Ilves (0)

ILVES
Referaat
Sissejuhatus
Mina räägin oma referaadis ilveste välimusest , elupaigast ja ka pereelust . Valisin kiskjatest ilvese , sest ilves elab Eestis ning ta on meile metsade ilusamaid loomi . Samuti tuleb juttu ka ilveste söömisharjumistest ning toidueelistustest . Referaat räägib ka ilveste jahipidamisest ning ilveste küttimisest . Lõpus on ka mõned huvitavad faktid ilveste kohta .
Sisukord
Tiitelleht
....................................................................................................................... lk 1
Sisukord ....................................................................................................................... lk 2
Sissejuhatus ................................................................................................................ lk 3
Välimus ......................................................................................................................... lk 4
Elukoht ..........................................................................................................................lk 5
Toitumine ..................................................................................................................... lk 6
Jahipidamine ................................................................................................................ lk 7
Ilveste küttimine ......................................................................................................... lk 8
Pereelu ........................................................................................................................ lk 9
Huvitavaid fakte ......................................................................................................... lk 10
Kasutatud materjal ................................................................................................... lk 11
Kokkuvõte ................................................................................................................... lk 12
Välimus
Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid , mis tagavad ilvestele ülihea kuulmise.
Saba on lühike: 15–23, maksimaalselt 31 cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis , võib-olla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist . Sabaots on must.
Käppadel on tal nagu kassidel ikka sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Esikäpad on tagakäppadest suuremad . Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes .Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 40 kilo.
Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel varieeruda punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Karvkattel on kolm põhimustrit: valdavalt tähniline, valdavalt triibuline ja ühtlane . Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab . Eesti metsades ringi luusivad ilvesed on Euroopas elavate liigikaaslastega võrreldes kogukamad.
Elukoht
Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud , kus saab varjuda okste alla või mõne juurika taha . Samuti meeldivad neile ka tiheda risuga segametsad . Kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa ilvesel sama hästi kui pole ,kuid mingisuguse pesamodustise teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud.
Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Enamasti hoiab ilves siiski metsa ligi. Seal, kus vanemad metsad segunevad noorendike ja raiesmikega ning kus on oja, jõgi, mõned rabalaigud või isegi üleujutatavad orud, võib olla ilvese elukoht.
Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest ja saakloomade arvukusest keskmiselt 100–200, harvem 300 ruutkilomeetri suurune või veelgi suurem eluala , Eestis kuni 100 km².
Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku.
Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel.

Toitumine
Eestis murrab ilves toiduks peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud ja teised kiskjad , näiteks kährikud ja rebased . Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi.
Erinevalt hundist ilves koduloomi ei murra. Aga kodukassile ilves ei halasta.  , kui kätte saab, murrab kohe maha. Kodus on kass kiskjana peremees ja nii tunneb ta end ka metsas uidates.  Nii et ilvesele on ta hea saakloom . Ilvesed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib . Inimest ründab ilves üksnes haavatuna. Ilvesed, nagu ka teised kiskjad, ei püüa terveid tugevaid loomi .
Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle. Nälga suremine ei ole talvel kuigi harv nähtus. Talve jooksul vajab üks ilves ellujäämiseks 80 jänest. Perele kulub üks jänes või pool hirve päevas. Täiskasvanud ilves sööb 1–2 korda päevas .
Jahipidamine
Ilves ärkab tavaliselt üks tund enne pimedaks minemist ja läheb jahile. Kui jaht õnnestub kohe, puhkab ilves hommikuni ja läheb taas jahile või jalutuskäigule mööda oma valdusi, mõned aga heidavad magama alles tund enne päikesetõusu.
Saaki leida aitab tal hea nägemine ja eelkõige suurepärane kuulmine : oksa närivat jänest kuuleb ilves rohkem kui poolesaja meetri kauguselt . Küllap aitab söödava leidmisele kaasa ka ilvese komme käia mööda teiste loomade radasid.
Kuigi ilves ronib hästi mööda puid, ei varitse ta okste vahel kunagi saaki. Kütib ta ainult maapinnal. Ohvriks valitud loomale hiilib ilves nii ligidale kui võimalik ja sööstab siis saagile kallale võimsate, kuni nelja meetri pikkuste hüpetega. Kui kütitavat ei õnnestu mõne hüppega tabada, ei hakka ilves looma jälitama, vaid otsib endale eine, kes nii kiiresti ei jookse . Ilves ei jälita saaki, kui ta pole seda mõne otsustava hüppega tabada suutnud. 5–15 meetrit on see maa, kus ilvese rünnak võib kanda vilja .
Sageli ei jaksa ilves saaki korraga nahka pista ja matab ülejäägid lumme või oksarisu alla. Kui ta ise eelmist söögikorda “soojendama” ei hakka, lasevad sellel hea maitsta rebased.eelistavad käia alati samu radu pidi ja jahtida kindlal alal.
Ilveste küttimine
Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat ) ja seetõttu on meil isegi lubatud neid küttida.
Sarnaselt karuga langes selle sajandi esimesel poolel ka ilvese arvukus, küündides sõjaeelsel ajal napi poolesaja isendini .
Eestis lastud ilveste koljudest ja nahkadest on suur osa tunnistatud jahitrofeedena kuldmedali vääriliseks. Ka maailmarekord sellel alal kuulub Eestile.
Aastas lastakse Eestis sadakond ilvest .
Hunt, ilvese konkurent metsas, on oma nahaga viimasel ajal ilvest ka kaitsnud küttide eest, kellel hundiga piisavalt tegemist. Ilves on rangelt kaitstud liik ja teda kütitakse toimub erilubadega.  Loata kütitud ilvese eest tuleb kahjutasuks maksta 15 000 krooni ja lisaks antakse kohtu alla .
Eesti saab ainsa euroliidu liikmesriigina erandi ilveste küttimiseks. Kui selgub , et viie aasta möödudes on ilveste arv vähenenud, siis toimub Euroopa Liidu nõukogus uus hääletus .
Pereelu
Jooksuaeg on ilvestel veebruaris - märtsis. Märtsikuus, jooksuajal kräunuvad ilvesed metsas nagu kassid.  See on ainus aeg, mil need eraklikud loomad teiste omasugustega kokku saavad.  Isased kisuvad omavahel nii et karvad lendavad.  Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pärast kahe ja poole kuu pikkust tiinust sünnivad ilvesel enamasti kaksikud või kolmikud , keda ta imetab kuni kolm kuud , siis hakkab ta õpetama lihasöömist, millele minnakse täielikult üle ligi pooleaastaselt . Pojad on sündides pimedad . Silmad tulevad ilvestele pähe kahe nädala vanuselt . Paari kuu vanused pojad hakkavad juba koos emaga jahil käima ja ei pöördu enam ööseks tagasi sünnipessa.
Ilvesepojad jäävad ema juurde mitmeks aastaks, lahku minnakse vaid toidunappuse pärast . Suguküpseks saavad ilvesed kahe aasta vanuselt.
Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel. Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Selleks et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida.
Huvitavaid fakte ilvestest :
* Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt.
* Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti, vette läheb isegi talvel.
* Ilves nagu kiskjad üldse on värvipime.
* Ilvesel on väga hea kuulmine. 50 meetri pealt kuuleb ta, kuidas jänes puukoort närib.
* Ilvese liha sünnib süüa inimeselgi. Praad tuleb ainult korralikult läbi keeta : paljud ilvesed on nakatunud eluohtliku siseparasiidi keeritsussiga.
* Põnevamaid ilvese küttimise viise on tema metsast välja meelitamine haavatud jänesekisa järele aimates. Isegi täis kõhuga ilves tuleb uurima , ega jänes ei saa talle kuidagi kasulik olla.
* Ilves ei mäleta olevust.  Kui ta pole sind mõni nädal näinud, kulub tükk aega, enne kui oma mälusopist midagi välja kraamib .
Kasutatud materjal :
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/FELLYN2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Ilves
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0003/ilves.html
http://www.looduseomnibuss.ee/larhiiv/arhiiv/dets97/ilves.ht m



Kokkuvõte


Loodan , et minu referaati oli huvitav lugeda ning saite nii mõndagi teada . Aitäh lugemast :)
14