Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iseseisev töö kunstiajaloos (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erineb barokkarhidektuur klassikalisest arhidektuurist?
  • Milliseid eeskujusid järgis klassikaline maalikunst?
  • Milliseid ideid püüds väljendada romantistlik maalikunst?
  • Kuidas said impressionistid endale nime?
  • Mida tähendab "impressioon"?
  • Milline õpitud kunstivooludest meeldis Sulle kõige rohkem?
Iseseisev töö kunstiloos
Kirjelda esitatud näidet kasutades barokkarhitektuuri iseloomulikke jooni!
Santa Susanna kirikul Roomas on tüüpiline barokk -kiriku fassaad . Barokkarhitektuur taotleb rahutust ja vormide mitmekesisust, barokiga käsikäes käib vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine, lootes neid muuta paremini mõistetavaks ja kaunimaks. Santa Susanna kirikut iseloomustab iseseisev rikkalik, pidulik dekoratsioon, ilma suuremate liialdusteta.. Arhitektuuris on kasutatud renessanssile iseloomulikke paarissambaid, kus üks eendub teisest. Fassaadi kaunistavad nišid, skulptuurid ja petikaknad. Niššidesse paigutati skulptuure. Väga iseloomulikusk detailiks on niinimetatud murtud viilud. Ehitise alumist laiemat ja ülemist kitsamat korrust ühendavad tervikuks voluudid. Teokarpi meenutava voluudi motiiv on barokkornamendis väga armastatud. Barokkarhitektuuri üldmulje on üsna rahutu .
  • Kirjelda esitatud näidet kasutades klassikalise arhidektuuri iseloomulikke jooni.
    Prantsuse arhitekti Jacques Germain Soufflot’i projekteeritud Pariisi üks kaunimaid kuppelehitisi “Panteoni” on klassikalise arhitektuuri ehadaim näide. Selleaja ehitised on sümeetrilised, suurte siledate pindadega. Fassaadi esikülge, mis meenutab kreeka templi otsakülge, kaunistab eenduv sammastik , mida kroonib kolmnurkne viil.
  • Mille poolest erineb barokkarhidektuur klassikalisest arhidektuurist?
    Klassikalist arhitektuuri iseloomustab sümeetria, suurte siledate pindadega hooned, rohke eenduva sammastikuga, mida kroonib kolmnurkne viil.
    Barokkarhidektuurile on iseloomulik vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine. Uhked paarissambad, fassaadi kaunistavad niššid, milles asetsevad skulptuurid, murtud viilud, voluudid, etteulatuvad hooneosad , kõverjooned ja ümarkaared – need kõik on barokkarhidektuurile iseloomulikud.
  • Milliseid eeskujusid järgis klassikaline maalikunst ? Miks?
    Maalikunstile varasemastajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel suuri raskusi, sest neid õieti ei olnudki, nii hakatigi oma maalides jäljendama antiikskulptuuri.
    Klassikaline maalikunsti iseloomustab huvi antiikkultuuri vastu. Maalikunstnikud hakkasid taotlema antiikskulptuuri eriti reljeefi jäljendamist. Väervilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad, kõik piirjooned ja kehakumerused maaliti hoolikalt välja. Maalidel kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasaja sündmustega. Kunstiteosed pidid ülistama patriootlikke tundeid ja kasvatama kodanikuväärtust.
  • Milliseid ideid püüds väljendada romantistlik maalikunst?
    Tänu kunstnike romantilisele, unistuslikule ja luulelisele meelelaadile arenes klassitsismist välja uus suund, mida nimetatakse romantismiks. Paljud kunstnikud võtsid oma maalide ainestiku romantilistest kirjandusteostest, legendidest ja ajaloost. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Suurt huvi tunti eksootika , eriti idamaade vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata.
  • Kuidas said impressionistid endale nime? Mida tähendab “ impressioon ”?
    Impressionistid püüdsid jäädvustada oma töödes hetkelisi muljeid, mille nad said ümbritseast loodusest ja elust enesest. Impressionistide väitel ei olnud mitte keegi kundagi varem kujutanud looduses nähtud õigesti, vaid nemad suudavad selle sellisena jäädvustada nagu see sellel hetkel on. Nad loobusid maalidel teravatest piirjoontest ja tumedatest varjudest. Nad ei pööranud tähelepanu mitte niivõrd esemetele ja asjadele, vaid püüdsid jäädvustada hoopis valgust ning õhku endi ümber. Impressioon tähendab muljet.
  • Tõmba õigele vastusele joon alla!
    1
    Ta ei loonud Taaveti kuju
    a) Verrocchio ; b) Michelangelo; c) Bernini; d) Ghiberti
    2
    Sixtuse kabeli lae maalis
    Leonardo da Vinchi; b) Raffael; c)Michelangelo; d) David
    3
    Versailles ’i lossi lasi ehitada
    a) Karl Suur; b)Louis XIV; c) Napoleon d) Nikolai I
    4
    See hoone pole klassitsistlik
    a) Tartu Ülikooli peahoone ; b) Jumalaema kirik Pariisis; c) Panthéon Pariisis; d) Valge Maja Washingtonis
    5
    Vaskratsanik ” asub
    a) Stockholmis ; b) Narvas; c) Peterburis; d) Riias
    6
    Firenzes sai alguse
    a) impressionism; b) renessanss ; c)klassitsism; d) rokokoo
  • Milline õpitud kunstivooludest meeldis Sulle kõige rohkem? Miks?
    Kõige enam meeldis mulle barokk koos oma meeliköitva arhitektuuriga. Barokkarhitektuuris puudus korrapärane rahu, kõik liikus ja lainetas. Hoonete fassaadid olid igaüks kui omaette kunstiteos, mille sarnast teist ei olnud. Kõikjal valitses arhitektuuriliste vormide kuhjamine, mis omakorda talletab kõik mälestustesse. Eriti meeldib mulle Prantsusmaal olev Versailles loss, mis on Euroopa suurima pargi - ja lossiansambliga. Eelkõige köidab mu meeli lossi peeglisaal. Ma ei ole küll ise seal käinud, kuid tulevikus sean sammud Prantsusmaale.
  • Iseseisev töö kunstiajaloos #1 Iseseisev töö kunstiajaloos #2 Iseseisev töö kunstiajaloos #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kkatii Õppematerjali autor
    1. Kirjelda esitatud näidet kasutades barokkarhitektuuri iseloomulikke jooni!
    2. Kirjelda esitatud näidet kasutades klassikalise arhidektuuri iseloomulikke jooni.
    3. Mille poolest erineb barokkarhidektuur klassikalisest arhidektuurist?
    4. Milliseid eeskujusid järgis klassikaline maalikunst? Miks?
    5. Milliseid ideid püüds väljendada romantistlik maalikunst?
    6. Kuidas said impressionistid endale nime? Mida tähendab “impressioon”?
    7. Tõmba õigele vastusele joon alla!
    8. Milline õpitud kunstivooludest meeldis Sulle kõige rohkem? Miks?

    Sarnased õppematerjalid

    Renessanss-Barokk Klassitsism - kunsti konspekt
    12
    docx

    Renessanss, Barokk Klassitsism - kunsti konspekt

    * natüürmorte, * maastikumaale, * olustikumaale ja * lähedaste portreid. Flandrias oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid PETER PAUL RUBENS (1577-1640). Rubens maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes on suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsioon on tihti diagonaalse ülesehitusega. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine", mis kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. (Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad Castor ja Pollux röövivad Leukippose kauneid tütreid. Siin näeme ka Rubensi lemmikvõtet, mis seisneb tumedate raudrüüde vastandamises heledate, ümaravormiliste naisaktidega). Teiseks nimekaks flaami maalikunstnikuks oli ANTHONIS VAN DYCK (1599- 1641). Nooruses töötas ta Rubensi juures abilisena, hiljem saavutas ta loomingulise iseseisvuse

    Kunstiajalugu
    Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused
    20
    docx

    Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused

    Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks Ledoux oli eelfunktsionalist. Kasutab palladio motiivi, kasutab geomeetriliselt puhastatud vorme, fassaadil pole dekoore. Kuulus tommimajade seeria, üks säilinud. Tollimaja Pariisis. Kõige tähtsam töö ideaal linn, soola linn Arc-et-Senans, poolsfääriline lahendus, tootmise juures ka eluhooned, vangla arhitektuuri põhialuseks, aedlinna idee sünd. Ledoux sammas, dooria sammas vaheplaatidega, architectura parlante ­ rääkiv arhitektuur, paneb teid kõnetama ja mõjutama, Ledoux utoopiline turuväljak, planeeris kogu linna, Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seinapinnad, geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid.

    Arhdektuuri ajalugu
    kunstikultuuri ajalugu 11 klass
    52
    docx

    kunstikultuuri ajalugu 11 klass

    paremat. Renessanslik moraal • “Eesmärk pühitseb abinõu” NiccolòMachiavelli (1469-1527), poliitik, kirjanik. • Omi eesmärke saavutati vahendeid valimata. – Tulirelvade levik – Taavet vs. Koljat. Populaarseim “paar”. Taaveti võit Koljati üle ei olnud just rüütellik, kuid iseloomustas hästi renessansiajast inimese mõttemaailma. Renessanslik maailmavaade • HUMANISM – veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. • Ideaaliks sai iseseisev, edukas inimene. • Tähtsamaks kui vagalt ja vooruslikult elada, muutus maise elu hiilgus. • Inimest ei hinnatud enam seisuse ega päritolu järgi, vaid tema oskuste, tarkuse jms järgi. Renessanss vs katoliku kirik • Antiikaja paganluse matkimine ei tähendanud konflikti katoliku kirikuga. • Kirik oli ilmalikkuse avalduste suhtes leplik. • Antiikaja kunsti jäljendamist õigustati matemaatiliste reeglite kasutamisega. (jumalik)

    Kultuuriajalugu
    Kunstiajalugu-Konspekt
    14
    doc

    Kunstiajalugu. Konspekt.

    1340- 1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430). Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega, Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Tema värvikooskõlad on kaunid ja õrnad, tegelased maalidel inimlikult väljendusrikkad. · Varase keskaja kunst. Merovingide kunst (5.-7. sajand) Karolingide kunst (8.-9. sajand) Merovingide kunst- 5. - 7. Sajand Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneb lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna

    Kunstiajalugu
    Egiptusest Futurismini
    35
    docx

    Egiptusest Futurismini

    Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. · Pilet 5 1. Vanakreeka skulptuur, maalikunst Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga suudetud täpselt kindlaks teha, millised on Pheidiase enda ja millised tema õpilaste tehtud figuurid. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). Vanakreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Kujurite peaaegu ainsaks aineks oli inimene. Esimesed kreeklaste skulptuurid, mida tunneme, on

    Kunst
    KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
    41
    docx

    KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

    Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas o ma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel tee madel. Figuurid ja n äod on m o onutatud, kuid väga il me kad. Daumier oli ka väga hea maalija. * Jean François Millet. On e eskätt talupoe gade maalija. Ei kujuta aga talupoegi l õbutse mas ja pidutse mas, nagu vare m ko m b eks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvam e elne toon. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" ­ põllul ku m mardamas kol m vana vaest naist, kes teostavad n ö järelnoppi mist. * Gustave Courbet. Kunstis iseõppija

    Kunstiajalugu
    Kunsti ajalugu
    93
    doc

    Kunsti ajalugu

    ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks
    32
    doc

    Kordamine kunstiajaloo eksamiks

    Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

    Kunstiajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun