Elekter elusolendites (1)

ELEKTRIVÄLJAD JA
TAIMEDE, LOOMADE
KÄITUMINE
Birgit Remiküll, Aljona Titova
SISSEJUHATUS
· Elektrit ei toodeta mitte ainult kunstlikult, vaid
seda esineb ka vabas looduses.
· Õhus on väga palju laetud osakesi.
· Elekterkalad kannavad endaga kaasas elusaid
galvaanielemente
· Nendest tulenev elektrivool on kaladele kaitse-
ja ründevahendiks.
· Kõige tüüpilisem esindaja on elektrirai
KALAD
· Mõned kalaliigid tekitavad
elektrit saagi surmamiseks,
teised aga toodavad
elektrit, kasutamiseks
abivahendina liikumisel.
Organid mida eri liigid
kasutavad on kujunenud
erinevatest lihastest, kuid
elektri saamise viis on
kõikidel sama.
KALAD
· Kalade elektrielundid koosnevad kilbikestest,
lamendunud rakkudest mis asetsevad püstiste
sammastena üksteise otsas. Iga kilbike tekitab
veidi enam kui 0.1 volti elektrit, aga kuna iga
kilbike on ühendatud endast eelneva ja
järgneva kilbikesega (samuti on ühendatud ka
sambad) tugevneb elektrienergia tunduvalt.
MEREVEE KALAD
· Kuna merevees on elektrijuhitavus parem kui
magevees siis pole merelistel kaladel tarvidust
genereerida elektrit, et saavutada sama
voolutugevus võrreldes mageveekaladega.
· Ahvenlaste sugulane kes elutseb Atlandi
ookeani lääneosas - tähetarkkala. Ta peidab
end liiva sisse jättes välja ainult 2 pungil
silma, ning ootab saaklooma. Elektrielundid
paiknevad tal kahes lohus silmade vahel.
ELEKRTIRAI
· Kaalub umbes 100 kg,
millest elektrielundid on
umbes 15 kg.
· Puhanud rai võib anda 8
ampri tugevust voolu
pingel 300 volti.
· Ehituse poolest on
elektrirai elektrielundid
üsna sarnased
galvaanielementide
patareiga.
MAGEVEE KALAD
· Mageveekaladest toodab kõige
suuremat elektrit elektriangerjas.
Kuna magedas vees levib elektrivool
halvemini kui soolases merevees,
peavad magevee kalade elektrielundid
tootma suurema võimsusega elektrit.
Elektriangerjal on koguni 3
elektrielundit ning ta suudab toota
kuni 550 volti elektrit. Kõiki kolme
elundit pole tal saagi halvamiseks
vaja, kaks on vajalikud
orienteerumiseks ja saaklooma
väljapeilimiseks. Relvana kasutatav
elektrielund paikneb sabas ja on
jaotunud kaheks. Soki saanud
saakloom tardub paigale, kuid löögi
võimsus on piisav, et tappa parajasti
vees olev inimene või hobune.
ELEKTER NAVIGATSIOONIKS
· Osadel kalaliikidel on elektrielundid
navigeerimiseks, kus kala loob enda ümber
elektrivälja, mille elektrijuhtivuses tekitavad
muutusi kala vahetus läheduses paiknevad
esemed. Kala tõlgendab neid võngete muutusi
kehal olevate retseptoritega ning seega saab
pidevalt muutuva ümbruse elektrilise pildi. See
aitab orienteeruda sogases vees, tajuda saaki ja
mitte kokku põrgata teiste kehadega. Nende meel
on suuteline eristadama emast ja isast isendit.
ELEKTER NAVIGATSIOONIKS
· Osad kalad ei kasuta elektrit mitte ainult
navigeerimiseks või saakloomade
halvamiseks või tapmiseks, nad tajuvad
elektrit. Sellised kalad on näiteks haid. Haidel
puuduvad elektrielundid, kuid neil on hoopis
elektrit tunnetavad organid e. Lorenzini
ampullid. Nad suudavad tajuda eriti nõrka
isegi 0.005 millivoldise pingega elektrivälja,
mille on tekitanud nt. saaklooma lihaskonna
vibratsioon. Näiteks mõrtsukhai surub
rünnaku ajal silmad taha, vältimaks nende
vigastamist ning siis juhivad teda täielikult
Lorenzini ampullid, kuni saatusliku
hammustuseni.
HUVITAVAT
· Maod saavad hõõrdumisel mööda maapinda
positiivse elektrilaengu. Nad mitte üksnes ei
omanda staatilist elektrit, vaid ka säilitavad
seda. Staatiline elekter tekib ka siis kui
madu lõgistab oma lõgistit.
· Nokkloom suleb vette sukeldudes silmad,
kõrvad, sõõrmed. Oma saagi leiab ta tänu
oma elektrilistele impulssidele. Tema nokal
asub palju väikesi elektritundlike
närvilõpmeid.
TAIMED
· Ka taimed on elektriväljade suhtes tundlikud.
Äralõigatud ladvaosast liigub signaal
elektriimpulssidena varre alaossa. Kuna
taimedel puuduvad närvirakud siis toimub info
edastamine tunduvalt aeglasemalt kui looma
organismis. Alguses toodetakse mürki ja peale
seda aktiviseerub uus kasvupuhang. Samal
põhimõttel toimivad ka Aafrikas kasvavad
akaatsiad. Veel võib tuua näiteks aeduba, kes
on vaevatud lehetäidest, ta võib kutsuda SOS
signaali abil appi lehetäivamplasi.
PUTUKAD
· Tiivulised sipelgad ajastavad
oma pulmalennu tavaliselt
äikesega, sest sellel ajal tekib
atmosfääri väga tugev
elektriväli. Neis tingimustes
võiad tiivulised sipelgad
helendada ja tekitada küllalt
valgust, et seda öösel näha on.
PUTUKAD
· Teatud liblikad
helendavad samuti
elektriväljas, näiteks
liblikate parv pärast
äikest võib veenda
kogenematuid
pealtvaatajaid, et
tegemist on UFO-ga.
MÜÜT
Mongoolias väidetavalt elutseb surmauss,
kes pritsib kiiresti sööbivat mürki või siis
võib tappa elektrilöögiga. Ussi pole
teadlased leidnud, küll on aga kokku
korjatud rohkesti suuliseid andmeid.
Näiteks räägitakse, et kaamelikari võib
astuda liiva sisse peidetud surmaussile ja
siis langeb kogu kari surnult maha.
Surmauss näib olevat reptiil, sel juhul on
ta kehakatteks soomused. Looma
liikumisel ja soomuste hõõrdumisel
tekkib staatiline elekter mida uss
salvestab ja sellejärgselt kasutab
surmavaks löögiks.