Kunsti deviis ehk juhtlause oli „ Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.“.
Arhitektuur
Levis kogu Euroopas ja ka Ameerikasse. Antiikarhitektuuri eeskujul ehitati sümmeetrilisi suurte siledate seinapindadega hooneid , mille fassaadi keskosas eendus sammastik , millele toetus kolmnurkne viilkatus (meenutas Kreeka templi otsaseina). Antiikehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et ehitati täpseid koopiaid. „Madeleini kirik“. Antiikehitis iseloomustab lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. Antiikeeskujul hakati kasutama ümarkaart ja kuplit. Pariisi Pantheon tehti üks-ühele maha. Ehitati palju praktilise otstarbeta ehitisi ehkt triumfikaari. Kuulsaim nendest on tähe võidukaar, mis ehitati Napoleoni võitude auks.
Venemaal: Mihhaili loss Peterburis, Puškini teater, Kaasani peakirik Peterburis.
Ameerikas: Virginia ülikooli hoone, Valge Maja Washingtonis.
Eestis: Toompea loss, Stenbocki maja, Tartu raekoda , Tartu ülikooli peahoone ( projekteeris Johann Wilhelm Krause ), Riisipere mõis, Saku mõis, Roosna -Alliku mõis.
Krause oli Tartu ülikoolis põllumajandustehnoloogia ja tsiviilehituse professor . Arhitektina oli iseõppija.
Skulptuur
Skulptuur võttis samuti eeskuju antiikkultuurist. Klassitsistliklikud skulptuurid on marmorist ja pinnad lihviti siledaks. Kujud olid paljad või riietatud antiikpäraselt. Kujud on tagasihoidlikud, kuna neis puudub liikumine. Näojooni idealiseeriti ja nn Kreeka nina tõttu mõjuvad ühesugustena. Tolleaegne mood ja soengud võtsid eeskuju antiikkunstist. Teoste teemad pärinevad antiikajast, enamasti antiikmütoloogiast. Oma kaasaegseid kujutati antiikkangelaste rollides. Teoste teemad pärinevad antiikmütoloogiast. Skulptuuri rakendati arhitektuuris, reljeefidega kaunistati hoonete viile ja triumfikaari. Sisearhitektuuris olid levinud kaunistusmotiivid: rippuvad vanikud ja trofeekimbud. Trofeekimbud koosnevad sõjariistadest, mis on asetatud kilbile.
Maalikunst
Maalikunstil oli raskusi antiikkunsti leidmisega. Maalikunst võttis eeskujuks antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasajaga. Väga palju tehti ka portreid, mis mõjuvad kuivalt ja igavalt tänu idealiseerimisele.
Jasques Louis David (1748-1825)
Sündis Pariisis, 9-aastaselt jäi orvuks, poisi kasvatamisega tegelesid onud , kes panid ta maalimist õppima. 16-aastaselt asus õppima väga tuntud meistri juurde ja hiljem jätkas õpinguid Kuninglikus Maali- ja Skulptuuriakadeemias. Seejärel elas mitu aastat Itaalias. Itaaliaperioodil toimus muutus loomingus. Kui ta esialgu maalis rokokoo stiilis, siis nüüd muutusid ta maalid tõsisemaks ja rangemaks. Itaalias maalis ta antiikmütoloogia teemal „Horatiuste vanne“. Maal on lihtne, ilma liigsete ilustusteta. Ta kujutab kolme figuurigruppi, mis paiknevad nagu tegelased laval. Seda peetakse esimeseks klassitsistlikuks maaliks. Revolutsiooni puhkedes liitus David kolmanda seisuse ja selle nõudmistega. Revolutsiooni sündmustest mõjutatuna sündis „Tapetud Marat “. Marat oli üks revolutsiooni juhtfiguure. Teos on oma sisult ja vormilt lihtne. Marat tapmise sündmus sai ajendiks tohutule terrorile. Napoleoni võimule tulekul sai Davidist viimase õukonnakunstnik. Kõige kuulsam Napoleoniaja maal on „Napoleoni kroonimine “. Maal on 6,1x9,3 meetrit. Kõige olulisemad tegelased on kujutatud suhteliselt loomutruult, kuid samas ka diatraalselt. Pärast napoleoni kukutamist elas ja töötas David Brüsselis, kus jätkas maalimist.
Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867)
Esimesed kunstialased teadmised sai oma kunstnikust isast. Ta oli Davidi õpilane .Võitis rooma preemia ja läks Itaaliasse, kuid stipendiumi lõppedes ei tulnud tagasi Pariisi. Roomas maalis põhiliselt tahvelmaale, mis olid väga suurejoonelised. Maalis majanduslikel kaalutlustel palju portreid. 1820 läks Firenzesse, kus maalis Louis XII tõotuse, millega pälvis tunnustuse ja sõitis Pariisi. Nüüd hakati hindama ka tema varasemaid töid. Ta oli Prantsuse Kunstiakadeemia direktor . Tellimustööna valmis fresko „ Kuldne Ajastu“, mis häiris tellijat liiga suure aktide arvu poolest. Tema tuntuim aktimaal on „Türgi saun “. Elu lõpu veetis üksinduses ja pärandas oma teosed sünnilinnale, kus avati tema muuseum .