Kuidas jääda ellu ja olla kõige edukam? (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Ökoloogia

· Organismidel on tekkinud kohastumised ebasobivate temperatuuride talumiseks · Taimede kohastumused o Lehtede langetamine o Madal kasv o Kaitsevaha kiht lehtede pinnal o Säilivad maa-alused osad · Loomade kohastumused o Talveuni nt nahkhiir ja talveuinak nt karu o Karvkate, sulestik, raskude o Ränded o Talvevarud · Organismile mõjub alati mitu tegurit koos, kuid kõige rohkem mõjutab teda see tegur, milles oleme kõige nõrgemad. Nt me ei suuda talvel ilma soojade riieteta õues olla · Iga teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada. Seda nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks ehk taluvusalaks Organismide omavahelised suhted · Organismide omavahelisi suhteid jaotatakse vastasmõju kasulikkusest ja kahjulikkusest lähtuvalt · Organisme mõjutavad tegurid ongi biootilise ökoloogilised tegurid

Bioloogia

17

docx

LOOMAÖKOLOOGIA ARVESTUSTEST

Isendite liikumine sünnikohast eemale ja üksteisest kaugemale on → hajumine ehk levik Suure hulga isendite kindlasuunaline liikumine ühest elupaigast teise on → migratsioon 32. Peamine põhjus, mis sunnib isendeid levima ja hajuma on intensiivne konkurents isendite vahel suure tihedusega populatsioonides. Tõene 33. Mõnel juhul on täheldatud isendite leviku pöördvõrdelist sõltuvust populatsiooni tihedusest. Kui suurim hajuvus toimub populatsiooni kõige väiksemal tihedusel, siis selle põhjuseks peetakse: inbriidingu vältimist 34. Populatsioonide migratsioonid toimuvad nendest elupaikadest, kus ressursid on kahanenud, teistesse elupaikadesse, kus resursse on piisavalt. Tõene 35. Sama liigi isendid võivad konkureerida toidu pärast, territooriumi pärast, sigimispartneri pärast 36. Erinevatel loomaliikidel avaldub liigisisene konkurents erinevalt. Leia konkurentsile vastav nimetus!

Loomabioloogia

3

doc

Ökoloogia

et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised ting.-Keskkonna füüsikalised ja keemilised tingimused.Valgus,temp,rõhk,vesi jne*Inimese tegevus Liebigi seadus:Kõige rohkem limiteerib organismi faktor,mis on miinimumile kõige lähemal.Shelfordi seadus:Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist. *Tavalisel mõjub üheaegselt mitu faktorit ning organismi vastus ühele faktorile sõltub teiste mõjust.*Tihti muudavad organismid keskkonda endale soodsamaks.(turbasammal.)*Organismi vastureaktsioon faktorile sõltub tema arengujärgust.(puud)*Mitme faktori poolt määratud ökoloogiliste amplituudide summa annab liigile omase ökonissi.

Keskkond

18

doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

8) Biosfäroloogia ­ (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) ­ taimel leht, nina Isend ­ organism · Unitaarsed organismid ­ Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism ­ klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. · Genet ­ ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond. Genetit moodustavatel organismidel on üks genotüüp. Koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest moodulitest e võsudest (taimed). · Kloon ­ vegetatiivne järglaskond, geneetiliselt ühenäoline.

Ökoloogia

11

doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013

kahju või kasu), kommensalism, kolonisatsioon o Antropogeensed (inimmõju) ­ soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud ­ ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Tolerantsuskõver ­ näitab, kuidas muutub indiviidi heaolu niss ruumis Ökoloogiline niss ­ organism roll koosluses, keskkonnatingimuste kompleks, millele vaadeldav bioloogiline liik on kohastunud 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; Radiatsioon ehk valguskiirgus. PAR ­ valguse osa, mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, ehk mida neelavad taimed. CO2 on praegu vähe, taimed vaevlevad selle vaeguses praegu, kogu hapnik mis on atmosfääris, pärineb CO2-lt.

Ökoloogia

12

docx

Ökoloogia kontrolltöö

aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Lisaks on vaja (bio)elemente nagu Ca, Mg, Ka, Na, Cl, Ph, S, N jne. Nagu taimedelgi, vabaneb energia (ATP) rakuhingamise käigus, hingamise ja energia vabanemise kindlustavad mitokondrid . 4) Kirjelda toiduahela troofilisi tasemeid, too näide. Kes on toiduahelas: autotroofid, bakterivoorid, detritovoorid, fütofaagid, herbivoorid, heterotroofid, karnivoorid,

Bioloogia

21

docx

Etoloogia - on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu

Näiteks elab joostes ootamatuid siksakke tegev jänes suure tõenäosusega vanemaks ja saab rohkem järglasi kui otse jooksev jänes, kuna kiskjal on esimest raskem kinni püüda. Kasulikkus on aga suhteline mõiste ja lähtub mingi tunnuse erinevustest eri isendeil. Jänesel, kes jookseb kiiremini kui teine jänes, on ilmselt suuremad shansid järglasi saada kui viimasel. Samas aga on oluline silmas pidada järgmist: Mitte kõik, mis tundub millegi suhtes kasulik olevat, ei pruugi alati olla kohastumus just selle suhtes. Nii näiteks on kaelkirjaku pikk kael hea kõrgetelt puudelt lehtede söömiseks, kuid samavõrra hea on ta ju ka vaenlaste õigeaegseks märkamiseks. Tekib küsimus, kumma teguri suhtes on kaelkirjaku kael ikkagi kohastumus? Savannis saavad söönuks ka lühikese kaelaga loomad... Teiseks, mitte alati ei viita organismide erinemine milleski nende organismide erinevale kohastumusele. Osa tunnuseid on võib-olla olnud kasulikud vaadeldava elusolendi eellastel

Etoloogia

74

docx

Ökoloogia kordamisküsimused

Ehkki evolutsioonist loetakse maailma ülikoolides pikki loengukursuseid ja suur osa sellest ei tundu esmapilgul ökoloogiaga kuigivõrd seotud, on evolutsioon tegelikult protsess, mis on kõigi ökoloogiliste nähtuste taga. Ehkki evolutsiooni mõõtmisel ja kirjeldamisel kasutatakse suurusjärkudena miljoneid aastaid, tuleb alati meeles pidada, et evolutsioon toimub ka täna ja homme. Usulised dogmad: Piibli otsese tõlgendamise kaudu oldi veendumusel, et Maa ei saa olla väga vana. 15. sajandil arvutas Salisbury anglikaani piiskop James Ussher Piiblile tuginedes välja, et Maa loodi kell 9.00 hommikul 20. oktoobril 4004. aastal eKr. 6. Thomas Robert Malthuse roll evolutsiooniteooria kujunemisel T.R Malthus (1766 – 1834) oli Inglise õpetlane, demograaf ja majandusteadlane, kelle kuulus 1798. aastal ilmunud essee „Principle of Population“ kirjeldas esmakordselt inimpopulatsiooni kasvuga kaasneda võivaid negatiivseid tagajärgi. Kuigi Malthus ei

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Kommentaarid (1)