Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kunstiajalugu Kreeka (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas nimetatakse kreeka linna kindlustatud osa?
  • Mis on optilised parandused?
  • Kuidas nimetatakse Aphailise skulptuure?
  • Mis on kontrabost?
  • Kuidas kutsuti 5 Sajandi keskpaiga kahte stiili?
  • Millisesse kahte stiili kuulusid vaasimaalid?
  • Mida vaasidelkujutati?
  • Mis muutus hellenistlikus arhidektuuris?
  • Kuidas nimetati tuntumat teatrit?
Kunstiajalugu Kreeka #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor totulotukas Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

Kunstiajalugu 10 kl

kes oli õueskulptor. Kõige tuntum teos on üks Nofretete portree. Ehnatoni loomulikum kunst siiski kaob 13. saj ja pöördutakse tagasi kaanoni juurde. Valitsejaid kujutatakse jälleki ilustatult ning neid kujutatakse hästi suurelt. Kõige suuremaks Vana-Egiptuse skulptuuriks on Giza püramiidi juures olev sfinks, mille pikkus on 62m ja 20m kõrge. Väga vana on ka väikene reljeef tahvel Narmeri palett. Selle kõrgus on umbes 65 cm ning sellel on kujutatud Egiptuse ühendamist. Kreeka ajaloolaste andmetel oli Egiptuse ühendaja vaarao Menes, kuid vaaraodel oli mitu nime ning Narmer võib olla ka Menese teine nimi. Hiline Riik oli täis kodusõdu ning see kestab 11.saj. eKr. - 4. saj. pKr, mil Egiptuse vallutab Aleksander Suur. 5. Vana ­ Egiptuse arhitektuur. (õp. Lk. 30-34) Egiptus on esimene suur tsentraliseeritud riik, mille valitsejat nimetatakse vaaraoks. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid ­

Kunstiajalugu
thumbnail
10
docx

Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

500eKr Eeskujuks arhailine kuros, arhailine naeratus ja riides. Tegu massiivse ja maskuliinse ning liikuva kujuga. Loomade anatoomiat tunti paremini. Skulptuure tehti ka pronksist(sõjajumal Mars või võitlev sõdur, pronks 5.saj eKr. Kapitooliumi emahunt, 500eKr) Sidemed olid kreeklaste ja idamaadega. Osavad kullasepad, oskasid seda töödelda (kuldne kinnituspannal). On kasutatud ornamenti ja looma kultuuri. Pronksist tehti ka nõusi. Rooma enim võeti üle kreekalt; visuaalses kunstis suur kreeka mõju; arhitektuur arenes, sest võeti kasutusele ehituses kaar, võlv ja kuppel; võtsid kasutusele lubimördi ehk siduaine. Kaari kasutati erinevate seinas olevate avade jaoks. Silindervõlv annab võimaluse katta nelinurkse ruumi, kus raskus langeb kahele seinale. Veelgi kergemaks tegemisel võeti kasutusele ristvõlv, kus sai ära jätta seinad ja võlvid toetusid piilaritele. Ümmargused ruumid kupliga. Võeti kasutusele ehitusmaterjalid- kruus ja tellis. Mört koosnes kruusa ja tellise

Kunstiajalugu
thumbnail
5
doc

Kunstiajalugu

Tema originaalkuju (büst) asub Saksamaal.Tema muumiat ei ole leitud. 11.Egiptuse helleniseerumine-kreeka päritoluga Ptolemaioste dünastia lisas egiptuse kunsti palju kreekalikku.Muutus kreekapäraseks. 12.Kleopatra-kreeka päritoluga viimanePtolemaioste dünastiast Egiptuse kuninganna, oli seotud Julius Caesar ja väjuht Antoniusega, tark ja haritud, ei olevat olnud kaunitar. Kreeta-Mükeene kunst. 1.Teisiti nimetatakse ­Minose ehk minoiliseks kultuuriks kreeka mütoloogias Kreetat valitsenud kuningas Minose järgi, kes olevat peajumal Zeusi poeg. 3. nimetus Egeuse kultuur. 2.Minotaurus-sõnni pea ja inimese kehaga koletis, Minos laskis rajada labürindi tema jaoks. Igal aastal toiduks 7 noormeest ja 7 neidu. 3.Knossose palee-sajad ruumid, vannitoad veetorustikega ja vesiklosetid. 4.Kreetalaste seinamaalid ­ kujutati peamiselt inimesi, rõõmsalt värvikad, ühele seinamaalinaisele on tänapäeval antud hüüdnimi ,,Pariisitar". 5

Kunstiajalugu
thumbnail
9
docx

Kunstiajalugu 10. klass

kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest. Väga kõrgel järjel oli sealne tarbekunst. Vana-Kreeka arhitektuuri iseloomustus Klassikaline ajastu on kuulutatud kõige silmapaistvamaks Kreeka ajastuks. Kahjuks ei ole leitud ühtegi arhailist ega klassikalist puutumata ja kahjustuseta ehitist. Enamasti oli Kreeksd kasutusel sakraalarhitektuur, kuigi Kreeka teatrid kuuluvad profaanarhitektuuri alla. Sõna ,,teater" tuleneb kreekakeelsest sõnast theaton. Näitlejaid oli vähe: 3. Nende rollid ei olnud ka just eriti suured. Enamasti mängisid meesnäitlejad ka naisi. Näitlejad kandsid maske. 3. saj eKr ilmusid naised lavale, nendega kadusid ka maskid. Skeene ­ garderoobi sarnane ruum

Kunstiajalugu
thumbnail
174
pdf

Kunstiajalugu

M. da Caravaggio “Õhtusöök Emmause juures” Rokokoo 18. sajand - Õukonnakunst - Esines maalikunstis, skulptuurides, moekunstis - Peoplatsid, nt Zwinger Dresdenis - Maalikunsti temaatika armumängud, lodevas poosis naised, putos (inglipoisid) Zwinger Dresdenis “Diana pärast jahti” F. Boucher Klassitsism Romantism 19.saj Klassitsism ● Ametlikult tunnustatud, õpetati akadeemiates ● Eeskujuks antiik-Rooma ja Kreeka ● Märksõnadeks kord, tasakaal, sümmeetria, rahu, reeglid Romantism ● “Boheemlased” - kunst ei allu reeglitele, pöördusid ühiskonnast eemale, maalisid loodust Kunstnikud: ● C.D. Friedrich - Saksmaal Maaliti romantilist ajalugu, kaugeid maid (Aafrika) ● W. Blake - Inglismaal ● W. Turner - Inglismaal ● E. Delacroix - Prantsusmaal ● T. Gericault - Prantsusmaal T. Gericault “Medusa parv” E. Delacroix “Vabadus viib rahva barrikaadidele”

Kunstiajalugu
thumbnail
18
docx

KUNSTIAJALUGU 10. klass

Poliseid valitsesid demokraatlikult Ateena eeskujul või aristrokaatlikult Ateena või Sparta eeskujul. • Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Ateena demokraatia õitseajajärk. Perikleseses • Kreeka-Pärsia sõdade ajajärk 500-338 eKr • Omavaheliste sõdade ajajärk. Omavahelised tülid nõrgestasid riiki. 500-338 eKr • Hellenismi periood 338-30 eKr. Makedoonia Aleksandri vallutusaeg. • Hellenislike väikeriikide ajajärk • 146 eKr alistus Kreeka Roomlastele. Hellenismi lõpp 30 eKr. KREETA MÜKEENE Küklaadid Kreeta saar oli Euroopa tsivilisatsiooni häll. Kreeka oli kultuurivahendaja 3 maailmajao vahel, Euroopa, Aafrika ja Aasia. Tänu oma asendile Vahemeres ei pidanud kaitsekulutusi. Kreeta kultuuri kutsutakse ka Minoiliseks kultuuriks . Põhiline osa asustusest koondus rannikule . Kõige kuulsamad lossid olid Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. Arhidektuuris Kreeta lossi iseloomustas: • Lossid olid kindlustamata

Kunstiajalugu
thumbnail
1
doc

Kunsti ajalugu-vana-kreeka

1. Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid Vana-Kreekas? 2. Vanakreeka kunsti perioodid? Arhailine, klassikaline, hellenistlik 3. Millised olid vanakreeka arhitektuuri 3 stiili ? dooria, joonia, korintose stiil 4. Olümposel elanud kreeka jumalad ( neid oli 12 ) Zeus - peajumal, taeva valitseja Apollon - valguse ja kunstijumal, päikesejumal Hera - abielude jumal Poseidon - mere jumal Artemis - looduse-ja jahi jumalanna Athena - tarkuse, kunstide ja tööoskuse, aruka sõjapidamise jumalanna Demeter - vilja- ja põllutööjumalanna Hestia - kodukolde jumalanna Aphrodite - armastuse- ja ilu jumalanna Ares - sõjajumal Hephaistos - tule,

Kunstiajalugu
thumbnail
5
docx

Kunstiajalugu: Kreeka ja Rooma

Kunstiajalugu 1)Mesopotaamia: Vana pabüloonia ajast pole midagi säilunud, assüürlased havitasid pabüüloni. UUS-PABÜLOONIA nähtuseks oli Paabüloni linn ise. See oli ümbritsetud kahekordse müüriga. Kreeka ajaloolane .. on kirjeldanud, et müürid olid üle 50m kõrged. Jumalanna Istari väravad, sealt lähtus protsessiooni(pidulik rongkäik) tänav. Nende ääres paiknesid kaks tähtsat ehitist : peajumal Mardukile pühendatud tsikuraat (tempel) ehk Paabeli torn, (paabeli segadus- jumal segas keeled ära, keegi ei saanud aru) Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest. Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime. Iga aste oli ülevalatud asfaltiga

Kunstiajalugu



Lisainfo

Küsimused kunstiajaloos, Kreeka

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun