Vana-Kreeka kunst. (0)

Vana-Kreeka kunst
Vana-Kreeka tähtsus.
· Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt
kõrgele tasemele.
· Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva
mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles,
Pythagoras, Hippokrates, Herodotos).
· Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr.
· Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega.
Vana-Kreeka kunst jagatakse
järgmisteks
perioodideks:
· Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr.
(ca 600-480 eKr.);
· Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca
480-323 eKr.);
· Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca
323 eKr.- 30 pKr.).
Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur,
märkimisväärsed on veel skulptuur ja
vaasimaal.
Vana-Kreeka arhitektuur.
Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt
ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi
ning marmor. Mörti ei kasutatud. Välisvaates eraldame 3
osa:
1) alaehitis 2) sammastik 3) talastik. Kreeka
templiarhitektuuris esineb 3 stiili:
dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim.
Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj.
eKr.
Kreekas oli kasutusel palju
erinevaid vaasivorme.Nendest
tuntuimad olid(3):
· Veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga amfora:
· Kolme käepidemega veenõu hüdria:
· Lai vee ja veini segamisnõu krateer:
Eri tüüpi
templite põhiplaanid.