Metalli lõikamine (0)

Metalli lõikamine.
Lõikamine on niisugune lukksepatööoperatsioon, kus metall , toorik või detail tükeldatakse osadeks saelehe, kääride, ketassae või mõne teise lõikeriistaga. Metalli lõikamine eri­neb raiumisest selle poolest, et löögijõud asendatakse survejõuga.
Sagedamini kasutatav lõikeriist lukksepatööl on käsisaag , mida kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt -, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks.
Saeleht asetatakse raami nii, et hammaste kaldesuund ühtiks lõike suunaga. Saeraamid on kindla või reguleeritava pikku­sega. Raami vahele kinnitatud saelehe pingus peab olema õige. Nõrgalt pingutatud saeleht võib lõikamise ajal painduda ja see­tõttu murduda. Saelehe paindumine võib esile kutsuda ka hammaste murdumise. Liiga pingutatud saeleht võib töötamise ajal vähi­magi kõrvalekalde puhul puruneda. Saehamba lõikeosa geomeetria on analoogne meisli lõikeosa geomeetriaga , kuid nurkadel on erinevad väärtused. Teritusnurk  peab tagama hamba küllaldase tugevuse, et ületada materjali vastupanu lõikamisele ja seejuures ise mitte puruneda. Tavaliselt võe­takse see nurk võrdseks 600, kõvemate materjalide korral on teritusnurga väärtus natukene suurem. Esinurk  avaldab mõju laastu tekkele. Kõvade materjalide lõikamiseks võetakse esi-nurga väärtuseks 00, sitkete materjalide korral 120.
Käsisaelehtedel tuleb 25 mm kohta 17...20 hammast, mis annab hamba sammuks 1,3...1,6 mm. Mida paksem on lõigatav toorik , seda suuremad peavad olema hambad, ja vastupidi, mida õhem on materjal, seda väiksemad peavad olema hambad. Tööst peab osavõtma vähemalt 2…3 hammast. Et vähendada saelehe hõõrdumist tükeldatava metalli seinte vastu, painutatakse tema hambad kahele poole. Olenevalt sammust painutatakse hambad erinevalt. Suure sammuga hambad painutatakse ühekaupa vaheldumisi paremale ja vasakule , keskmise sam­muga hambad painutatakse ühekaupa paremale ja vasakule, kuid kolmandat ei painutata. Väikese sammuga saelehed painutatakse laineliselt . Laineliselt painutatud saeleht kulub kiiremini. Painutus ulatus peab ületama lehe paksuse 0,2...0,5 mm.
Enne kui hakata metalli lõikama, on vaja valida saeleht, mis vastaks saetava materjali kõvadusele ja mõõtmetele.
Kruustangide vahele kinnitatud materjali tasand peab vas­tama töölise kasvule. Saagimisel tuleb kruustangide ees seis­ta 450 nurga all kruustangide telje suhtes. Toetudes vabalt natuke ettepoole asetatud vasakule jalale, parem jalg ase­tada vasaku suhtes 60...700 nurga alla. Saagimisel peab sir­gelt seisma. Saagimisel tuleb saagi hoida rõhtsalt. Saag peab liikuma sujuvalt ilma jõnksudeta. Survejõud peab olema umbes 10 nj saelehe 0,1 mm paksuse kohta. Lõike lõpus tuleb survet vähendada. Sae liikumine peab olema niisugune, et töötaks um­bes 2/3 tema pikkusest. Sae liikumise kiirus oleneb lõigatava materjali kõvadusest ja on keskmiselt 30...60 kaksikkäiku minutis .
Et vähendada saelehe hõõrdumist vastu materjali seinu, tu­leb saelehte perioodiliselt määrida. Saelehe ökonoomsemaks kasutamiseks tuleb uue saelehega lõigata alguses pehmet me­talli ja seejärel lõigata terast või malmi.
Lattmaterjali on kergem lõigata kitsamalt küljelt, sest sel juhul jaotub lõikejõud väiksemale pinnale ja lõikamine edeneb kiiremini. Real juhtudel ei õnnestu toorikute pikisuunalist lõikamist lõpuni viia - saeraam hakkab toetuma vastu tooriku otsa. Sel juhul võib tooriku ümber pöörata ja hakata saagima tooriku teisest otsast. Otstar­bekam on siiski saelehte pöörata 900 võrra .
Õhukesed materjalid kinnitatakse kruustangidesse puitklotside vahele ja lõigatakse koos klotsiga . Kõverjooneliste sisselõigete tegemiseks õhukestesse
materjalidesse kasutatakse jõhvsaagi.
Torude lõikamisel on vajalik valida õige saeleht s.t., et mida kõvemast materjalist on toru ja mida õhemad on selle seinad, seda väiksem peab olema saelehe hamba samm. Lõike koht tuleb märkida kogu ringjoone ulatuses.
Õhukest lehtmaterjali lõigatakse käsikääridega. Kääridega lõikamisel ei teki laastu. Kääridega lõikamisprotsess seisneb metalli tükeldamises ühe paari lõikenugade surve mõjul nende liikumise suunas. Mõlemad kääriterad muljuvad metalli pinda, seejärel aga tükeldavad selle lõikeprao moodustumise tõttu . Kääriterade teritusnurk  on olenevalt metalli kõvadusest; pehmete metallide (vask, alu­miinium) korral 650, keskmise kõvadusega metallide korral 700, kõvade metallide korral 800. Hõõrdumise vähendamiseks tehakse kääri lõikepindadele taganurk  mille väärtus on 2...30. Puhta lõike saamiseks on vaja ülemiste ja alumiste kääriterade vaheline lõtk m õigesti valida.Väikese lõtku korral lõikepragu ei lange ühte lõikega ja lõikepind tuleb kare. Suure lõtku korral saadakse lõikepinnal suured kraadid .
Kääriterade vaheline lõtk oleneb lõigatava metalli paksusest, kuid ei tohi ületada
0,5 mm. Käsikääridel on see lõtk tavaliselt 0,1...0,2 mm. Selleks, et lõikamiseks kulutatav töö oleks väiksem, painutatakse kääri lõiketerad üksteise suhtes nurga  alla . Mida suurem on see nurk, seda väiksem on lõikejõud. Liiga suur terade kaldenurk suurendab nende käiku ja tekitab jõu, mis tõukab lehe kääride vahelt välja. Lähtudes eespool toodust, võetakse nurk =7...120.
Lõiketerade ehituse järgi jagunevad käsikäärid sirgeteks käärideks . Neid kasutatakse materjali lõika­miseks mööda sirgjoont või suure raadiusega ringi; kõve­rateks käärideks - kõverjooneliste lõiketeradega,neid kasutatakse kaarte väljalõikamiseks ja sõrmkäärideks - õhukeste ja kitsaste lõiketeradega, neid kasutatakse aukude ja väikese raadiusega pindade välja lõikamiseks.
Metalli võib lõigata ja tükeldada ka gaasiga . Gaaslõikamiseks nimetatakse metallilõikamist lõikekohta juhitava hapnikujoaga, mis paneb metalli põlema. Gaasiga saab lõigata ainult neid me­talle, mille sulamistemperatuur on kõrgem kui hapnikus sütti­mise temperatuur ja mille oksiidid sulavad madalamal tempera­tuuril kui metall . Lõikekohas tekkivad oksiidid puhutakse ära hapnikujoaga. Niisugusel meetodil saab lõigata madala ja keskmise süsiniku sisaldusega süsinikteraseid. Malmi, värvilisi metalle ja nende sulameid ei saa gaasiga lõigata, sest nende sulamistemperatuur on madalam kui süttimise temperatuur, tekki­vad oksiidid on väga peeneteralised ega eemaldu ärapuhumisel.
Legeerteraseid lõigatakse erimeetoditel. Kuumutamiseks võib kasutada atsetüleeni, propaani ja teisi gaase. Gaasiga lõikamine viiakse läbi gaaskeevitusseadmetega lõikepõleti abil.