Sakramendid Helene Levo 11B Sakramendi tähendus · Sakramendid peaksid väliste märkidena toetama inimese usku ja kasvatama sidet ja osadust kogudusega. · Sõna kuulutamise kõrval on sakramentide jagamine kiriku üheks tähtsamaks ülesandeks. Sakramendi mõiste tuleneb kreeka sõnast "müsterion" ja tähendab saladust. · Üheks usuelus avalduva saladuse näiteks on Jumala (Kristuse) inimeseks saamine. Hiljem hakati niiviisi nimetama kiriku teatud pühasid talitusi, mis vahendavad inimestele Jumala armu. · Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus ise on nende talituste ajal inimesele lähedal ja nähtavad ained (vesi, leib, vein) on
tõusnud", "Jah, ta on tõusnud"! See pidulik järgmiselt pärast seitse nädalat tühja kõhuga, st hoidumist teatud toitudele. A påsksed on värvida mune, need munad on paljude traditsioonide sümbol, Kristuse ülestõusmine. For 300-ndate jõule oli tähistatakse kristlaste ja tähistatakse nii õigeusu, katoliku ja Protestants. See on selleks, et tähistada sündi Jeesus. Katoliku kirik on seitse sakramentide, mis hõlmab kogu elu sünnist kuni surmani. Need sakramentide on usk ja esitab märke ja käeliigutusi. Need on vajalik toetada reaalsus, mis muidu on täiesti arusaamatu.Seitse sakramentide on: ristimine, konfirmatsioon, abielu, preester koordineerimine, rahatrahvid, Püha õhtusöömaaeg ja Viimane on haige. Seespool õigeusu kristlus on läbi ristimise vees, sümboolse supelda, mis tõusevad üles nii uuesti.Pärast ristimist preester anoints kõige olulisem kehaosad pöörates erilist õli tähenda Püha Vaimu poolt kingitus. Pärast ristimist
lubatuks. KOHT: Juudamaa , Rooma keisririik 381- Ristiusk kuulutati Rooma riigi riigiusuks. 381- Paavstlusele pani aluse apostel Peetrus Peapiiskop- suurema piirkonna kirikuelu juht. Piiskop- teatud piirkonna kirikuelu juht. Preester- vaimulik, kellel on sakramentide jagamiseõigus. Paavst- Roomas katoliku kiriku pea. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille eesmärk on usklikele edasi anda jumalaarmu. Sakramentide õpetuse arendas välja Peetrus Lombardus. Sakramente on 7: ristimine, leeritamine, abielu sõlmimine, pihtimine, armulaud, vaimulikuks pühitsemine ja viimne võidmine. Ristiusk levis Rooma keisririigis. Germaanlaste hulgas. Misjonäride tegevus iirimaa püha Patrick.
*1410-1437 valitses Sigmund, Karl IV teine poeg. KARL IV (14.05.1316-29.11.1378) 1348. aastal asutas Praha Ülikooli. Vlatva jõele lasi ehitada Karli silla. Laskis Prahale ehitada uue osa (Nove Mesto). JAN HUS (1371-06.07.1415) Pärit talupoja perest. Õppis Praha Ülikoolis . 1401. aastal sai vaimulikuks. Hiljem oli ta Praha Ülikooli professor. Koostas Tsehhi keele grammatika. Tõlkis Piibli tsehhi keelde. HUSI VAATED: Kritiseeris simooniat, indulgentside müüki ja liiga kõrget tasu sakramentide eest. Ta nõudis kirikuvarade riigivõõrandamist. KONSTANZI KIRIKUKOGU: Kutsuti kokku 1414. aastal Lõuna-Saksamaal. See pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi, välja kuulutama ketserluse. See oli koos 3,5 aastat. Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased
allikas oli piibel. · Keskaegse ettekujutuse kohaselt valitseb maailma üle jumal. · http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?p=7726058&sid=1f307a6910342ae6c507a2e0b9b70f34 · Allmaailma valitseja oli Lucifer. · Ta ei olnud jumalaga võrdväärne. · http://dark.pozadia.org/wallpaper/Devil-Holding-Pentagram-Symbol/ Püha kolmainsus · Jumal, Kristus ja Püha vaim moodustavad Püha kolmainsuse. Sakramendid · Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide ehk kiriku õnnistavate toimingute kaudu. · Need olid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Suur kirikulõhe · Juba varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. · 1054. aastal saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse. · Saadik ja patriarh läksid tülli. · Paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla.
Ristiusk ja keisrivõim Ristiusk keskkajal o Sügav usklikus o Maine ja ajalik elu vaid ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. o Jumala armust sai osa saada kiriku õnnistavate toimingute e sakramentide kaudu (ristimine, usukinnitus/leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine). o Surmajärgne ilm: paradiis või põrgu. o Viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest, et oma tegude eest aru anda. Tähistab maailma lõppu, alles jääb vaid taevariik õigetele ja põrgu patustele. Paavstlus o Paavst katoliku kiriku pea Algselt oli Rooma piiskop samal pulgal teiste piiskoppidega. Rooma piiskoppide
1) inimene jõuab jumala juurde mitte tänu heade tegude eest vaid läbi usu jumalasse 2) kõige suuremaks autoriteediks on piibel, ka vaimulikud ise peavad piiblist lähtuma 3) lõpetada tuleks pühakute kummardamine 4) jumalateenistus / jutlus peab toimuma iga rahva emakeeles ja piiber tuleb tõlkida selle rahva keelde 5) vähendada tuleb sakramentide arvu 6) lõpetada abielukeeld e. tsölibaat 7) kirik peab loobuma ilmalikust võimust 10) Nimetage tänapäeva riike, kus on põhiliselt levinud a) rooma-katoliku kirik poola, leedu b) õigeusk (kreeka-katoliku kirik) - venemaa c) luterlus saksamaa, soome, taani, tsehhi, norra
relvakandmise õigus, Liivimaal pärisorjus. Läänikord: vasallid rajasid sõjateenistuste eest jagatud valdustele eramõisad, kus nad haarasid võimu ning kindlustasid enda õigusliku seisundi muutes pärandamisõigust. Linnade teke:. Riia 1201(Albert), Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu Viljandi,Uus- Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu. Kirikukihelkond: igasse kihelkonda ehitati kirik, kuhu seati ametisse preestrid(jumalateenistused, sakramentide jagamine, rahva kristlikus vaimus õpetamine ja juhatamine). Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla).
o Medici · Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. o Hus (1370-1415) · Tsehhi usureformaator ja filosoof, pooldajad hussiidid. · Indulgentside (patulunastuskiri) müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. · Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. · Nõudis kirikuvarade spekulariseerimist (ilmalikustamist). · Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel. · 1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal. o Luther (1483-1546) · Reformatsiooni algataja ja uue kiriku rajaja. · Patulunastuskirjade kritiseerimine, 95 teesi. · 1507 pühitseti preestriks, ülesanne õppida teoloogiat
augustinus Piibel: · vana testament (5 koosnes raatatut)(elu algus , maailma loomine) · uus testament (jeesuse õpetus,4 evangeeliumit, jeesuse elulugu , imed , tegevus) -lukase evangeelium(evangelist-jeesuse jünger,apostel-usukuulutaja -Matteuse evangeelium -johannese evangeelium -markuse evangeelium · inimene pole võimeline patust ise vabanma . seda aitab ainult katolik kirik sakramentide kaudu. Jumalaarmu saab jagada vaid kirik . 13.saj. keelati piibli tõlgendamine. Ketser- kahtlesid jeesuse õpetustes, usust kõrvale kalduja , tavaliselt peeti nõidadeks. Inkvisitsioon kiriku kohus, . anti välja ka raamatuid et nõidasid ära tunda. Kristluse põhitagmad: · kolmainsuse tagma- 1 isik 3 erinevas vormis. kirikukogu sinod paavsti võim pärineb paavstile on rajatud katoliku kirik.rooma I paavst-
mulle", mis põhines jumalustele annetamisel, et need tagaks korraliku saagi ja taeva armulikkuse ning annaksid tervist inimestele ja loomadele. Talupoegadel oli kirikuga, eriti oma külakirikuga väga sügav side. Kirik ei olnud ainult palvekoda, vaid kogu külaelu süda. Talumehed kogunesid seal seni kuni polnud selleks spetsiaalset hoonet. Talupegade poliitiliste ja sotsiaalsete ideaalide ning ootuste vormidele olid määravaks kristlik õpetus. Nende jaoks oli hästi mõistetav nii sakramentide lepitav toime kui ka algkiriku ajalooline eeskuju. Talupoeg kandis kodukootud linasest või villasest kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Talvel tõmbas ta selga veel lambanahkse urbi. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost. Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna
maalt tulevaist uusasukaist, kuna abielluti suhteliselt hilja. Linnades oli laialdaselt levinud kirjaoskus, arveldamine rahaga ning prostitutsioon. Sotsiaalsete pingete ja vastuolude tõttu peeti tänavalahinguid. Linnaelu oli kirev pidustuste poolest. Ristiusk ja kirik Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usutõe peamine allikas oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Usuti paradiisi, põrgusse, viimsesse kohtupäeva ja Jumala riiki. Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide kaudu. Nende hulka kuulusid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimane võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. 1054. aastal toimunud suur kirikulõhe pani aluse lääne ja ida kirikule. Varakeskajal domineerisid Euroopas benediktiini kloostrid. IX ja X sajandi killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. Tekkisid uued ordud: Tsisterlaste, Dominiiklaste ja Frantsisklaste ordud. Jumala armu vahendasid ka pühakud, kelle
25. Mis juhtus SBR-s 1066.a.? Hertsog Cuillaume alistas anglosaksid lahingus Hastingsi lähedal 14.okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel? Kateder piiskopi jutlustamistool. Toomakapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded? Piiskopil ordineerimine, leeritamine, kõige pühitsemine, sisseõnnistamised, vaimulike kontrollimine. Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti. Ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), armulaud (leib + vein), pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust? Idakirikus patriarh, läänekirikus paavst. Idakirikus lähtub Püha vaim aint isast
25. Mis juhtus SBR-s 1066.a.?Hertsog Cuillaume alistas anglosaksid lahingus Hastingsi lähedal 14.okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel?Kateeder piiskopi jutustamistool, Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded?Piiskopil ordineerimine, leeritamine, õli pühitsemine, altarite pühitsemine, õnnistamised, taaspühitsemised, vaimulike kontrollimine (visitatsioon) Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti.Ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine, viimne võidmine(kristlik ärasaatmine), abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust?Läänekirik Paavst, püha vaim lähtub isast ja pojast, armulaual said ilmalikud vaid leiba, hapendamata leib, ristimärk 5 sõrmega, teenistus ladina keeles, vaimulike tsölibaat.
sellega püha vaimu anni pitseri. 3)Armulaud on tähtsaim sakrament, kirikuelu kese. Preestri õnnistades armulaua elemente usutakse leiva ja veini muutma Kristuse ihuks ja vereks. Armulauast võivad osa saada ka väikesed lapsed, kes on saanud ristimise ja võidmise sakramendid. 4) Piht ehk patutunnistus toimub enne armulauale minekut preestri ees, kes mõistab pattudest lahti. 5)Preestriks pühitsemine tähtis sakrament sest preesteri enda peamiseks ülesandeks oli sakramentide jagamine piiskopi poolt määratud ulatuses. 6)Abielusakramendiga vahendatakse abielupaarile pühitsevat abielu kooselu jaoks. Laulatuse pidulikum osa on kroonimine. See sümboliseerib piibellikku tähenduse järgi tasu vagaduse ja ustavuse eest. Piiskopid ei tohi abielus olla, kuid preestritel on õigus abielluda õigeusklikuga enne preestriks pühitsemist. 7)Haige võidmises palutakse ihulist ja vaimset tervist. Sellega koos võtab preester enamasti ka pihile ja jagab armulauda.
Jumal avaldub. 8. Ristija Johannes- viimane prohvet, Jeesus Kristuse ristija. 9. Kagiograafia- pühaku elulugu, mis on kirja pandud kindlate reeglite järgi. 10. Atribuut pühakute oma sümboolne tunnus. 11. Hagiograafia pühakute elulugu 12. Reliikvia pühakute säilmed. 13. Ikoonid pühakutele pühendatud pildid. 14. Märter isik, kes isikliku läbielatud füüsilise ja psüühilise kannatuse läbi tunnistas ristiusu. 15. Diakon- vaimulik, kelle õigused on sakramentide läbiviimisel piiratud, võib olla abiks. 16. Preester- vaimulik, kellel on õigus läbi viia missat ja sakramente. 17. Piiskop- kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. 18. Vaimulik amet- on kas koguduses või ordus kindlate tööülesannete täitmine. 19. Rituaal- on usundi teostamine mingisugusel viisil. 20. Ordu kindlate reeglite järgi organ. kinnine ühing. 21. Ristiusu sakrament pühitsemine, saadakse kiriku liikmeks. (ristimine) 22
jeanne d'Arc, kes suutis veenda Prantsuse õukonda, et jumal on saatnud ta Prantsusmaad päästma. Sõjaõnn pööras Inglismaale selja ja sõja lõpuks jäi neile vaid Calais' kindlus Prantsuse põhjarannikul. Jan Hus oli tsehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: · Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside (patulunastuskiri) müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. · Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. · Nõudis kirikuvarade sekulariseerimist (ilmalikustamist). · Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel. 1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal.
on teinud." Kirikukihelkondade loomine · Maa alistamisel rahvas ristiti -> ehitati kirikuid. · Isegi rootslased 1220.a kiires lahingus püstitasid kiriku. · Igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt, mõne vana linnamäe või pühapaiga lähedus. · Tekkisid kabelid, millest enamik on tänaseks jäljetult hävinud. · Kirikutesse : preestird, kelle ül: jumalateenistuste pidamine, sakramentide jagamine, rahvast kiriklikus vaimus õpetada ja juhatada. · Enamus kogudusepreestreid pärines enamasti Põhja-Saksamaalt. Samas võis olla ka eestlasi, ja ristisõja ajal pantvangi võetud kohalike ülikute pojad saadeti saksamaale, ka neist võisid vaimulikud saada. Trapetsikujuline hauakivi fragment Muhust · Lääne-Eestis ja saartel säilinud · Vanimad kristlikud hauatähised eestis, mis ühendavad nii paganlikke kui ka kristlikke sümboleid.
Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu Dominiiklased, Frantsisklased Kerjusmungaordu Reformatsioon Usupuhastus
Kirik oli rikas. Vaimulike ülesandeks oli kiriklike kombetalituste läbiviimine. Paavsti surma järgselt valivad paavsti poolt ametisse pantud nõuandiad, kardinalid, uue paavsti. Peapiiskop oli suurema piirkonna katoiliku kiriku juhiks. Peapiiskopile allusid piiskopid, kelle ülesandeks oli preestrite ametisse määramine ja vaimulike töö kontrollimine. Abtit ja abtissid olid vastavalt munga-,nunnakloostri ülemad. Kõige alamas seisuses olid preestrid, kelleülesandeks oli sakramentide läbiviimine ja nad oli koguduse hingekarjused. Kõrgkeskajaks olid välja kujunenud kõik kiriku ja vaimulike traditsioonid. Kirikust kujunes rikas isemajandav suur oranisatsioon. Kiriku põhisissetulekud olid künnised, tasud kristlike toimingute eest, annetused ja sissetulekud kiriku maavaldustest. Kõrgkeskajal ja kohati hiliskeskajal oli probleeme vaimulikkonna lõtvade elukommetega. Arenesid välja sellevastased uued ordud Vaimulike riietrus Rooma katoliku preestri peakatteks oli barett
* Ainus autoriteet on Piibel * Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel * Luterlusel on kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Eesti Evangeelne Luterlik Kirik · Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on Eestis ja väliseestlaste seas tegutsev luterlik kirik. · Kirikul on 12 praostkonda, 166 kogudust, 47 000 annetajaliiget ja 207 vaimulikku. · EELK eesmärk ja ülesanne on Jumala Sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine ning sellest tulenevalt koguduste elava usu ja armastuse edendamine, usulise, kõlbelise, haridusliku ja kasvatusliku töö tegemine, diakoonia-, misjoni- ja diasporaatöö korraldamine ning üksikute koguduste ja nende ametiisikute tegevuse juhtimine, ühtlustamine, toetamine ja järelevalve nende üle. · EELK kõrgeim seadusandlik organ on kirikukogu, kuhu kuulub 65 vaimulikku ja ilmikliiget
13. saj II pool eramõisate ehitamine Talurahva õiguslik seisund Enamus talupojaseisuses. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Jõukuse kasv, hansakaubandus > suuremad võimalused. Palju koormisi (viljakümnis, hinnus), erimaksud, ehituste kohustus. Vabad mehed sõjateenistuskohustus. 1507 talupoegade relvakandmisõiguse tühistamine Kirikukihelkondade loomine Kihelkond > kihelkonnakirik. Ametis preestrid (jumalateenistused, sakramentide jagamine, õpetamine ja juhatamine). Enamus Põhja-Saksamaalt, võis olla ka eestlasi (Johannes Virumaalt). Linnade teke Asukohaks muistsed kauplemiskohad teede sõlmpunktides, kohalikud keskused. Maaisanda linnaõigus > iseseisev õiguslik staatus. 1201 Riia, piiskop Albert 1248 Tallinna linnaõigus, kujunemine peale linnuse rajamist 1262 Tartu 1283 Viljandi 1251 Vana-Pärnu > leedulaste hävitustöö > 1279 Haapsalu 1302 Rakvere 1318 Uus-Pärnu 1345 Narva
mässav ingel Lucifer heideti taevast alla, temast sai põrgu peremees saatan · Saatan ahvatles esimesi inimesi karistuseks saadeti Aadam ja Eeva paradiisist välja · Inimkonnal lasub pärispatt kurjus, mille vastu Jumala armastuseta ei suudaks seista · 24.1 Patu tagajärjed: · Jumal saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimkonna patte lunastama usu keskmes Püha Kolmainsus (Isa, Poeg ja Püha Vaim) · Jumala armu jagas kirik õnnistavate sakramentide kaudu (7: ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine) · Surmajärgses ilmas ootab patuseid põrgu · Maailma lõpus viimne kohtupäev - seejärel paradiis maa peal · 12. sajandist usk puhastustulle piineldes pattude lunastamine kuni viimsepäevani · 24.2 · Erinevused ja pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel
· misjon (Iirimaa) · valitseja võttis vastu ristiusu (Clodovech)- loeti alamad kristlasteks. Kõikidest piiskoppidest kerkis esile Rooma piiskop, keda hakati nimetama paavstiks. Talle allusid peapiiskopid, kellele omakorda piiskopid ning kellele omakorda preestrid. Seal, kus viis teenistust läbi peapiiskop või piiskop, nimetati kirikut toomkirikuks. Toomkapiitel - nõuandev organ 12 toomhärrast. Skolastik vastutas hariduse eest. Ilmalikel oli võimalik osa saada jumala armust sakramentide kaudu. Sakramente oli kokku 7. Usukinnitamine (konfirmatsioon), ristimine, pihtimine, armulaud (kõige tähtsam), kiriklik laulatus, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine. Keskajale on iseloomulik vaimuliku ja ilmaliku valitseja omavaheline võimuvõitlus. Keisritiitli päris Ida-Frangi riigi valitseja. 962. a Otto I lasi ennast kroonida keisriks. (Saksa rahvuse) Püha-Rooma keisririigiks. Eksisteeris kuni aastani 1806 (Napoleon likvideeris selle).
usk, et hoolimata nähtavast ja kogetavast mitmekesisusest on selle taga ainult üks tõelisus. Ellkõige seostu see hindu filosoofi Sankara uskumustega. usk, et on ainult üks, ülim jumal, kes koondab endas kõiki jumalikke atribuute ja omadusi. Moslemite pühakoda vaibumine, kustumine; kannatuse vaibumine vanim neljast peamisest Tiibeti budismi koolkonnast vt. läänemüür kristliku kiriku rituaal millega väljavalitud isikud saavad jumala sõna ning sakramentide vahendajateks (vaimulikeks). Budismis osutab see sangha liikmeks saamisele. ajajärk Iisraeli ajaloos, 586-538 eKr mil toimus Judaistlike usutraditsioonide kogumine ja üleskirjutamine Paabeli jõe kallastel - judaismi kujunemise algus päeval (meie kalendri järgi 15. 21. juuli). Paasapüha on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes pä on pühad päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud. Paasapühal jutustavad juudid iga kord üle kogu Egiptusest pääsemise loo
Piibli esimene osa on Vana testament, mis on judaismi püha raamat ja sisaldab peamiselt juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi jm. Teine osa on Uus Testament, mis koosneb 4-st evangeeliumist, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi. Suur osa neist ettekirjutustest tugineb kirikuisade ja teiste teoloogide töödele. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. Keskne koht sakramentide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Sakramente käsitleva õpetuse järgu on sakramente 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühasse seisusesse pühitsemine. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu ei olnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus tõusis järk- järgult. Rooma piiskopid hakkasid keisrivõimust toetatuna üha rohkem
saj. Eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse, taunis kõrvapihti, pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu. Usutõdede ainuallikas Piibel. Oli leppimatu paavstivõimu suhtes Jan Hus - oli tsehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. Nõudis kirikuvarade spekulariseerimist (ilmalikustamist). Jan Zizka hussiitide sõjaline juht. Võttis lahingutes kasutusele nn vankerkanti talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu raskerelvastuses ratsavägi osutus abituks. Prokop Suur pärast Zizka surma tema asendaja.sõlmisid katoliku kirikuga Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppe. Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku
- Armulaud on ühtlasi Issanda kannatamise ja ülestõusmise mälestamine. See on püha ohver, mis muudab kohalolevaks Kristuse ristiohvri meie eest ning mis sisaldab kirikupoolset ohverdust. - Seda sakramenti nimetatakse ka euharistlikuks kogunemiseks, et rõhutada: armulauda pühitsetakse ustavate kogunemisel, kes on kiriku nähtav väljendus. See on ka püha ja jumalik liturgia, kiriku liturgilise elu süda, ning "pühim sakrament, kuna see on sakramentide Sakrament." Armulaud on ühtlasi püha osadus (kommunioon), kuna see ühendab meid Jeesus Kristusega ja liidab meid tema ihuks, kirikuks. Veel nimetatakse armulauda pühaks 2 http://justus.anglican.org/resources/bcp/Communion_1548.htm - The Order of the Communion missaks. Me peame saama armulauaks teiste inimeste jaoks, Kristuseks, keda me selles pühimas sakramendis vastu võtame. (http://www.katoliku.ee/node/72) Anglikaani kiriku 39 usuartiklis öeldakse aga armulaua kohta:
saj. Eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse, taunis kõrvapihti, pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu. Usutõdede ainuallikas – Piibel. Oli leppimatu paavstivõimu suhtes Jan Hus - oli tšehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. Nõudis kirikuvarade spekulariseerimist (ilmalikustamist). Jan Žižka – hussiitide sõjaline juht. Võttis lahingutes kasutusele nn vankerkanti – talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu raskerelvastuses ratsavägi osutus abituks. Prokop Suur – pärast Žižka surma tema asendaja.sõlmisid katoliku kirikuga Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppe. Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku
headele sõpradele? Poissmeeste peo lõpetuseks võiksid peigmehe sõbrad korraldada ka tseremoonia, mille jooksul antakse peigmehele üle medal, mis tõendab peigmehe valmisolekut abieluks. Autor: Kristiine Saat Ristimine http://et.wikipedia.org/wiki/Ristimine Ristimine on kristlik kombetalitus, mis sümboolselt tähendab patu mahapesemist. Ristimine kuulub ka sakramentide hulka ning seda tunnistavad sakramendina kõik kristlikud kirikud. Ristimise lähtealuseks on pärimuslikud puhastumisrituaalid. Algset vettekastmist kasutavad alles vaid õigeusklikud ja baptistid. Teistes kirikutes kasutatakse veega piserdamist. http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=43 Mis on ristimine? Ristimine on kristlik kombetalitus, mis sümboolselt tähendab patu mahapesemist. Ristimine kuulub sakramentide hulka ja seda
õigeusu pihkva munk. 43.John Wycliff ja Jan Hus John Wycliff- Inglise teoloog ja reformer, tõlkis Vulgata inglise keelde. Eitas vaimulike võimet patte andestada, mõistis hukka indulgentside müügi, taunis kõrvapihti jne. Jan Hus-oli tšehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside (patulunastuskiri) müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. Nõudis kirikuvarade spekulariseerimist (ilmalikustamist). Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel. 1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal. 44. Suurte maadeavastuste konspekt. Kellel on, kellel pole.. 45. Ava reformatsiooni mõiste Kiriku ja ühiskonna muutmine, sh valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 46
5.saj Püha Patrick'u misjon Iirimaal 7.saj lõpul Iiri munkade misjon Britannias (Cantebury keskuseks) Püha Bonifatiuse (elas 680-754) misjon sakslaste seas Briti mukande misjon frankide aladel piiskop preestrite ametisse pühitseja, leeritamine, sinodite ja visitatsioonide korraldamine; piiskopkirik = katedraal kanoonik madalama astme vaimulik, 12 kanoonikut moodustasid toomkapiitli andis nõu piiskopile preestrid jumalateenistus ja sakramentide läbi viimine patronaadi õigus maaisand määras ametisse, piiskop vaid kinnitas sinod piiskopkonna vaimulike koosolek visitatsioon kloostrite ja kirikute külastamine kateeder piiskopi jutlus tool kümnis kiriku maks Õpetus Piibel Vana Testament juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutused, laulud Uus Testament Kristuse elulugu, apostlid, esimesed kristlikud kogudused
Erineval moel kuuluvad või on kutsutud sellesse ühtsusse katoliiklastest usklikud, teised kristlased ning kõik inimesed - keda Jumala arm kutsub pääsemisele. [Katoliiklased] on inimesed, kes, omades Kristuse Vaimu, võtavad tervikuna vastu kiriku korralduse ning kõik kirikule antud õndsusvahendeid, ning kes tänu ühendusele tema nähtava struktuuriga on ühendatud Kristusega, kes valitseb kirikut ülemkarjase ja piiskoppide kaudu. See ühendamine saab teoks tänu usu tunnistamise, sakramentide, kirikliku valitsemise ning osadusesidemetele (Dogmaatiline konstitutsioon kirikust, 14). Ent katoliku kirikusse kuulumine iseenesest ei taga pääsemist. Inimene peab elama armastavat, Kristuse-sarnast elu, et ta oleks kiriku liige südames ja vaimus ning mitte üksnes ihulikult. MILLINE ON IDA-ÕIGEUSU KIRIKUTE SUHE ROOMA-KATOLIKU KIRIKUGA? [KKK 838] Katoliku kirik austab ida-õigeusu kirikuid. Mõnedele erinevustele vaatamata
Jumalariik Katoliku kirikuga. Sakramendid (7 –ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), piht ja patukahetsus, abiellumine, viimne võidmine, armulaud, ordinatsioon (preestriks pühitsemine)) on rituaalsed toimingud, mida võib 1 läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikule edasi andma Jumala armu. Sakramentide õpetuse arendas lõplikult välja Petrus Lombardus (surn. 1160). Need, kes pole eluajal osa saanud jumalikust armust lähevad pärast surma puhastustulle (purgatooriumi). Keskne koht sakramentidest kuulub ristimisele ja armulauale – need säilisid ka protsetantslikus e. reformitud kirikus. Athanasios – võitles ariaanlastega , populariseeris munkluse ideaale Ambrosius – kehtestas koguduse iseseisvuse põhimõtted, rõhutas, et kirik on keisrist kõrgem
kummardusi, põlvitusi, küünalde põletamist, ikoonide suudlemist, viirukipõletamist ning risti ettelöömist ( kahe esimese kokkusurutud sõrmega puudutatakse laupa, rinda, paremat ja vasemat õlga. Luterlasele võib tunduda harjumatuna, et õigeusu kirikus seistakse ja et puudub orelimäng. Õigeusu kombestikku kuulub ka koduste ikoonide austamine, paastud, ristikäigud, palverännakud kuulsate ikoonide ja reliikviate juurde. Tähtsaimaks kiriklikes talitustes peetakse sakramentide jagamist. Õigeusu kirik kasutab 7 sakramenti : 1) ristimine ( 3 korda vettekastmine või ülevalamine); 2) salvimine ( vastsündinule pärast ristimist mürrisalviga ristimärkide tegemine); 3) armulaud ( preestri õnnistatud leib ja vein loetakse muutunuks Kristuse ihuks ja vereks); 4) pihtimine preestreile ja pihitud pattude andeksand ( kas pole ka usaldustelefonid, psühhoteraapia jm. kaasaegsed psühholoogia võtted sellest pärit ?);
Põhja-Venemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha, Skandinaaviast veel rauda ja Liivimaalt vilja. Venemaa ja Hansa suhete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopas Venemaale ja Põhja-Euroopasse veeti eelkõige luksuskaupu, Flandria tekstiilitooteid ja soola. 5.Ristiusk ja kirik Usudogmad- Sakramendid-Jumala armust oli usklikul võimalik osa saada ka kiriku õnnistavate toimingute e sakramentide kaudu. Nende hulka kuulusid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidumine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentideta polnud surmajärgset õndsuslt loota. Sakramente võisid edastada ainult kiriklikult ametisse pühitsetud vaimulikud. Suur kirikulõheVarakeskajal hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida nind pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Süvenesid erinevused rituaalides ja usulistes
mereni. Venemaa sattus mongolitest sõltuvusse 15. saj lõpuni. Euroopas mood mongolite riigina kuldhord. Maailmapilt Keskaja maailmavaade oli konservatiivne, millega kaasnes antiikautoriteedi ja “Piibli” kultus. Keskaja maailmavaade oli universalistlik. Idee järgi rahvusriiki ei eksisteerinud. Lingua franca oli ladina keel. Maailmapilt oli orienteeritud teispoolsusele ning oli dualistlik. Inimese hinge pärast võitlevad saatan ja jumal. Sakramentide järgi vahendab jumala armu kirik. Sakramendid olid: ristimine, armulaud, pihtimine, abielu, leeritamine, ordinatsioon ja viimne võidmine. Seega oli õndsakssaamine ilma katoliku kirikuta vältimatu. Pärast surma läksid inimesed kas paradiisi või põrgusse. Aktuaalne teema oli Viimne kohtupäev – Kristuse kohus inimeste üle. Levinud oli purgatooriumi mõiste, kus patused vabanesid oma pattudest. Kloostrite Kloostritest domineerisid benediktiinide kloostrid
piiskopkondadeks ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks, kus korraldasid usuelu peapiiskopid. Piiskopkondade keskustesse olid rajatud katedraalid (lad k cathedra – tool, piiskopi jutlustamistool), mida on nimetatud ka toomkirikuteks (lad k domus – maja, piiskopi koda). Piiskopid pühitsesid ametisse preestrid (kr k presbyter – vanem), kelle ülesandeks oli jumalateenistuste pidamine ja sakramentide jagamine. Preestreid abistasid kirikuteenistustel vikaarid (lad k vicarius). Piiskopid kontrollisid piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldasid selle kontrollimiseks visitatsioone (e kirikukatsumisi). Paavsti juurde kujunenud õukonnast sai kirikuelu keskvalitsus – kuuria (lad k curia – nõukogu). Vajadusel läkitati Roomast erinevatesse maadesse asju ajama paavsti saadikud – legaadid (lad k legatus – saadik) ning tähtsamaid
2. Suuremad vastuolud Tsehhi ühiskonnas: - Pahameel katoliku kiriku vastu (50% haritavast maast kuulus kirikule, kõrged maksud, indulgentsid jne) - Pahameelsaksa ülemkihi vastu (valitsejad linnades, maal jakirikus) 3. Jan Hus ja reformatsiooni algus - Pärit talupoja perest - Õppis Praha ülikoolis, 1401 sai vaimulikuks, hiljem Praha ülikooli professor ja rektor - Husi vaated: kritiseeris simooniat, indulgentside müüki, liiga kõrget tasu sakramentide eest nõudis kirikuvarade riigivõõrandamist e. sekulariseerimist (ilmalikustamist) tahtis kaotada vahetegemist armulaual võitles sakslaste surve vastu nõudis tsehhikeelset kooliõpetust - Koostas tsehhi keele grammatika ja tõlkis piibli tsehhi keelde 4. 6. juulil 1415 Jan Hus põletati Konstanzi kirikukogu otsusel tuleriidal ketserina - kirikukogu kestis 3,5 aastat 5. 1419 üldrahvalik liikumine Tsehhimaal, hussiitide liikumine
ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Missa pidulik jumalateenistus. Liturgia domineeriv muusikalis-sõnaline osa missadel. Kihelkonnakirik kihelkonna keskus. Kabel väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. Preester vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Sakrament püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Johannes IV Kievel Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. Johannes Blankenfeld Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop taotles katoliku usuelu korrastamist. 15. Usupuhastus Eestis Reformatsioon usupuhastus
9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167 *Keskaegne kultuurielu põhines Katolikul usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Ladina keeles töötas kirik ja ladina keeles suheldi. Ladina keelt kasutasid valitsejad, diplomaadid ja kaupmehed. *Maapiirkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ning suuremates neist tegutsesid lisaks kihelkonnapreestritele ka vikaarid (preestri abilised). *Preestrite ülesandeks oli jumalasõna levitamine, jumalateenistuste läbiviimine ja sakramentide jagamine- ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine. *Alates 13.sajandist hakkasid mitmed katoliiklikud mungaordud rajama Eestisse ka kloostreid. Keskaja lõpuks tegutses Eestis 4 mungaordut, millel oli munga- ja nunnakloostreid nii linnades, kui ka maal: *Tsistertslased – nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda Jumala teenimisele ning lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja
Hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. 33-aastasena lõi ta 31.10.1517 Wittengergi lossikiriku uksela 95 oma vaateid selgitavaid teese. 1521 mõisteti ta paavsti bullaga surma, Wormsi riigipäev kuulutas ta lindpriiks (Saksa keiser Karl V). Friedrich Tarl pakkus pelgupaika Wittenbergi kindluses. Tema teesid levisid kiiresti ja omasid palju pooldajaid. Luther eitas paavsti ilmeksimatust, piibel ainus usuallikas. Nõudis osade sakramentide ära jätmist (nt piht). Lubas vaimulike abielu. Taunis indulgentside müüki. Usupuhastud leidis palju toetajaid nii aadlike kui talurahva seas, põhjustas Talurahvasõjad Saksamaal, millega jagunes S 2: Lõuna katoliiklik ja põhja luterlik. 1555 sõlmiti Augsburgi usurahu, mille ideeks oli kelle võim selle usuk. Karl V loobus katoliikluse pealesurumisest. Reformatsioon levis väljapoole Saksamaast. Protestantlikud
mungad, keda kutsuti kaitsepühaku järgi johanniitideks. III 1. Kiriklik ja rahvalik vagadus ning kultuur keskajal. Sakraalsed ruumid ja toimingud. Pühakutekultus. Sotsiaalsed muutused. Hiliskeskaegne kirik ja eelreformaatorid. Keskajal eksisteeris rahvalik usukultuur paralleelselt ametliku teoloogiaga, enamasti täiendas seda, kuid vahel olid need kaks ka vastuolus. Kui kõrgteoloogia tegeles pühaduse ja sakramentide filosoofiaga, siis rahva seas said populaarseks kristliku sisuga näidendid, müsteeriumid ja moraliteed. Samas oli ka kristlikku satiiri (näiteks narripiiskopide ja narripaavstide kujutamine), mille vastu kirik tulutult võitles ja mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Rahvalikku usku ja teoloogiat ühendas sajanditepikkune arutelu pühaduse ja pühakute üle. Läbi paljude varakeskaja sajandite oldi pühakuks peetud kristliku elu kangelasi, märtreid, silmapaistvaid kirikuisasid, askeete
Patriarh Bartholomaios I · Moskva patriarhaat (1589) Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill Ristiusustamine 988 (Kiievi vürst Vladimir) Katoliku kirik · Katoliku ( "üleüldine") · Paavst (Rooma piiskop/patriarh) Peetrus · 2. Vatikani kirikukogu (2. Vaticanum (1962-1965)) - teemaks oli kiriku kohast kaasaegses maailmas. Tähtsamad katoliiklasi puudutavad otsused olid seotud sakramentide, keelekasutusega jumalateenistustel ja suhtumisega mitte- katoliiklastesse. Jumalateenistustel võis hakata ladina keele asemel kasutama ka kohaliku rahva keelt. Mitte-katoliiklaste suhtes muututi sallivamaks. http://et.wikipedia.org/wiki/II_Vatikani_kirikukogu · Franciscus Traditsioonilised kirikud · Pühakiri ja traditsioon · Kloostrid ja traditsioon Protsestantlikud kirikud · Martin Luther (1483-1546) 1517
Keskaegse ettekujutuse kohaselt on jumal taevas koos inglitega, kellest üks tõstis mässu ( lucifer) ja saadeti põrgu peremeheks. Saatan kiusas juba Adamat ja Eevat, kui need õuna noppisid, siit sai alguse inimkonnal lasuv pärispatt. Seega saatis jumal Jeesus kristuse maailma kannatama ja inimeste patte lunastama. Jumal kui Isa, Jeesus kristus kui poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustasid kokku Püha Kolmainsuse. Jumala armust oli võimalik osa saada ka sakramentide ehk pühade toimingute abil, nendeks olid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Sakramente võisid läbi viia ainult kiriklikult ametisse pühitsetud vaimulikud. Surmajärgses ilmas ootavad häid paradiis ja halbu põrgu, kus saatan ja deemonid piina valmistavad. Oodati ka viimset kohtupäeva, kus kõik surnud haudadest tõusevad, et oma tegudest elu ajal aru anda. Alates 12 sajandist uskusid nad ka et pärast surma
Ketserlus oli aktuaalne teema hilisantiigis kuigi see termin tuli kasutusele kõrgkeskajal, hilisantiigi puhul võiks rääkida hereesiast. Varakeskajal hereesia ei olnud probleem, probleemiks muutus see seoses ristisõdadega. osaliselt avaldus ketserlus kirikukriitikaga, levisid õpetused kus räägiti vaimulike korrumpeerumisest. Tuntuim liikumine oli Valdés´i eestvedamisel valdeeslased, nendele iseloomulikuks oli korrumpeerunud vaimulikelt sakramentide vastuvõtmisest keeldumine. Sakramentide andmine neile keelati, kuid hiljem lubati kohalike vaimulike nõusolekul. Kattarid oli palju radikaalsem liikumine (katharos kr. puhtus), nendest tuli ka sõna ketserid, nende arusaama järgi oli maailmas kaks alget: hea jumal (uus testament) kellest lähtub kõik vaimne ja hea ja kuri jumal (vanatestamendi jumal, saatan), kellest lähtus kõik materiaalne. Selle vastandamise juured peitusid paljuski idamaades, kohati sarnane Zarathustra õpetusega. Kattarite ideed hakkasid levima
lubatuks, ning juba 381.aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Ristiusk levis kiiresti Roomaga piirnevatel barbarite aladel. Frangid risti juba 5.sajandil. Püha Patrick käis samal sajandil misjönäri tööd tegemas Iirimaal, ning Püha Bonifacius Saksamaal 8.sajandil. Viimased paganad olid Balti riigid, Leedu! Piiskop-ametisse pühitsemine, leeritamine, sinodite ja visitatsioonide korraldamine. Preester-armulaua pühitsemine, jutluste pidamine, sakramentide jagamine. Tegi hingehoiu tööd. Kanoonik-madalama astme vaimulik. Sõnast Kaanon-vaimulikkonna nimekiri. Katedraal-sõnast kateeder-piiskoppide jutlustamistool. Sinod-piiskopkonna oluline vaimulike koosolek, kus arutati ja peeti nõu päevakorras olevate teemade üle. Visitatsioon-kulastus, mille käigus piiiskop kontrollis, kas kirikud peavad ordureeglitest kinni. KATOLIKU KIRIKU ÕPETUS Usk kristuse ülestõusu ja pattude lunastussae; igavene elu. Piibel-4
loetakse pühadeks 3)Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4)Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit (armulaud) 5)Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 88. Nimeta ja kirjelda näidete abil religioossuse 5 dimensiooni? 1) kogemuslik (müstilised kogemused: tunne, et ollakse päästetud, ärganud, jumaliku valgustuse pälvinud jms); 2) rituaalne (jumalateenistusel osalemine, palvetamine, sakramentide saamine jne); 3) ideoloogiline (uskumuste sisu ja ulatus, mille järgimist mingi usuühenduse liikmeilt oodatakse); 4) intellektuaalne (religioossete teadmiste ulatus teatud grupi pühakirja, usudogmade ja rituaalide osas); 5) järelduslik (religioosse usu, tegevuse, kogemuste ja teadmiste mõju muudele eluvaldkondadele antud indiviidi puhul). 89. Mis on religooni funktsioonideks?
Ugandit asus valitsema piiskop Hermann, mõõgavendade ordu sai endale Sakala. Ka välismaal tunnustati ristisõdijate võitu. 20. Vabadusvõitlus Eesti saartel 1227. aastal. Miks seda varem ei toimunud? 1226.a. kevadel kutsus paavsti esindaja Liivimaal Wilhelm Riias kokku suurema kirikliku nõupidamise. Sealt ärasõiduks soodsat aega oodates olevat ta näinud Rootsist röövretkelt naasvaid saarlasi. Wilhelm sai teada Rootsi kirikute põletamisest, preestrite tapmisest, sakramentide rüvetamisest, vangide võtmisest jm. Kuulnud ka rootsi naiste ja neidude halvast kohtlemisest, otsustas ta saarlastele karistusretke korraldada. Ojamaalased ja taanlased keeldusid vaimulikku aitamast, küll aga olid nõus saksa kaupmehed. 1227. a. 20. jaanuaril alguses, mindigi pärnust mööda merejääd Saaremaa poole. Henriku sõnade järgi olevat lisaks sakslaste, liivlaste ja lätlaste, retkes osalenud ka Piiskop Albert, Semgallia piiskop Lambert ja ordumeister Folkvin. Kõige ees oli
Ladinakeelne jutlus sõnamulin, arusaadav vaid ülikoolides. Arheoloogid – Eesti erinevad piirkonnad aktsepteerisid ristiusku erineval ajal. Üleminek kristlusele matustele Põhja- ja Lääne Eestis kiirem (M. Mägi). 1241 lepingud saarlastega, kirjas kristlik nõudmine. 15 saj Riia provintsiaalsinodid ja Valga maapäeva maakorraldus. 1422 Valga maapäeva korraldus – ristimine, järelvalve, paganluse väljajuurimine. Sakramendid. 16. saj algus Saare-Lääne psk sarnased korraldused. Sakramentide eest ei tohi nõuda maksu, et vaene maarahhvas ei loobuks jne. Rahvale tuleb õpetada 10 käsku, missa ajal põlvitama ja kummardama. Keelatud salajased abielud, liiakasuvõtmine jne. Kirikuvisitatsioonid ei olnud korrapärased, huvid põrkusid ka. Ka dokumente vaid 16saj alguse S-L piiskopkonnast. Kirikul selle järgi Saaremaa talupoegade elus suur roll. Ei olda rahul kirikuõpetajaga, kes käid taudi ajal ära ja üldse pikalt eemal oli jne.
annaabi.ee 
