TRIUMFIKAAR (0)

KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM
Mirjam Endjärv
10.R
TRIUMFIKAAR
Referaat
Juhendaja : Tairi Karafin
Kohtla-Järve 2013

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3
2. KLASSITSISM 4
2.1 Klassitsism arhitektuuris 4
3. TÄHE TRIUMFIKAAR 5
3.1 Ajalugu 5
3.2 Arhitektuur 5
3.3 Tseremooniad 6
4.KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8

1. SISSEJUHATUS

Valisin selle teema, sest see huvitas mind kõige rohkem. Mind on alati kunst huvitanud ja ma teadsin , et selle teema koha pealt ma pettuma ei pea. Kui tunnis sellest lähemalt kuulsin siis oli tahtmine selle kohta kohe uurida. Koju tulles tõesti otsisin juba selle kohta internetist informatsiooni. Peamine allikas oli internet kust ma informatsiooni otsisin. Peamine internetiallikas oli vikipeedia.

2. KLASSITSISM

Klassitsism on 16.-19, sajandi kunstisuund , mis lähtus renesassnsiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia , näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanlusekunstiks ning sai  Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks.

2.1 Klassitsism arhitektuuris

Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik , mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi , igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd.

3. TÄHE TRIUMFIKAAR

Triumfikaar asub Pariisis, Prantsusmaal. See on üks Pariisi kuulsamaid ja külastatumaid vaatamisväärsusi. See asub ühe suure teede ristmiku- Place Charles de Gaulle 'i keskel. Igal aastal külastab Triumfikaart poolteist miljonit inimest. Triumfikaare võlvi all on I maailmasõjas hukkunud tundmatu sõduri haud. Triumfikaare sise- ja väliskülgedele on kirjutatud prantslaste lahinguvõidud ja väejuhid. Sisse on raiutud on u 558 väejuhi nime.  Et saada ülesse muuseumisse peab minema üles korstnataolisest trepist, lift on ka, aga see on mõeldud inimestele, kes ei saa trepist minna.

3.1 Ajalugu

Aastal 1750 oli Tähe väljak tühi ja sel ajal väljus igas suunas viis laia tänavakiirt. Targad arhitektid murdsid pead mida selle hiigelväljakuga ette võtta. Algul oli kavas Louis XV’l püstitada tohutu elevanti kujutav hoone, millesse mahuks teater ja ballisaal. Võidukaare tellis Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte Prantsuse vägede auks ja kuulsuseks. Prantsuse kirjanik Alexander Dumas alustas igat päeva süües ühe õuna Pariisi triumfikaare all. Napoleon Bonaparte oli ammu unistanud, kuidas ta uhke kaare alt oma vägede eesotsas pärast Euroopa vallutamist linna marsib- ja kuigi tema unistus päriselt ei täitunud, tema võidukaar on jäänud ühele Pariisi vägevamatest väljakutest suure väejuhi lahingutest jutustama.

3.2 Arhitektuur

Triumfikaar on ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein . Kuigi väravataoline, pole need mõeldud väravaks, vaid monumendiks.Triumfikaar on rikkalikult kaunistatud sammaste, kujude ja reljeefidega. Ehitis jäljendab antiikseid triumfikaari, kuid on neist tunduvalt suurem. 55 meetrit kõrge ja 45 meetrit lai triumfikaar, mille suure kuplini on 29,19 meetrit, on maailma suurim omasarnane. Ümbritsev väljak sai tänapäevase ilme alles paarkümmend aastat hiljem, kui Pariisi Karmil käel renoveerinud Hausmann sinna veel seitse tänavat ja avenüüd suunas.Ehitist ilmestavad prantsuse kujuri F. Rude ’i reljeefid.

3.3 Tseremooniad

Hiljem on seal toimunud mitmed tseremooniad. 1919 marssisid kaare alt läbi Esimese maailmasõja võidukad väed. 1920 sängitati triumfikaare alla Tundmatu Sõduri põrm, kolm aastat hiljem süüdati seal Igavene tuli.

4.KOKKUVÕTE

Tähe Triumfikaar on väga ilus ja ma loodan, et see püsib veel mitusada aastat, et noorema generatsiooni inimesed saaksid seda näha. Endal on ka unistus minna Pariisi ja triumfikaart lähemalt uurida.

KASUTATUD KIRJANDUS

Erilaid, T. Kuidas Pariis sai maailmakuulsa triumfikaare
http://www.ohtuleht.ee/388512 (20.01.2013)
Erilaid, H. AJA JÄLG KIVIS . Triumfikaar Pariisis (20.01.2013)
http://arhiiv.err.ee/vaata/aja-jalg-kivis-aja-jalg-kivis-triumfikaar-pariisis
Jõeste, M., Karu, Ü., Masing , V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, M. Eneke 4. Tln:Valgus 1986 (lk 89) (21.01.2013)
Klassitsism (20.01.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsis m
Sööks ühe õuna Pariisi triumfikaare all? (20.01.2013)
http://www.maripuu.eu/tag/pariisi-triumfikaar/
Triumphal arch (20.01.2013)
http://en.wikipedia.org/wiki/Triumphal_arch
Viirand, T. Kunstiraamat noortele. Kirjastus Kunst 1984 (20.01.2013)
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/arhitektuur.ht m
8