Vana-Kreeka ajalugu (0)

Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass
Iseloomusta hellenismiperioodi Kreeka ajaloos:
Hellenismiperiood on period Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood kesis 338-30 eKr. Toimusid mitmed muudatused riigi ja ühiskonnakorralduses- riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedoonia valitsejad -morarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tehnika arenes. Kultuur- tähtasim kultuurikeskus on Aleksandria, tähtis oli luule, komöödiateater, filosoofid arutasid hingerahu, maa on kerakujuline. Religioon- hakati ennustama taevakehade järgi, horoskoop , uued jumalad-Isis.
Sparta :
Sparta koosnes neljast külast. Valitseti seaduse alusel.Riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Seal oli üli 30 liikmeline nõukogu( geruusia ), sinna kuuluvad liikmed pidid olema üle 60 aastased. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul.
Ülejäänud elanikkkond olid spartiaatide võimu all. Spartiaate oli ainult 5%, ülejäänud moodusasid orjad: perioigid , heloiidid.
Ateena :
Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud.Seal valitses demokraatia. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit . Kõikidel kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati enamus tähtsad asjad. Koosolekutel korraldas riigiasju kuni 500-liikmeline nõukogu, kes allusid rahvakoosoleku otsusele. Kohtunikke oli 6000. Ametnike hulgas 10 väejuhti kes valiti iga aasta rahvakoosolekul.
Haridus ja teadus
Koolis said käia ainult poisid, tüdrukuid sinna ei võetud. Rikkamates perekondades poisid said isegi kodus pedagoogi käe all õppida. Õpetati kirjandust ja lugemist kirjutamist muusikat ja gümnastikat. Türukute kasvatamine oli pere enda asi. Kuigi Spartas pandi rohkem rõhku noorte kehalisele saavutustele , siis tegelesid tüdrukud ka kehaliste harjutustega
Varsti hakkasid kogu filosoofiast ja teadusest eralduma kindlad teadusharud. Üks neist oli matemaatika .Matemaatikast sai täna Pythagorasele teoreetline teadus.
Peale matemaatika eraldus ka meditsiin . See teadusharu oli kõige rohkem seotud igapäevase elu vajadustega. Muistse Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks on kuulus arst Hippokrates. Raamat sisaldab haiguste sümptomeid ja kulgemist . Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani täiesti kehtiv arstide ametitõotus – nn Hippokratese vanne -, mis kohustab arste igas olukorras võitlema patsiendi elu ja tervise eest.
Kreeka kunst , arhitektuur , skulptuur ja maalikunst :
Kreeka kunst oli realistlik ja seal väljendusid ühiskonna arusaamad ilust, tervisest ja tarkusest.
Kreeka maalikunstis olid juhtivaks vaasimaalid. Nende valik oli väga rikkalik aga kõige ilusamaks peetakse amforat , sinna kujutati geomeetilisi kujundeid ja see oli must-punane.
Arhitektuuris olid tähtsal kohal templid. Need ehitati kivist, enamasti marmorist.See ehitati kõrgemale kohale ja iseloomulik on ümber kogu hoone kulgev sammastik . Neid kaunistati ja värviti. Valgus pääses templitesse vaid ustest. Levisid kolm põhilist arhtektuuri stiili: dooria , joonia ja korintos . Viimane oli levinud hellenismiperioodil. Kaunimad templid on Hera ja Zeusi tempel.
Kreeka skulptuuril on eripäraks vabaplastika. Suuri mõjutusi sai egiptuse kunstist seega algul ei olnud skulptuurid realistlikud , kui hiljem hakati neid kujutama loomulikumalt. Skulptuurid olid ideaalikehastuseks.
Vana-Kreeka teaduse saavutused:
Hippokratese meditsiini raamat. Pytagorase saavutused.
Mille poolest erines Kreekas kujunenud teaduslik maailmaseletus mütoloogilisest? Milliste teemadega tegelesid filosoofid?
Maailma ajaloos esimestena püüdsid Vana-Kreeka filosoofid seletada asju looduslike põhjuste järgi. Peamiselt arutati filosoofias maailmakorraldust, tekkimist ja erinevaid jumalatega seotud asju. Filosoofiaks nimetatakse ideid sellest ajast peale, kui filosoofid ei arvanud enam, et jumalad on teinud maailma. Hakati taipama, et see on seotud loodusega.
Esimesena hakkas seda teemat arutama Mileetose filosoof Thales. Ta arvas , et maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Arvatakse ka, et kuna Thales rändas väga palju Idamaades , tundis matemaatikat, astronoomiat ja geomeetriat, oskas ta ennustada päikesevarjutust. Temale järgnes palju filosoofe, kõigil oli oma ettekujutus maailmast. Parima ja õigeima lahenduse neist esitas filosoof Demokritos . Tema seletuse järgi koosnes maailm tühjusest, selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest - aatomitest.
Sofistid - nimetatakse filosoofia ajaloos mõtlejaid
Türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud vaitseja valitsemine.
Polis- tüüpiline kreeka linnriik , mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga
Faalanks-Kreeka jalavägi
Aristrokraatia -võim kuulus ülemkihile
Homeros- Vana-Kreeka pime laulik, Iliase ja odüsseiase autor
Arichmedes- matemaatik , füüsik, leiutaja
7 maailmaime:
Cheopsipüramiid Egiptuses
Semiramise rippaiad Babülonis
Artemise tempel Ephesoses
Zeusi kuju Olümpias
Halikarnassose mausoleum
Rhodose koloss
Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas)