Kristlus (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Kristlus

................................................... 8 8.3 Protestantism.................................................................... 8 9. Joonis..................................................................... 9 10. Kokkuvõte.............................................................. 10 11. Kasutatud kirjandus................................................... 11 1 Sissejuhatus Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Sellel usundil on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid

Rahvusvahelised suhted

13

doc

Kristlus retsensioon

................................................................. 8 9. Joonis.............................................................................................. 9 10. Kokkuvõte....................................................................................... 10 11. Kasutatud kirjandus........................................................................... 11 1 Sissejuhatus Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Sellel usundil on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid

Usundiõpetus

19

docx

Üldine usundilugu

teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ­ ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine. (Pärast 1960.-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt ­ religioon):

Kultuur

12

odt

Üldine usundilugu

· paasapüha, mida tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks · nädalapüha, mida peetakse 7 nädalat pärast paasat Moosesele seaduse andmise mälestuseks · lehtmajade püha, mida peetakse sügisel mälestuseks kõrberännakust, mil elati onnides · uusaasta püha, millega tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust · Joom Kippur (suur lepituspäev) koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev. Kristlus Tekkimine Kristlus kasvas välja juutlusest. Religiooni loojaks oli ajalooline isik Jeesus, keda kutsutakse Kristuseks. Maailma levinuimal usundil on umbes 2,2 miljardit pooldajat. Kreeka keeles tähendab Christos Jumala salvitud valitsejat (vrd hbr masiah 'salvitu', siit ka kr messias). Jeesus sündis aastal 4 ekr Palestiinas Petlemmas, olles legendi järgi eostatud Jumala enda poolt. U 30-aastaselt hakkas ta kuulutama oma õpetust ja sooritama imetegusid, tal oli 12 õpilast ehk jüngrit (sks jünger 'noorem'),

Üldine usundilugu

83

docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai

Üldine usundilugu

28

docx

Maailma usundid

määratud. 4) Levik ulatuse järgi – 1) rahvuslikud ehk eetilised usundid – algul olid hõimus, aga võivad olla üle maailma. Sinna sünnitakse, mitte ei saada. 2) universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid – järglaskond kuulub erinevate taustadega inimkond, ei pea sündima vaid saadakse. 5) Personaalne rajaja või mitte – enamsti on ajaloolised isikud, kuid vaieldakse selle üle, milline on roll selle tekkimise üle. Kristlus ja butism on teada personaalne rajaja, tavaliselt kuulsad inimesed maalisid neid. Kuid judismis ei saa määrata kindlat rajajat. Islam... 6) Jumala kujutluse järgi – teistlikud on kujundid, kus jumala olemused on... sinan alla kuuluvad 1) monoteistlikud (ühe jumala uskumine) 2) poloteism (mitme jumala uskumine). On välja mõeldud ka mitteteistlikud, see on see, kui ei usuta midagi. Henoteism on levinuim religiooni vorm (juutlus..

Usundiõpetus

21

doc

Usundilugu - religioon, erinevad usud

sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid).  Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus ­ 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus ­ inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist.  Loodususundid

Eesti religioosne maastik

35

docx

Üldine usundilugu

· Olemuse kaudu Püha? R.Otto ­ pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith ­ usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude

Usundiõpetus

Kommentaarid (1)