50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Shhh
Õppematerjali autor
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja
- selline ideaalpopulatsioon ei evolutsioneeru. Ta säilitab oma muutumatse igavesti. Niisugust looduses ei ole. Populatsioonide geneetiline struktuur on püsiv, kuid see võib siiski muutuda kahtemoodi: 1) võib muutuda isendite geneetiline materjal- geenide ja kromosoomide struktuur ning arv. 2) võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüübi sagedus. Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. 2. evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad mutatsioonid nad on ka populatsiooni geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks. Nad esinevad harva. Suguliselt paljunevate organismide populatsioonides on individuaalset geneetilist muutlikkust tublisti võimendavaks teguriks sama geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine, s.o. kombinatiivne muutlikkus. Geenivool- isendite immigratsioon sama liigi teistest populatsioonidest, kui nad ristuvad kohalike isenditega.
2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud). 3. Jean-Baptiste Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia" 1. terviklik teooria. Elu tekkis isetärkamise teel ning on pidevas arengus. Organismidele on omane sisemine täiustumistung ja kohanemine. Lamarkism: keskkonnatingimuste mõjul toimunud muutused (omandatud) on pärilikud. 4. Charles Darwin (darvinism): ,,Liikide tekkimisest" (1859) - 1. teaduslikult põhjendatud teooria. Liikide muutumine toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Muutuse põhjuseks on looduslik valik, mis tuleneb järglaste arvust (rohkem, kui saab ellu jääda), olelusvõitlusest (isenditevaheline võitlus elamistingimuste pärast) ja sigimisvõimelisemad isendid. Nim. sünteetiline evolutsiooniteooria. 2
vaalad vette, tumedad liblikad tööstuspiirkondades. Lõhestav valik kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega. Siis kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Neis piirkondades kujunenud erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. Hübriidid vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt. paaritumise aastaaeg). Kohastumine Populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist, nimetatakse kohastumusteks e adaptatsioonideks. Kohustumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Päriliku muutlikkuse mitmekesisusest kujundab valik populatsioonile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega kohastumiseks.
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva
mikroevolutsiooniks. Liigist kõrgemate organismirühmade teket ja arengut makroevolutsiooniks. Kohastumine: liigi isendite ellujäämist ja paljunemisst soodustavaid omadusi nim kohastumusteks. Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju. Hoiatusvärvus annab märku mõnest vähem silmatorkavast kaitsevahndist, nt mürgist. Sarnasus teise liigiga- mimikiri. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumuste teket nim kohastumiseks. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustes teatud aja vältel. Kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Liigiteke: liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest erinev geenifond ja levila. Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon.paljudel ,liikidel takistab ristumistja ruumiline eraldatus ehk geograafiline isolatsioon. Ristumist võib takistada erinev
tagajärjel). Alamliikide tekke 8000-15000 aastat (rohutirts, mardikas, linnud, hirved) Atlandi heeringas->räim 20000 aastaga. Makroevolutsioon Makroevolutsioon -liigist kõrgemate organismi rühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) mikro ja makroevolutsiooni sarnasused: 1. toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine). 2. Aluseks muutused pärilikus infos 3. mitmekesistumine mikro ja makroevolutsiooni erinevused: 1. Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Makroevolutsioon jaguneb kolmeks: 1.progress(täiustumine) progress- uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega aoranismi tüüpide teke. prokarüoodid(bakterid)--> eukarüoodid(ülejäänud) ainuraksed--> hulkraksed kõigusoojased--> püsisoojased Iga uus organismi tüüp võimaldab: -paremini kasutada keskkonda
Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest tingimustest on olelusvõitlus.)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav valik- kinnistab ja kaitseb väljakuj
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid