Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed (0)

1 Hindamata
Punktid

Vana-Kreeka Jumalad ja 
surematud  kunstiteosed
Vana-Kreeka
Vana-Kreekat 
on  teisiti  kutsutud  ka 
Hellaseks.
Hellases  elasid  muinaskreeklased  ehk 
hellenid .
Vana-Kreeka  hõlmas  Balkani  poolsaarte 
lõunaosa , Egeuse mere saari ja Väike-Aasia 
läänerannikut.
Kreeklased tundsid end ühtse rahvana, sest 
neid ühendas keel,  religioon  ja kultuur.
Religioon
Kreeklased  uskusid,  et  maailma  valitsevad 
jumalad ehk kehtis polüteistlik usk.
Jumalad elasid  Olümpose  mäel.
Jumalaid  oli  väga  palju  ja  neid  kujutati 
antromorfsetena ehk inimeste sarnastena.
Usuti , et jumalad on surematud.
Jumalatele  ehitati  suuri  templeid  ja  neile 
toodi ohvriande. 
Jumalate auks toimus suuri pidustusi.
Olümpose mägi
Tähtsaimad jumalad
Zeus ehk  Jupiter
Ta 
oli   peajumal ,  taeva-,  vihma-  ja 
äikesejumal.
Tema 
relvaks  olid  välgunooled,  mis 
sümboliseerisid ta võimu.
Tema sümbolites olid tamm ja kotkas.
Hera ehk  Juno
Ta  oli  Zeusi  naine,  taeva-  ja  abielu 
jumalanna.
Tema sümboliteks olid  lehm  ja paabulind.
Poseidon  ehk  Neptunus
Ta oli Zeusi vend ja  merejumal .
Teda  kujutati  tavaliselt  kolmharki  käes 
hoidva  habetunud   mehena   ja  tema 
loomaks  oli hobune.
Hades ehk  Pluton
Ta oli Zeusi vend ja allilma jumal.
Tema  sümboliks  oli  granaatõun .
Demeter ehk  Ceres
Ta oli viljakus- ja põllutööjumalanna.
Teda on tavaliselt kujutatud koos 
viljapeadega.
Hestia ehk Vesta
Ta oli Zeusi õde ja kodukoldejumalanna.
Ta oli kolmas Olümpose kolmest neitsilikust 
jumalannast.
Dionysos ehk Bakchos
Ta oli veini- ja viljakusjumal.
Teda kujutatakse viinapuupärjaga peas, 
viinamarjakobara ja veinipeekriga.
Apollon  ehk  Apollo
Ta oli Zeusi poeg ning valguse- ja 
ennustusjumal. Samuti oli ta ka kunstide ja 
muusade kaitsja. 
Tema sümboliks oli  lüüra .
Hermes ehk  Mercurius
Ta oli teekäijate ja kaupmeeste jumal. Ta oli 
jumalate käskjalg.
Teda kujutatakse tiivuliste sandaalidega ja 
tiibadega kübaraga.
Ares  ehk  Mars
Ta oli Zeusi ja Hera poeg ning  sõjajumal .
Teda kujutatakse alati relvade, kilbi ja 
kiivriga.
Hephaistos ehk Vulcanos
Ta oli tule- ja sepatööjumal. Ta oli kunstnike 
ja käsitööliste hoidja.
Teda kujutatakse sepavasara ja tangidega.
Athena  ehk  Minerva
Ta oli Zeusi tütar ja  tarkusejumalanna  ja 
sõjameeste kaitsja.
Teda kujutatakse kiivri ja odaga ja tema 
sümboliks on öökull.
Artemis  ehk  Diana
Ta oli Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja 
nõidusejumalanna .
Teda kujutatakse jahikoera,  vibu  ja nooltega 
ja tema loomaks oli emahirv.
Aphrodite ehk  Venus
Ta oli Zeusi tütar ning armastuse- ja 
ilujumalanna .
Ta sündis merevahust ning teda 
kujutatakse peamiselt peegli ja lilledega.
Arhitektuur  ja templid
Arhitektuuri 
iseloomustab 
mõõdukus, 
proportsionaalsus  ja liialduste  vältimine .
Ehituseks  kasutati  enamasti  marmotit  ja 
kivide 
sidumiseks 
kasutati 
metallist 
klambreid.
Tempelid  ehitati tavaliselt platvormile.
Ümber  kogu  hoone  kulges  ühe-  või 
kaherealine  sammastik.
Zeusi tempel
Suurim ehitis  Peloponnesosel .
See ehitati 468-456 a. eKr
See oli  rangelt  sümmeetrilise 
kompositsiooniga .
Tempel ühendas arhitektuuri ja skulptuuri.
Parthenoni tempel
See oli pühendatud linna kaitsejumalannale 
Athenale.
Templi  sees  asusid  hiiglaslikud   skulptuurid
millest  tähtsaim  oli  kulla  ja  elevandiluuga 
kaetud Athena kuju.
Nike tempel
See oli väike tempel akropoli sissepääsu 
ees.
See tempel oli loodud võidujumalanna 
Victoria auks.
Dionysose teater
Vanim näidendite esitamis koht Ateenas.
Teater loodi veinijumal Dionysose auks.
Algselt  olid  lava  ja  pingid  ehitatud  puidust, 
kuid  hiljem  ehitati  kogu  teater  kivist. 
Tänaseks on säilinud ainult varemed.
Skulptuur
Skulptuuride  loomiseks  kasutati   marmorit  
ja pronksi.
Kõige 
väärtuslikumaks 
peeti 
krüselefantiintehnikat. Selle tehnikaga loodi 
5.  saj  eKr  Athena  kuju  ja  samuti  ka  Zeusi 
kuju.
Tavalised 
skulptuurid 
olid 
alasti 
meesfiguurid või riietatud  naisfiguurid .
Skulptuuris  on  märgata  Egiptuse  kunsti 
mõju.
Algselt  olid  skulptuurid  tardunud   poosis
kuid  hiljem  muudeti  kujud  juba  rohkem 
liikuvamaks.
Kettaheitja
Delfi vankrijuht
Kasutatud allikad
 Kunstikultuuri ajaloo õpik 10. klassile
  http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kreeka
  http://www.slideshare.net/guestdf1a8c/kreeka-jumalad
  http://www.slideshare.net/guest2a25f0e/jumalad-rituaalid
  http://kunstiabi.weebly.com/templid.html
  http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpose_jumalad
  http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/teater3.ht m
Täname kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Vana-Kreeka
  • Religioon
  • Olümpose mägi
  • Tähtsaimad jumalad
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Arhitektuur ja templid
  • Zeusi tempel
  • Parthenoni tempel
  • Nike tempel
  • Dionysose teater
  • Skulptuur
  • Slide 25
  • Kasutatud allikad
  • Slide 27
Vasakule Paremale
Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #1 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #2 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #3 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #4 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #5 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #6 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #7 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #8 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #9 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #10 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #11 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #12 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #13 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #14 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #15 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #16 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #17 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #18 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #19 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #20 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #21 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #22 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #23 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #24 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #25 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #26 Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor verrrru Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Vana-Kreeka jumalad
2
pdf

Vana-Kreeka jumalad

Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera Poseidon lad. Neptunus - Z

Ajalugu
Kreeka jumalad-jumalannad
36
pptx

Kreeka jumalad, jumalannad

Kreeka jumalad, jumalannad VTG 10.Kl Marina Zvereva Juhendaja: Krista Fatkin Sissejuhatus Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena.

Kunsti ajalugu
Vana-Kreeka jumalad
2
doc

Vana-Kreeka jumalad

Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsj

Ajalugu
Jumalad ja Jumalannad
22
docx

Jumalad ja Jumalannad

1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Jumalatest üldiselt............................................................................................... 4 3.Zeusist lähemalt.................................................................................................. 6 4.Apollon................................................................................................................ 7 5.Olümpose jumalad............................................................................................... 8 6.Kokkuvõte.......................................................................................................... 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 1. Sissejuhatus

Ajalugu
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö
14
docx

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö

mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitarhinduismis). Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231–235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused.

Kirjandus
Antiikkirjandus
8
docx

Antiikkirjandus

Antiikkirjandus. Üldised kordamisküsimused kontrolltööks. 1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid. -Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid ­ jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega.

Ajalugu
Kaksteist olümplast
10
doc

Kaksteist olümplast

................................... 5 4.Athena ja Apollon ............................................................... 6 5.Aphortite ja Hermes ..................................................... 7 6.Artemis ja Hephaiston .................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................ 9 Kaksteist olümplast Jumalad lõid maailma, mida kreeklased ei uskunud, vaid väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Väidetavalt (Uranos) taevas ja Gaia (maa) järglased olid titaanid (6 tütart ja 6 poega) Kronos oli titaanidest kõige tähtsam ning tema valitsed titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Titaanide järglased oli jumalad, ning esimesed Olümpose jumalad sünnitasidki Kronos ja Rhea. Tähtsamaid jumalaid kutsutakse olümpose jumalateks, kuna nad elasid Olümpose mäel Põhja- Kreekas. Titaanideks oli 6 poega: Titaanideks oli 6 tütart:

Kirjandus
Kaksteist olümplast
11
doc

Kaksteist olümplast

seetõttu käsitööliste ja pottseppade kaitsejumal. 9 Kasutatud kirjandus: 1. Sylvie Baussier ,,Mütoloogiad" lk 37, 39, 41, 47, 48, 49, 50, 51 2. Ene nr 3 lk 274 (Hades) 3. Malcolm Day ,,100 tegelaskuju antiikmütoloogiast lääne kunstis" lk 26, 31, 32, 38, 40, 42, 43, 4.Leo HjortsØ ,,Kreeka jumalad ja kangelased" 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpose_jumalad 2. http://kalah.zzz.ee/index.php/Kreeka_jumalused 3. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/jumalad.htm 4. http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/jumal1.htm 5. http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/12olumplast_maarja.htm 6. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaat.zeus.doc 7. http://www.miksike

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun