Eesti II maailmasõja ajal Iseseisvuse kaotus 1)MRP 23.aug 1939 Molotov Ribbentropi pakt Salaprotokoll: pandi paika huvisfäärid NL- Soome, Eesti, Läti, osa Poolast koos Varssaviga Saksamaa- Leedu, Lääne- Poola 2)Sõpruse- ja piirileping 28.sept 1939 Salaprotokoll: NL- Leedu Saksamaa- Varssavi 3)Baaside leping 28.sept 1939 Baaside projekt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes Surve avaldamine: allveelaeva Orzeli juhtum metallist põhja lastud Eesti poolt NL tulistas alla reisilennuki Oktoobris lahkusid balti-sakslased Eestist ehk umbsiedlung Sõjaväe baasid rajati Hiiumaale, Paldiskisse, Rapla piirkonda Eesti valitsemine baaside ajastul Muutused: vähenes suhtlus lääneriikidega
aastal ja lõppes 1945. aastal. Teise maailmasõtta oli haaratud kõik maailma riigid, kas siis suuremal või vähemal määral. Samuti oli teise maailmasõjaga seotud ka Eesti, kes pidi ka sõja käigus hakkama tunnistama Nõukogude Liidu alla kuulumist. Millised olid need pöördepunktid, mis viisid Eesti Nõukogude liidu alla, seoses teise maailmasõjaga? Esimeseks oluliseks märgiks Eesti tuleviku suhtes, oli Molotovi-Ribbentropi pakt ja sellega kaasnenud salaprotokoll, kus määratleti ära Eesti saatus. Me võime lugeda seda esimeseks pöördepunktiks, kuna salaprotokoll sisaldas Eesti tulevikku NSVL all, ja nii ka paraku läks teise maailmasõja käigus ning pärast seda, kui mitte arvestada vahepealset saksa opupatsiooni. Teada olevalt üks põhjustest, miks maailmasõda puhkes, oli pidevad järelandmised Saksamaale. Lääneriigid tegid järelandimisi, sest nad ei tahtnud uue sõja vallandumist ja tundsid muret ka enda heaolu pärast
Molotov Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Esimene salaprotokoll eiras rahvusvahelisi õigusi ja jaotas Vahe- Euroopa NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest NL kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu.
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine AEG SÜNDMUS EESMÄRK/SISU 1986/87 Fosforiidikampaania Protestida fosforiidikaevanduste vastu 1987 aug MRP - AEG Avalikustada MRP salaprotokoll 1987 sept IME viia Eesti isemajandamisele 1987 dets EMS Eesti rahva ajaloolise mälu ,,äratamine" 1988 alg ERSP Eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade tähistamine 1988 apr Loominguliste liitude ühispleenum Pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi
22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile teha järeleandmisi, siis ta rahuneb maha ja suur sõda suudetakse ära hoida. Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 3. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu. Molotov Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka salaprotokoll, mille alusel jagasid Hitler ja Stalin Ida- Euroopa mõjusfäärideks : 1) Saksamaa sai osa Poolast ja Leedu. 2) NSV Liit sai Soome, Läti, Eesti, osa Poolast ja osa Rumeeniast ( Bessaraabia ) 28
Taasiseseisvumine 1987 1987 - fosforiidikampaania. Eesmärk Protestida fosforiidikaevanduste vastu mida taheti Eestisse rajada. august 1987 - Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Loodi selleks, et tuua päevavalgele tõeline sisu ja tagajärjed Baltimaale. 23. august 1987 - Tallinna Hirvepargis toimus poliitiline meeleavaldus. Eesmärk avalikustada MRP salaprotokoll. september 1987 - IME ehk isemajandav Eesti. Eesmärk viia Eesti täielikule isemajandamisele. 12. detsember 1987 - Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine (EMS) ! 1988 1.-2. aprill 1988 - Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal. Eesmärk pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi. aprill 1988 - Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sini-must-valge rahvuslipp. aprill 1988 - Eestimaa Rahvarinne. Eesmärk toetada perestroikat. 16
sellest puhtana välja tulla. Nõukogude Liidu asutas Lenin ning see oli ehitatud üles Marxi põhimõtete järgi. Filmis ka võrreldi Natsi Saksamaad, mis pidi samuti olema Marxi põhimõtete järgi ülesehitatud, aga Hitler liikus siiski vales suunas. Kui Teine Maailmasõda algas, sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit omavahel Molotov-Ribentropi pakti, kus oli kirjas, et nad on omavahel sõbrad, kuid hiljem ilmus välja üks salaprotokoll milles oli jaotatud riigid ära, et kellele mingi riik läheb ja nii hakkasidki mõlemad riigid sõdima ja vallutama alasi. Ning selle lisa protokolli ei mõelnud välja mitte Hitler vaid just Stalin. Eesti, Läti, Leedu, Soome ja pool Poolat võis NSV Liit endale vallutada. Alguses ükski riik ei uskunud, et Saksamaa ja NSV Liit lihtsalt jagas neid ära, aga kui juba hakkasid NSV väed sisse tungima saadi kohe aru, et see salaprotokoll oli tõesti olemas. Mina arvan, et
Agressioon jõuab Läänemere äärde; 6. MRP Molotov-Ribbertropi pakt esimesena vaatluse all Poola, suhted algul head. 21.03.1939 Saksamaa esitab ultimaatumi nõuab tagasi ,,Poola koridori". Järgmisel päeval võtab Saksa Leedult tagasi Klaipeda (Memel). Leedust saab liitlane (Poola lükkas ultimaatumi tagasi). 23.august.1939 Mittekallaletungi leping (Kaasnes Salaprotokoll 1989ni salgas Venemaa): 1. Vabad käed Eestis, Lätis, Soomes, Poola, Bessaraabia (hiljem ka Leedu); NSV Liidu nõudmised 2. NSV Liit (samal ajal läbirääkimised Ing ja Pr) lubas Saksal sõjandust oma alal arendada (28.sept.1939 Eesti territooriumile lubati 25 000
elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja valmistunud sõjaks. NSVL sai Saksalt loa ka Eesti anastamiseks.II MS pooled:Saksa,It,Jaapan vs Inglis.Prants,NSVL. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema liitlastele,NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu ja sai selle eest Sahhalini saare
liitumine Nõukogude Liiduga? 1940. aasta Eesti võimuvahetuse üle on palju vaieldud. Tulihingelised eestlased kaitsevad ikka oma isamaa nime ma mainet, öeldes, et tegu oli okupatsiooniga. Paljud Lääneriigid selle väitega jällegi ei nõustu ning on kindlad, et Eesti liitus NSV Liiduga omast vabast tahtest. Ühe nurga alt vaadates oli ilmselgelt tegu okupatsiooniga. Esimeseks juriidiliseks sammuks Eesti okupatsiooni poole oli MRP salaprotokoll, mis määras ära selle, et Eesti läheb Nõukogude Liidu mõjusfääri. Esimene reaalne samm aga oli Baaside leping Nõukogude Liiduga, mille allkirjastamise tõttu rajasid Nõukogude väed Eestisse sõjaväebaasid. Piiri taha oli enne allkirjastamist kogunenud 130 000 Nõukogude sõdurit, kes pidid sõjahirmu tekitamise tulemusel allkirjastamist kiirendama. Lepingule kirjutati alla ning sisse toodi 25 000 sõdurit, rajades baasid Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse.
Saksamaale järeleandmine ei aidanud sõda vältida. Kui sõda oleks alanud varem, oleks Saksamaa jõudnud niisugust sõjalist võimsust saavutada ja konflikt võinuks lõppeda varem. Chamberlain ise väitis, et ta tõi maailmale rahu. Miks ta nii arvas? (1 p) Chamberlain arvas/lootis, et Saksamaale järeleandmine aitab sõda vältida. Ta arvas, et sellega on Saksamaa pretensioonid rahuldatud ning Saksamaa kallaletung Lääneriikidele ära hoitud 3. MRP salaprotokoll: dateering, sõlmimise põhjus, sisu, hinnang Saksamaa, NSV Liidu, Eesti ja Euroopa seisukohalt. MRP sõlmiti 23. Augustil 1939. Aastal. Pakti alusel lubas Saksamaa ja NSVL teineteist mitte rünnata. Samuti mitte sõlmida vaenulikke lepinguid kolmandate riikidega. Pakti juurde kuulus salaprotokoll, mille alusel Saksamaa mõjusfääri jäid Lääne-Poola ja Leedu, NSVL mõjusfääri aga Soome, Läti, Eesti, Ida-Poola ja Bessaraabia. Hiljem sai NSVL endale ka Leedu.
22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile teha järeleandmisi, siis ta rahuneb maha ja suur sõda suudetakse ära hoida. Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 4. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu. Molotov Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka salaprotokoll, mille alusel jagasid Hitler ja Stalin Ida- Euroopa mõjusfäärideks : 1) Saksamaa sai osa Poolast ja Leedu. 2) NSV Liit sai Soome, Läti, Eesti, osa Poolast ja osa Rumeeniast ( Bessaraabia) 28.
*Riigikontroll *puudus sõnavabadus. vabadussõjalased ehk vapsid. 1929. aastal tekkis nende keskliit majandus kriisi põhjusel. Eesmärk majandusliku olukorra parandamine, vabadussõja aegse vaimsuse säilitamine ehk Eesti aatelisus, vabadussõja mälestusmärkide rajamine. Balti Liit loodi 1934. aastal. See nägi Läti, Leedu ja Eesti tihedamat koostööd kultuuri ja majandusevallas. II MS 1.september 1939 2.september 1945. Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP. (kaasa oli salaprotokoll Euroopa jagamine, eesti läks Nõukogude Liidu alla.) Saksamaa alustas Poola vastu. Majanduskriis sai alguse ameerikast, mis oli ülemaaimne 1929 1938. *kriis oli põllumajanduses, *tööstused läksid pankroti, * ulatuslik tööpuudus, *väliskaubanduse bilansi muutumine negavtiivseks. MRP Saksamaa ja Nõukogude liidu leping. Mis jaotas Euroopa nende kahe vahel, eesti läks Nõukogude Liidule. 23. august 1939. Sõjaväeline riigipööre ehk vaikiv ajastu. 1934. a.a 12 märts
tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigid, soome, lääne- poola) 2 MS algas 1. sept 1939:kui Saksamaa tungis sisse Poolasse. Talvesõda: MRP realiseerimine Soome suhtes.1939. nov. soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid jäädi ilma Karjala maakitsusest. Saksamaa vallutused 1940 euroopas:Norra, Taani, Luksenburg, Belgia, Holland, pool Prantsusmaast, Kreeka, Jugoslaavia.
Kui Saksamaa võtab uueks sihiks Poola, saab lääneriikide kannatus otsa. Suurbritannia ja Prantsusmaa hakkavad otsima Hitleri-vastast liitlast ja soovivad sõlmida liidulepingu Nõukogude Liiduga. Paraku läbirääkimised kukuvad läbi. MRP Samal ajal Nõukogude Liidu ja Saksamaa lähenemine 23. augustil 1939 sõlmitakse MOLOTOV- RIBBENTROPI PAKT ehk MRP. Osapooled: Nõukogude Liit ja Saksamaa Lepingu sisu: Mittekallaletungileping: teineteist ei rünnata 10 aasta jooksu. Salaprotokoll: Ida-Euroopa jagati mõjusfäärideks. Eesti jääb Nõukogude Liidu mõjusfääri! MRP tegi NSVL-ist ja Saksamaast poliitilised liitlased. 1. septembril 1939 tungib Saksamaa läänest Poolasse- algas Teine maailmasõda. 3. septembril 1939 kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939 ründab NSVL Poolat idast Septembri lõpuks on Poola riik likvideeritud. Eesti Sõja puhkedes kuulutab Eesti valitsus
elanikkonda, sest pikka aega oldi NSV Liidus fasismi ägedalt rünnatud. Augusti algul tihenesid NSV Liidu Saksamaa kontaktid tunduvalt. Saksa välisminister J. von Ribbentrop andis Nõukogude esindajatele mõista, et Läänemere ja Musta mere vahel pole probleemi, mida kaks suurriiki omavahel ei saaks lahendada. 1939. A. 23. Augustil saabus Saksamaa välisminister Moskvasse ning jõuti mittekallaletungilepingu punktide formuleerimisel kiiresti kokkulepeteni. Samas koostati ka salaprotokoll, millega suurriigid jagasid omavahel vastastikused huvisfäärid. 1. NSV Liit ja Saksamaa jagasid omavahel Poola, kumbki suurriik sai endale umbes 190000 ruutkilomeetrit. 2. Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja hiljem ka Leedu tunnistati kuuluvaks NSV Liidu huvisfääri. 3. Saksamaa sai võimaluse alustada sõda läänes teadmisega, et NSV Liit teda ei ohusta ja seega on välistatud sõda rindel. 4. Teise maailmasõja laienemisest jäi NSV Liit pärast Poola purustamist kõrvale. 5
USAs, Inglismaal ja Prantsusmaal säilus demokraatia. 1938.aastal demokraatlikud riigid: Prantsusmaa, Sveits, Tsehhoslovakkia, Belgia, Holland, Suurbritannia, Iirimaa, Island, Taani, Soome, Norra, Rootsi. Autoritaarsed: Portugal, Hispaania, Itaalia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Totalitaarsed: Saksamaa, NSVL. 3. MRP maailma taustal, Eesti, salaprotokoll Selleks, et Saksamaa saaks vabad käed Lääne-Euroopas sõdimiseks, oli vaja kokkulepet NSVLiga. Aprillis 1939 NSVL, Suurbritannia ja Prantsusmaa läbirääkimised, mis jooksid ummikusse (NSVL soovis läbi Lääne-Euroopa (Rumeenia ja Poola) maade saada läbimarssi, aga Inglismaa ja Prantsusmaa ei saanud seda lubada). Selle tulemusena hakkas NSVL läbirääkimisi pidama Saksamaaga. 23.augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis nägi ette, et NSVL ja
agresiivus viis lõpuks II maailmasõjani. II maailmasõjas puhkemisel on ka süüdi Nõukogude Liit. Saksamaa ja Nõukogde Liidu vahel sõlmitud Molotov-Rippentropi pakt, mis sai kahe riigi vaheliseks vastastiku abistamise ja mittekallaletungi lepinguks. Sellega andis Nõukogude Liit võimaluse alustada Hitleril sõda Euroopas, kuna pakt tagas Saksamaa sõdimise ühel rindel ja selleks rindeks pidi saama Lääne- Euroopa. Nii ka läks, kui Hitler alustas sõjategevust läänes 10.mail. Pakti salaprotokoll jagas ka Ida-Euroopa mõjusfäärideks, mis oli kasulik Nõukogude Liidule, kuna sai sellega näiteks Baltikumi. See tehing teeb Nõukogude Venemaa II maailmasõja alustamise kaassüüdlaseks, kuna abistati Saksamaad kütuse ja viljaga, mis oli vajalik alustamaks sõjategevust. Natside poolt juhitud Saksamaad saab pidada peasüüdlaseks tänu tema agresiivsele poliitikale. Hitleri poolt Saksamaa militariseerimine, natside radikaalne ideloogia ja Austria liitmine ja
Kordamine 1. MRP- millal, miks ja kelle poolt sõlmiti? Salaprotokoll? - 23.august 1939, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, mittekallaletungi leping. Salaprotokollis mainiti ära riikide jaotamine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Jaotati mõjusfäärideks. Salaprotokolli punktid olid : Poola jaotati võrdselt pooleks, Balti riigid Nõukogude Liidule. Saksamaale kindlustati võimalus alustada sõda Lääne- Euroopaga + kindel ja soodne kaubaleping Venemaaga. 2. Baaside lepingud ja ajastu- millal miks ja kuidas? Tagajärg?
loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Saksamaa oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada Nõuk. Liidu seisukohta. Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma. Lepingule lisati salaprotokoll (Nõuk. Liit eitas selle olemasolu 1980-te lõpuni. Sellega jagati Ida- Euroopa. Saksale-Poola lääneosa ja Leedu. Nõuk. Liidule Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia (Moldova). MRP kasulikkus: *Saksamaale: 5.Võis julgelt rünnata Poolat. 6.Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. 7.Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 8.Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 9
Suurbritannia, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia valmistusid sõjaks. 29.09.1938. kirjutati alla Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. 1939. vallutasid Sakslased Tsehhoslovakkia. Sama aasta kevadel nõudis Saksamaa Poolalt sakslastega asustatud alade loovutamist. 1939. hakkasid soojenema Saksamaa ja NL suhted ning 23.08.1939. kirjutati alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse MRP nime all .Sellel oli ka salaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Teine Maailmasõda puhkes 01.09.1939. kui Hitler tungis kallale Poolale. Hitler lootis,et lääneriigid ei sekku sõtta, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17.09 vallutas Poola idaosa punaarmee. 09.04.1940. alustas Saksamaa operatsiooni Taani ja Norra vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, Norra puikles 10.juunini vastu 10
Tulemused- Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra. Molotovi-Ribbentropi pakt- oli mittekallaletungi pakt saks ja nsvl vahel. Väga palju tähelepanu on pälvinud lepinguga kaasa kuuluvas salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll jaotas vahe-euroopa nsvl ja saks huvipiirkonnaks. Salaprotokolli tagajärjel algas 2ms, kuigi sel ajal nimetati seda niimoodi ainult moskvas. Pakt kaotas oma kehtivuse saks kallaletungiga nsvl-le. Holokaust- hakati kasutama 2ms ajal kui saksamaa pani juutide vastu genotsiidi. Holokausti käigus hukkus väga palju inimesi, kuni 6,2 miljonit. Holo toimumises kahtlustatakse palju riike: pr, belg, sak, aus, iist, lee, pool. Holo mälestuspäeva on tähistatud 1990. aastatest saadik
Suurbritannia, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia valmistusid sõjaks. 29.09.1938. kirjutati alla Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. 1939. vallutasid Sakslased Tsehhoslovakkia. Sama aasta kevadel nõudis Saksamaa Poolalt sakslastega asustatud alade loovutamist. 1939. hakkasid soojenema Saksamaa ja NL suhted ning 23.08.1939. kirjutati alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse MRP nime all .Sellel oli ka salaprotokoll, millega jagati Ida- Euroopa mõjusfäärideks. Teine Maailmasõda puhkes 01.09.1939. kui Hitler tungis kallale Poolale. Hitler lootis,et lääneriigid ei sekku sõtta, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17.09 vallutas Poola idaosa punaarmee. 09.04.1940. alustas Saksamaa operatsiooni Taani ja Norra vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, Norra puikles 10.juunini vastu 10
Riiklikud tellimused. · Tulemus: 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria ansluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Wehrmachti loomine 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus Inglise-Saksa mereväeleping 1935- tühistas Saksa laevastikku piiranud piirangud ja Saksamaa sai laevastiku luua. Saksamaa sõjamerevägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45% Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936- Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone ette võtta
1) Iseseisvuse kaotamine 23.aug. 1939 MRP- Saksamaa ja NSVLi vahel, vastastikuse abistamise leping. Lisatud oli salaprotokoll, kus jagati omavahel Euroopa, selle tulemusena sattus Eesti NSVLi mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud. Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade
Müncheni sobing Kolmepoolsed läbirääkimised nsv sb ja prantsusmaa vahel, ei jõutud kokkuleppele. Kuna stalin tahtsi saada suurvõimu ag arahuteel ei saanud ta seda ja kõige mõistlikum oli euroopa sõtta ajada.stalin pidas terve suve läbirääkimisi inglismaa ja prantsusmaaga ning samuti saksamaaga, aga kui ta poleks hitleriga mesti läinud poleks hitler poolat rünnanud j asõda poleks alguse saanud. Mrp 23.august 1939 Saksamaa ja Nsv Liidu vahel. Mittekallaletungi leping. Salaprotokoll nägi ette et Saksamaale jääb poola lääneosa ja leedu. Nsv liidule aga eesti, läti, soome, poola idaosa ja bessaraabia. Müncheni sobing Lääneriigid taipasid, et Saksamaad pole nii lihtne maha rahustada, aga sõda nad alustada ei soovinud, sest nad polnud selleks valmis. Samal ajal valmistus Hitler Tsehhoslovakkiat ründama. Kuna aga neil oli leping Prantsusmaaga, siis kalllaletung oleks paisanud terve
suveks venima. H.-l olid seevastu välja pakkuda ahvatevad peibutised. Oli eelnevalt Venemaaga läbirääkimisi pidanud ja said aru, et neil pole tahtmist riskida sõjaga. H. võttis nõuks proovida, tehes läbipaistva pakkumise, et laseb Stalinil võtta osa Poola idaosast, kui ta nõustub mitte takistama Saksamaa sissetungi Poolasse läänest. Venelased regeerisid elava huviga ja 22.aug. kirjutasid väliministrid Ribbentrop ja Molotov Moskvas alla mittekallaletungipaktile. Selle salaprotokoll andis Nõukogude Liidule loa annekteerida Saksa-Poola sõja puhul Ida-Poola kuni Wislani ja Balti riigid. Saksa maavägede peastaap e. Oberkommando des Heeres (OKH) valmis saanud plaani, mille kohaselt pidid 2 armeegruppi, alustama üheaegselt pealetungi Varssavi suunas. Kuna Poola põhja- osal oli pikk ühine piir Ida-Preisimaaga, riigi lõunaosal aga Ts.Sl., mis oli nüüd Saksa territoorium, oli Poola mööda oma 2 kõige kergemini haavatavat rinnet täielikult sisse piiratud
relvastust · NSVL sai õiguse jätta osa vägedest Ungari ja Rumeenia territooriumile, et pidada ühendust Nõukogude okupatsiooniga Austrias. 10. Eesti II MS ajal (osalemine sõjas, NSVL ja Saksa okupatsioonide mõjud, II MS tagajärjed Eestile) Baaside leping Aeg: 28.09.1939 Sisu: NSVL sõjaväebaasid rajada Eestisse MRP Aeg: 23.08.1939 Osalejad: NSVL ja Saksa Sisu: Mittekallaletungi leping. Salaprotokoll: MRP juurde oli lisatud salaprotokoll(3). Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigusteirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola idaosa) ja Saksamaa (Leedu, Poola lääneosa) huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. NSVL I OKUPATSIOON 17.06
suhete kohta. 1936 Sks ja Jp Kominterni vastane pakt(Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid.1936 Pr+NSVL vastastikuse abistamise leping. MRP 23.08.1939 mittekallaletungileping NSVL+Sks; erapooletus kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub; Sks oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada NSVL seisukohta-Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma; salaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa: Saksale Poola lääneosa ja Leedu, NSVL-le Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia (Moldova). Kasulikkus-Sks: võis julgelt rünnata Poolat, Vnm sai kergemini ka SB ja Pr vastu seista, Vnm jäi Sks vallutuste puhul neutraalseks. Vnm: võis laiendada läände teades, et Sks ei sekku. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. IIMS põhjused: pol: rahvasteliit ei saanud hakkama, sõjakaid suurriike ei suudetud
protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21 märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ja "Poola koridori" likvideerimist (loovutamist). 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 7. aprill - Itaalia vallutab Albaania. 22. mai - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 23. august - Sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, millel oli veel salaprotokoll, mille järgi jagati mõjusfäärid maailmas. 1. september - Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine maailmasõda. 3. september - Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja. 17. september - NSV Liidu kallaletung Poolale. 18. september - Tallinna sadamast põgenes Poola allveelaev Orzel. 6 27. september - Kogu Poola oli vallutatud. Sõlmiti NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vaheline
kokkulepet, aga augusti alguses, pani ta välisministri Joachim von Ribbentropi alustama tõsiseid läbirääkimisi. Kaubanduskokkulepe sõlmiti 18. augustil ja 22. augustil lendas Ribbentrop Moskvasse, et sõlmida ametlik mittepealetungileping. Kuigi see leping on tuntud, kui Molotovi-Ribbentropi leping, olid Molotov ja Ribbentrop vaid agendid oma pealikele, Stalinile ja Hitlerile. Kõige olulisem kokkuleppe osa oli aga salaprotokoll, mis hoolitses Poola, Soome ja Balti riikide jaotamise üle Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ning Nõukogude Liidu liidenduse Bessaraabia üle. See protokoll andis Hitlerile rohelise tule oma tungi jaoks Poola, mis algas 1. septembril. Pakti tingimuste kohaselt, oli Stalinile antud luba okupeerida ja endaga liita Eesti, Läti ja Bessaraabia, samuti osa Poolast. Talle anti veel luba teha, mida ta tahab Soomega. Järgnevas Vene-Soome sõjas andis Soome metsik vastupanu ja Vene
Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. Tulemus 1939 aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria ansluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Ettevalmistused sõjaks 1935-36. 1935 saksa-inglise mereväeleping- Saksamaa sõjamere vägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45%. 1935 kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine. 1935 Görig teatas Luftwaffe olemasolust. 1936 Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni- Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone vastuvõtta.
16.juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. See aga ei õnnestunud ja Hitler oli saanud esimese tõsise tagasilöögi IIms. MRP ehk mittekallaletungi leping 23.augustil kohtusid omavahel Saksamaa ja NSVL, et sõlmida 10 aastane mittekallaletungileping. NSVL-ist oli kohal Molotov ja Saksamaalt Ripendrop. Määrati kindlaks kahe riigi mõjusfäärid. NSVL-i mõjusfäär: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia. Sinna juurde sõlmiti ka salaprotokoll. Balti riikide okupeerimine 1939-1940. Soome talvesõda. Baaside lepingu sõlmimine Poola vallutamise järel koondas Venemaa oma väed Balti riikide ja Soome vastu, valmistudes talle MRP-ga lubatud riikide hõivamiseks. Peale NSVL-i poolset Balti mere blokeerimist saatis Eesti valitsus Moskvasse välisministri Karl Selteri. 24.septembril 1939 toimunud kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSVL-iga vastastikuse abistamise lepingu, mille alusel Eesti
oli savi suht neil. Samal ajal kui NSVL pidas läbirääkimisi Pra ja Ing oli ta kahepalgeline, pidas ka läbirääkimisi Sm-ga. Konkreetne leping sõlmiti Sm-ga- mittekallaletungi leping 10 aastaks, et üksteisele kallale ei tungita. Pigem oli see ka mõlemal pool osaliselt sunnitud samm, kuna nii Sm-l kui ka NSVL oli vallutusplaanid , aga mõlema sõjavägi oli veel nõrk. Lisaks ka üksteisele toiduaineid tarnida ja NSVL Sm-le naftat, sellel lepingul oli juures ka salajane lisa ehk salaprotokoll- MRP salaprotokoll ja jagati ära mõjusfäärid ida-Euroopas. Teine pool ei sega vahele, kui üks võtab seal midagi ette. NSVL- Soome, eesti, läti, ida poola, Bessaraabia. Esialgu Leedu ja Lääne-Poola jäid Saksamaa mõjusfääri. Hiljem 28.09 1939 läks Leedu NSVL ja Poola arvelt sai nats Saksamaa rohkem poolast, kui algul pidi saama. TEINE MAAILMASÕDA 1939-45 Kolm osapoolt: · Saksamaa ja tema liitlased · Hitleri vastane koalitsioon
Koosseis, millesse kuulusid kõikide Saksamaa liidumaade poliitiliste politseiasutuste töötajad ca 4200. Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi. 1939
küsimustega -1939.a. alanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu lähenemine viis nõukogude sõjalise abi lõppemiseni ning vabariiklaste täieliku kaotuseni Franko vägedelt. Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, misrahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe- Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi.
Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid Liitlased ära hoida sõja puhkemise. MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (23.aug 1939) oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks; teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi.
mässu sõjaväelased (F.Franco). Rahvarinde valitsust toetas NSVL, sõjaväelasi Saksamaa ja Itaalia. Euroopa riigid ei sekkunud. Tulemusena kehtestati Hispaanias kindral Franco autoritaarne diktatuur. Lepituspoliitika on Suurbritannia ja Prantsusmaa järeleandmised Hitlerile, lootuses, et nii on võimalik Hitlerit rahustada ja hoida ära suure sõja puhkemine. Tegelik tulemus oli see, et Hitler sai aega sõjaks valmistumiseks. MRP Molotov - Ribbentropi pakt - Salaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa maad Saksamaa ja NSVL vahel. Balti riikide okupeerimine ja Talvesõda 24. september 1939. sõlmiti Eesti ja NSVL vahel vastastikuse abistamise leping (baaside leping) 30. november 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu (Talvesõda) Soomel õnnestus säilitada iseseisvus Moskva rahuga pidi loobuma umbes 10% oma territooriumist: Karjala kannasel, Laadoga karjasel, Viena Karjalas. 1940
See oli pakti avalik osa. Lisaprotokolli, millega Euroopa jagati huvipiirkondadeks, hoiti ranges saladuses. Sellest hoolimata imbus info sellise protokolli olemasolust ka teistesse riikidesse. Soome ja Läti välisminister pöördusid Saksa saadikute poole küsimusega, kas selline info vastab tõele. Sakslased vastasid eitavalt, kusjuures nad kooskõlastasid selle vastuse nii Molotovi kui ka Stalini endaga. Ka Eestis ei usutud esialgu, et selline salaprotokoll on olemas, kuid üsna varsti hakkasid selles mainitud riigid tundma sobingu tagajärgi. MRP-ga algas Eesti jaoks II Ms. EESTI Eestis täitis riigipea ülesandeid valitsusjuht. Eestit valitseti I Põhiseaduse järgi, mis võeti vastu 1920. a. Selle probleemiks oli ebastabiilne valitsemine. Majanduskriisi ajal oli eriti näha – oli vaja kiireid otsuseid teha, aga muutuv valitsus ei võimaldanud seda. 1929-33 Parlamentaarne kriis. See näitas majanduse nõrki kohti. Kogu rõhk oli
Demokraatlike Lääneriikide lepituspoliitika nurjumine - Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa pidasid läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks - Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP). - Saksamaa oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada NL seisukohta. Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma. - Lepingule lisati salaprotokoll (NL eitas selle olemasolu 1980-te lõpuni. Sellega jagati Ida-Euroopa. Saksale-Poola lääneosa ja Leedu.) - NL-le Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia Tagajärjed: Poliitiline areng: Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse Saksamaa idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läks Ida-Euroopa Majanduslik areng: - USA tõusis majanduslikult esile tööstustoodang - Lääneriikides kujunes heaoluühiskond - Suured sõjakulutused
● sõjatööstuse arendamine ● kehtestati üldine sõjaväekohustus ● astuti välja Rahvasteliidust ● tungiti Reini demilitaliseeritud piirkonda c) teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; ● tahtis saada kogu Aasia valitsejaks ● suurendas sõjalisi kulutusi ● 1930.ndatel tungiti Hiinasse - Mandžukuo marionettriik ● Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks, Jaapan lahkus Rahvasteliidust d) MRP salaprotokoll. ● mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSVL vahel ● salaprotokolliga jagati Euroopa Saksamaa ja NSVL vahel ära ○ NSVL sai Soome ja Balti riigid, osa Ruumeniast (Bessaraabia) ○ Saksamaa sai Leedu, pool Poolast, teine pool jäi NSV Liidule 2. Külma sõja väljendusvormid. a) külma sõja mõiste; ● Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõjajärgsel rahuperioodil.
Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Saksamaa oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada Nõuk. Liidu seisukohta. Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma. Lepingule lisati salaprotokoll (Nõuk. Liit eitas selle olemasolu 1980-te lõpuni. Sellega jagati Ida-Euroopa. Saksale-Poola lääneosa ja Leedu. Nõuk. Liidule Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia (Moldova). MRP kasulikkus: *Saksamaale: 1. Võis julgelt rünnata Poolat. 2. Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. 3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2
Pakt oli Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus
kõik Berliini poole, mis jagati ebavõrdselt kõigi nelja vahel. Mõisted: Potsdami kohtumine- 17.07 kuni 02.08.1945. Truman, Churchill, Stalin. Arutati Sks saatuse üle. Sks jagati 4ks: Briti, Pr, USA, Nõukogude okupatsioonitsoon. MRP- 23.08.1939. NSVL ja Sks sõlmisid 10 aastaks sõpruslepingu, mittekallaletungilepingu. Põhjuseks olid NSVL probleemid Kaug- Idas ja ka see et NSVL plaanis ise juba sõda ning samuti see, et Sks tahtis kindlat idapiiri. MRP-l oli ka salaprotokoll- mõjusfääride jagamine (Eesti, Läti, Leedu, Poola). Teine rinne- 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. (24 tunniga paisati merelt maale 250 000 meest) 1944. aasta suve jooksul vabastati Prantsusmaa Saksa okupatsiooni alt. Suur isamaasõda-22. juunist 1941 9. maini 1945. Saksamaa ja NSVL vahel Wehrmacht Nürnbergi protsess- toimusid Saksamaal Nürnbergi linnas Õigluse Palees aastail 19451949.
seaduslikud valitsused Balti riikides, siis Suurbritannia peaminister Churchill teatas parlamendi alamkojas esinedes, et hartas peetakse silmas eelkõige Saksamaa poolt okupeeritud Euroopa maade ja rahvaste suveräänsuse taastamise. Balti riikide olevik ja tulevik tulid jutuks ka Suurbritannia välisministri Robert Anthony Edeni visiidil Moskvasse detsembris 1941, mil Nõukogude juhtkond esitas brittidele üllatusliku ettepaneku sõlmida salaprotokoll Euroopa sõjajärgse ümberjagamise kohta. Selleks koostatud kava sisaldas järgmisi ümberkorraldusi: Nõukogude Liit pidi säilitama oma läänepiiri seisuga 21. juuni 1941, mis tähendas, et 8 Balti riigid, Ida-Poola, Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina oleksid jäänud Nõukogude Liidule; Poola pidi saama kompensatsioone Saksamaa arvelt ning nihutama oma piiri lääne poole; Tsehhoslovakkia riik tuli
Väliselt neutraalne aga salajased suhted Saksamaaga 17.mõisted: Vapsid Eesti Vabadussõdalaste Liit, Vaikiv ajastu , III põhiseadus , Isamaaliit , Kaarel Eenpalu , 18.Parlamentarismi kriis , Artur Sirk , Asunikutalu , Balti Liit Eesti II Maailmasõjas Baaside leping, Eesti okupeerimine, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon, Eesti 1944, sõja lõpp 23. august 1939. a. sõlmiti N.Liidu ja Saksamaa vahel salaprotokoll (MRP), millega jagati omavahel ära Ida-Euroopa. 1930-ndate lõpus valmistus maailmasõjaks (N. Liit, Saksamaa, Itaalia ja Jaapan) N.Liit eesotsas Staliniga, pidas läbirääkimisi nii Saksamaa kui Lääneriikidega ja valis Saksamaa. 1. September 1939.a Saksamaa tungis Poolasse ja algas II Maailmasõda. 17. september ründas N.Liit Poolat ida poolt (Poola alistas 28.09.1939.a) 15.september jõudis Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel interneeriti 17
kallaletungi korral, nii sõjaliselt kui ka muud moodi; NSV saab õiguse omada mere- sõjalaevastiku baase ja aerodroome rendi õigusel sobiva hinnaga; ei sõlmita lepinguid teiste riikidega, mis võiks kahju tuua antud lepingu ühele või mõlemale osapoolele. Milline oli 1939. aasta baaside lepingu rahvusvaheline taust? Esita kaks olulisemat sündmust, mis mõjutasid Eesti ajalugu. Baaside leping on MRP salaprotokoll, Talvesõda, Orzeli juhtum, baltisakslaste lahkumine. Nõukogude okupatsioon Eesti okupeerimine lk 78-79 16. juunil 1940 esitas Nõukogude liit Eesti ja Läti valitsustele noodi. 17. juunil 1940 algas täiendavate nõukogude liidu vägede sissemarss Eestisse. Algas Nõukogude liidu okupatsioon. Juunipööre ja ,,valimised" 21. juuni meeleavaldused Tallinnas Uue valitsuse moodustamine Riigivolikogu valimised
otsustas vallutada Põhja- Aafrikas asuva Abessiinia (Etioopia). 1935-1936 toimunud sõjas see õnnestuski, ent suurte rasksdega. Jaapan: Saksamaa liitlane asus 1930. aastatel vallutama Hiinat. Esmalt hõivati Põhja-Hiina piirkond Mandzuuria, kus kuulutati välja nukuriik ning valitsejaks sai viimane Hiina keiser. 1937. aastal alusati sissetungi ülejäänud Hiinasse. Julmad võtted näiteks Nankingi veresaun, kus hukkus kuni 300 000 hiinlast. d) MRP salaprotokoll. Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. II maailmasõda (1.september 1939 2.september 1945.) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud.
Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Saksamaa oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada Nõuk. Liidu seisukohta. Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma. Lepingule lisati salaprotokoll (Nõuk. Liit eitas selle olemasolu 1980-te lõpuni. Sellega jagati Ida-Euroopa. Saksale- Poola lääneosa ja Leedu. Nõuk. Liidule Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia (Moldova). MRP kasulikkus: *Saksamaale: Võis julgelt rünnata Poolat. Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku
annaabi.ee 
