Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokk ning klassitsism (0)

1 Hindamata
Punktid
Barokk ja Klassitsism  
Barokk 16.-18. sajand 
● ovaalsed vormid, sambad
● valguse ja varju kontrast
● arhitektuuris suured paleeansamblid - 
rõhutavad valitseja võimu ja vägevust 
● katoliku kiriku vägevus
Arhitektuur
Barokset arhitektuuri iseloomustavad :
● sümmeetria, 
● paraadlikkus, 
● eenduvad ja taanduvad pinnad
● ornamentaalsete ehisdetailide rikkus.
Kadrioru loss
 
Maalikunst
● tumedamad toonid, 
● kujutatava ümarus ja keerukus
Kompositsioon on sageli ristuvate 
diagonaalide abil kujutatud. 
● Maalisid sujuvate värviüleminekutega. 
● Ilma kindlate piirjoonteta. 
● Tundsid huvi valguse ja varju kujutamise 
vastu. 
Maalikunst
● Nende töödes on palju heleda ja tumeda 
kontraste. 
● Materjale püüdsid nad edasi anda 
loomutruult. 
● Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud 
pingeliselt hoogsad stseenid. 
● Palju on neis ebatavalisi poose, ägedaid 
liigutusi, žeste, taevasse tõstetud pilke.
● Pildid ise on rahutud ja rõhutatud on 
diagonaalsuunad.
 El Greco: Toledo äikese eel
 
Skulptuur
● Barokkskulptuur hoogne ja maaliline, 
dünaamiline, rahutu, palju kuhjatud 
skulptuure,ebasümmeetria, taotluslik 
valguse ja varjude kontrastid, ruumilised 
illusioonid ja efektid
●  Valitsejate skulptuurid ja monumendid olid 
kõikjal Euroopas, mõeldud võimu 
ülistamiseks. 
Skulptuur
● Rohkem külg kui otsevaates 
● Paraadlik tervik: allegoorilise tähendusega, 
kuningas ülal, muud tegelased all. (ülisatv 
figuur
● Trofeekimp: koosnes vappidest, mõõkadest, 
pärgadest, paiknesid monumendi all. 
Apollon ja 
 
Daphne 
Klassitsism
● Klassitsism oli 18. sajandi viimasel veerandil 
Prantsusmaal tekkinud kunstistiil, mis võttis 
otseselt eeskuju antiikkunstist (Vana – 
Kreeka ja Vana – Rooma ) – seda peeti 
ideaaliks.
● Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest
● Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, 
maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis 
ja muusikas.
Klassitsistlikus kunstis oli tähtis 
sümmetria.

 
Arhitektuur
● Eeskujuks võeti Vana – Kreeka templid oma 
sammaste ja viiludega ning Vana - Rooma  
uhked triumfikaared, kuplid.
● Ehitis pidi olema sümmeetriline , suured 
siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas 
kreeka templit – sammastik , mille ülal 
kolmnurkne viil
Riisipere mõisa peahoone
 
Triumfikaar Pariisis
 
 Skulptuur
● võeti täielikult eeskuju antiigist .
● Sile marmorpind, selge siluett
● Tagasihoidlilikud liigutused
● Rõivastatud antiigipäraselt või olid alasti
● Idealiseeritud näojooned ja sirge”kreeka 
nina”
● Ka oma kaasaegseid kujutati 
antiigikangelastena
Canova “Paolina Borghese 
Venusena”

 
Maalikunst
●  Maalikunstile antiigist eeskuju ei leidunud, 
sest siis seda peaagu polnud ning siin hakati 
jäljendama samuti antiikskulptuuri.
● Piirjooned ja inimeste kehajooned maaliti  
hoolikalt välja
● Värve ei rõhutatud
● Kujutati kangelasi antiikajast ning püüti neid 
tuua edasi oma kaasaega. 
● Teosed õpetlikud või eeskuju andavad
● Suur tähtsus portreemaalil
 Jean Auguste Dominique Ingers 
“Suur odalisk

 
Vasakule Paremale
Barokk ning klassitsism #1 Barokk ning klassitsism #2 Barokk ning klassitsism #3 Barokk ning klassitsism #4 Barokk ning klassitsism #5 Barokk ning klassitsism #6 Barokk ning klassitsism #7 Barokk ning klassitsism #8 Barokk ning klassitsism #9 Barokk ning klassitsism #10 Barokk ning klassitsism #11 Barokk ning klassitsism #12 Barokk ning klassitsism #13 Barokk ning klassitsism #14 Barokk ning klassitsism #15 Barokk ning klassitsism #16 Barokk ning klassitsism #17 Barokk ning klassitsism #18 Barokk ning klassitsism #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lota Aadla Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Renessanss-Barokk Klassitsism - kunsti konspekt
12
docx

Renessanss, Barokk Klassitsism - kunsti konspekt

see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism – tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism – maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. Sel perioodil kasvab ka kunstniku eneseteadvus. Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust.

Kunstiajalugu
Klassitsism
56
docx

Klassitsism

. 8 Soome........................................................................................................................ 11 Saksamaa................................................................................................................... 12 4.Maalikunst Prantsusmaal. Mida kujutati ja kuulsamad kunstnikud, ka nende teoseid. ...................................................................................................................................... 13 5.Millal oli klassitsism Eestis valitsevaks stiiliks?...........................................................17 6.Klassitsism Tallinnas................................................................................................... 20 7.Mida tead C.L.Engeli tegevusest Tallinnas ja Helsinkis?.............................................20 8.Klassitsism Tartus. Kirjuta, mida ja kuhu ehitati jne....................................................23 9.Seleta mõisted ja too nende kohta näiteid........................

Kunstiajalugu
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas
28
pdf

Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas

Barokkstiil​ ​Itaalias​ ​ja​ ​mujal​ ​Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste

Kunstiajalugu
Põhjalik kokkuvõte barokist
11
doc

Põhjalik kokkuvõte barokist

Barokk Referaat TALLINN 2007 Sissejuhatus Referaadi mõte on teha täpsem ülevaade barokist. Referaati läbi lugedes saab teada millal loodi selline stiil nagu barokk ja mida see sõna üldse tähendab. Millised olid barokile iseloomulikud jooned. Saab teada kõik sellest, milline oli baroki-aegne arhitektuur, kus see tekkis, millised nägid välja ruumid, mis joonistati seinadele, millised nägid välja esinduslikumad ehitised, millised värve ja toone kasutati ja milline oli arhitektuur Itaalias, Saksamaal ja Eestis. Saab teada skulptuuride kohta, mis oli nende eesmärk, mille jaoks need

Ajalugu
Kunsti ajalugu
6
doc

Kunsti ajalugu

ETRUSKI KUNST Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitoolumi emahunt" Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud

Kunst
Kunstistiilid
5
doc

Kunstistiilid

Renessanss- 15- 17.saj - Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng

Kunstiajalugu
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal
8
doc

Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal

BAROKK Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk- kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu

Ameerika vähemusrahvad
Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

- individualism ­ tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism ­ maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. NB!Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse reness-ga tärkasid

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun