II MS lõpp (0)

2 MS eeldused: poliitilised - Versailles `i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata ),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama , MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks.
MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping ,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigid , soome, lääne-poola)
2 MS algas 1. sept 1939:kui Saksamaa tungis sisse Poolasse.
Talvesõda: MRP realiseerimine Soome suhtes.1939. nov. soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus , kuid jäädi ilma Karjala maakitsusest.
Saksamaa vallutused 1940 euroopas:Norra, Taani, Luksenburg, Belgia, Holland , pool Prantsusmaast, Kreeka, Jugoslaavia .
Kolmikpakt:Saksamaa, Jaapan, Itaalia. 1940 sügisel Berliinis, kohustas liitlasi üksteist sõjaliselt aitama .
NSV vs Saksamaa:22 juuli 1941 Venemaal nim. suureks isamaasõjaks. Saksa väed jõudsid Moskva alla, kust sundisid venelased taganema. Hõivati ka suurem osa Venemaa vallutustest (nt. baltiriigid).
Barbossa plaan: 1940. Saksamaal välja töötatud välksõjaplaani koondnimi. Plaani mõte seisnes kolme joone saavutamises - vallutada ära Moskva, Leningrad ja Venemaa tööstussüda - sõebassein.Venelased said sellest teada ja plaan kukkus läbi.
Jaapan ründab USA-d:7. dets.1941 Pearl Harboris Hawaii saarestikus kuulutati USA-le sõda.
Atlandi Harta-1941 augustis kirjutasid USA ja Suurbritannia alla hartale milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjalise maailmakorralduse põhimõtted. Kaasati ka NSV, kuna ka tema oli nüüd Saksamaa vastane. Hitleri-vastane koalitsioon.
Ühinenud rahvad :Kõik riigid, kes allkirjastasid Atlandi harta (kohustas Saksamaa vastu kasutama sõjalist jõudu).
Jätkusõda:1941-1944 Soome, NSVL. Peale Soome pommitamist venelaste poolt kuulutas Soome NSVL-le 25 juunil 1941 sõja.Lõppes 19 sept 1944,kui allkirjastati Soome-NSVL vaherahu ja hiljem ka rahu. Soome jäi iseseisvaks, kuid Karjalast jäi taas ilma.
2 MS murrangulised lahingud: Stralingradi lahing - Saksamaa sattus 1942-1943 venelaste piiramisrõngasse, väga verised lahingud, saksa kaotas. Kurski lahing - 1943 suvel üritas Saksamaa võtta NSV-d piiramisrõngasse, venelastel õnnestus pealetung peatada ja vastulöök anda. Venemaa vallutas peale seda tagasi suure osa Saksamaa vallutatud aladest .
Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan.
Liiduriigid:NSV, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa.
Neutraalsed riigid:Rootsi, Iirimaa , Türgi, Hispaania , Portugal , Sveits .
Teherani rahukonverents: Iraani pealinnas toimus 1943.a. lõpus konverents , kohtusid USA, NSV ja Inglismaa, otsustati avada Prantsusmaal teine rinne, et Saksamaad tõkestada. teise rinde avamine e. Normandia dessant - prantsusmaal 1942.
Jalta konverents :1945 veerbuaris toimus Jaltas konverents NSV, USA ja Inglismaa vahel. Kooskõlastati, kuidas Saksamaad lõplikult purustada ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus. ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht.
ÜRO:1945 24.okt. allkirjastati Saksamaa kapituleerumine - allkirjastas keitel 9.mail 1945 Saksamaa tingimusteta kapituleerumise akti.Saksamaa rebiti neljaks - ühel pool NSV(v.ideoloogia) teisel pool USA, Inglismaa, Prantsusmaaa (liideti kokku p.ideoloogia). Lääne-Saksamaaa - Bon. Ida-Saksamaa - Berliin (see läks ka pooleks - ida-berliin parempoolsed, lääne-berliin iseseisev üksus.)