keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, veereziim, tuli, toitainete sisaldus, rõhk Biootilised organismide vahelised suhted: sümbioos, parasitism, kisklus, konkurents Antropogeensed inimetegevuse mõju: keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride kaugust antud teguri suhtes, st miinimumist kuni maksimumini (võib olla kitsas või lai) Optimum teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Mida mõistetakse keskkonnategurite all?
o Karvkate, sulestik, raskude o Ränded o Talvevarud · Organismile mõjub alati mitu tegurit koos, kuid kõige rohkem mõjutab teda see tegur, milles oleme kõige nõrgemad. Nt me ei suuda talvel ilma soojade riieteta õues olla · Iga teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada. Seda nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks ehk taluvusalaks Organismide omavahelised suhted · Organismide omavahelisi suhteid jaotatakse vastasmõju kasulikkusest ja kahjulikkusest lähtuvalt · Organisme mõjutavad tegurid ongi biootilise ökoloogilised tegurid · Biootlistest teguritest võib erladi välja tuua antropogeensed tegurid, mis on inimtegevuse mõju · Antropogeensed ttegurid mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda üha enam (86 Tsernobõl) · Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm
Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Temperatuuri mõju organismidele: Enamus Maal elavatest loomadest on kõigusoojased. Nende ainevahetuse intensiivsus ei ole küllaldane, et säilitada püsivat kehatemperatuuri ning seetõttu on nad otseselt sõltuvad väliskeskkonna temperatuurist. Püsiva kehatemperatuuriga on vaid linnud ja imetajad. Talvisel madalate temperatuuride ajal on meie piirkonna taimedel puhkeperiood. Biootilised tegurid on organismide omavahelised suhted. 2. Organismidevahelised suhted Sümbioos erinevat liikide vastastikku kasulik kooselu mis on kujunenud evulusiooni jooksul. Koos elavad sümbiondid. N: vetik- ja seenerakud moodustades sambliku; mügarbakterid aedhernel või hernel aitavad muuta lämmastikku taimedele vastuvõetavaks. Erakvähk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust.
Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad kliimategurid: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, päikesevalgus, sademed, pH, aeratsioon(õhustatus), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents. Antropogeenne tegur inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetootmine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid; too näiteid. 1. sümbioos- see on eri liiki organismide vastastiku kasulik kooselu. N: samblik= roh
õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk, tomat, kurk). Temperatuurile peavad taimed vastu erinevalt. Näiteks lehtpuud langetavad lehed külmade saabudes, sest nad ei saaks mullast piisavalt vett, et lehti ära toita. Okaspuudel aga seda muret pole, nendel jäävad okkad külge. Samuti ei talu lilled madalat temperatuuri ja neid võtabkülm ära. 8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut. 1.2 Organismidevahelised suhted 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteemi süsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks
11. Biomass on pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massienergiaühikutes (nt. g/m2, g/m3, t/ha). 12. Biomolekul on raku orgaaniline aine, mis on üles ehitatud põhibioelementitest (H, C, O, N, P, S). Biomolekulid on: 12.1. Valgud; 12.2. Rasvad; 12.3. Suhkrud; 12.4. Nukleiinhapped. 13. Biootiline keskkond on teiste organismide esinemine looduses ja nendevahelised (organismidevahelised) suhted populatsioonides. Populatsioonide koosmõju ja liikidevahelised suhted. 14. Biootilised tegurid on eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla nii kasulik kui ka kahjulik või neutraalne. Mõlemad tunnused mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Biootilised tegurid on: - Tarbimine ehk organismidevahelised suhted, kus üks liik on teisele liigile energiliseks
haudumiseks. ● Kommensalism (ühele poolele kasulik teisele neutraalne)- Ebapärlikarbi arenguks on vaja vaheperemeest - kala. Karbi vastsed kinnituvad kala lõpustele, et seal poole aasta jooksul edasi areneda ning uutesse elupaikadesse levida. Vaheperemehel on karbi elus oluline tähtsus, karbi vastsed aga kala kuidagi ei mõjuta. ● Mutualism- mutualistlikud suhted olulised maismaaökosüsteemi talitlemiseks, sest 90% taimedest sõltub suhtest seente mükoriisaga, kuna see varustab taime anorgaaniliste ühendite ja mitmete mikroelementidega. ● Sümbioos (kahe organismi vastastikune kasulik kooselu)- Mesilane saab lilledest õietolmu toiduks. Taimed tolmlevad mesilase abil ja kindlustavad sel moel enda levimise. ● Parasitism (peremees saab kahju ja kasu saab parasitism)- On kiletiivaliste liike,
Kõik kommentaarid