Eesti loomastik (kordamisküsimused, a) (0)

Q: Millised on eesti veekogude linnustiku peamiselt muutvad ohustavad tegurid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti loomastik (kordamisküsimused, a)

Bioloogia - Eesti loomasik

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised on eesti veekogude linnustiku peamiselt muutvad ohustavad tegurid?

Eesti loomastik – A variant

Iseloomusta eesti roomajatefauna olukord liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast

Nim. Vähemalt 2 imetajat, kellel esineb latentne periood munaraku arengus ning selgita mis see on

Milline oli läänemere esimene soolase veega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus.

Koerlased – süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised bioloogilised ja ökoloogilised tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik)

Atlantiline kliimaperiood – kliimaperioodi peamised isel. Jooned ning fauna muutused sel perioodil.

Nim. 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit, selgita mõlema põhimõtet ja nim. 1 olulisem teadlane .

Nim. 2 ornitofaunilist kompleksi ning nim linnuliike, kes sinna kuuluvad

Vali mõni eestisse introdutseeritud imetajaliik ning arutle liigibioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (arvukus miinimumi viia, stabiilsena hoida, kaitsta jne)

Millised on eesti veekogude linnustiku peamiselt muutvad/ ohustavad tegurid?

Eesti kärnkonnaliigid: levik, ohustatus, bioloogia
1. Eestis elab üksnes 5 liiki roomajaid. Kõige arvukamad Eesti roomajad on arusisalik ja harilik rästik. Nastikut kohtame peamiselt saartel ja rannikualadel . Haruldane pole Eestis ka vaskuss . Roomajate arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. Eestis on kõik 5 roomajaliiki looduskaitse all.
2. kui munarakk viljastatakse nt oktoobris , siis areng peatub näiteks kui loom talveunes on, ja siis kui loom ärkab, siis mingi aja pärast areneb munarakk edasi. Esineb metskitsel, karul
3. boreaalne – kliima soe ja kuiv, keskmine temp kõrgem kui praegu. Domineerivad männikud, laialehelised metsad hakkavad levima: kased , lepad, jalakad, pärnad, tammed, saared, sarapuud. algas lõunapoolsete liikide sissetung: tarvas , punahirv, metssiga , metskits. Hea elu metsseal, mägral, siilil , mutil. Tulid metsnugis, tuhkur , metskass. Lindudest värvulised, kaladest koha, säga latikas , linask. Inimene koeraga moodustas topeltkiskja.
4. kiskjalised . Eestis: rebane , kährikkoer, hunt. Loomad on kohastunud loomse saagi püüdmisele. Haamaste tüübid on hästi arenenud. Jäsemed teravate küünistega. Varvulkõndijad. Meeleelundid ja kesknärvisüsteem hästi arenenud. Pojad on pesahoidjad - sünnivad paljaste ja abitutena.
5. kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved , männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger . Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras , saarmas, vesirott , vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn ; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder.
6. radiosüsiniku meetod – mõõdetakse uuritavas objektis süsiniku radioaktiivse isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel. Teadlane lembit lõugas
7. arktiline kompleks : aul, laukhaned, lagled, väikeluik, jääkajakas, lumekakk jt; Siberi e. taiga faunatüübi linnud , idast siia levinud, okasmetsadega seotud liigid metsis, laanepüü, mänsak, kolmvarvasrähn, musträhn, värbkakk, händkakk, habekakk, leevike, siidisaba , hallrästas, vainurästas
8. järvekonn (III kategooria looduskaitse all olev liik ehk liik mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka arvukuse kriitiline langus) Eestis küllaltki haruldane ning vajab kaitsmist et säiliks looduslik mitmekesisus. Kahepaiksed on vajalikud, sest nad on aine ja energia transformeerija, teostavad biotõrjet, on toiduobjektideks paljudele selgroogsetele, viitavad keskkonnaseisundile (bioindikatsioon)
9. veekogude eutrofeerumine, kuivendamine, mürkkemikaalide reostus , häirimisfaktor, lisatoiduallikate teke.
10. Mitmed kärnkonnaliigid (kõre, rohekärnkonn, mudakonn ) on jäänud haruldaseks seetõttu, et muutunud on traditsiooniline maakasutus ja niidud ning väikesed madalad veekogud on kinni kasvanud. Kõre asustab vaid Eesti läänerannikut ning rohekärnkonna võib leida ainult Kagu-Eestis Peipsi ääres. Praegu on mõlemad liigid muutunud üliharuldaseks: eelkõige sobivate elupaikade kinnikasvamise ja sigimisveekogude hävimise tõttu.. Kärnkonnad on paksu näärmelise naha ja jässaka kehaehitusega. Hambaid neil pole ning ees- ja tagajäsemed on peaaegu ühepikkused. Kullestel ja täiskasvanud isenditel mürginäärmed. võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värv võib varieeruda rohelisest tumepruunini

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 53 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti loomastik (kordamisküsimused, b)

Eesti loomasik

ppt

Kahepaiksed roomajad

Bioloogia

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse (maastikukaitse- ja hoolduse) baka komplekseksami küsimused ja vastused. Küsimused pärit kodulehelt. Eksam sooritatud A-le.

Keskkonnakaitse ja säästev areng