Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metalli lõikamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Metalli lõikamine #1 Metalli lõikamine #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor wirx911 Õppematerjali autor
Metalli lõikamine

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
89
doc

Lukkseppatööd

mõõtmetele lisada valtsimise teel ühendamiseks vajalik varu ja töötlemisvaru. Koonuse pinnalaotus leitakse järgmiselt. Märgitakse punkt 0 ja sellest tõmmatakse kaar, mille raadius võrdub koonuse moodustaja pikkusega. Sektori tipu juures olev nurk 360 R leitakse = L R- koonuse alusringjoone raadius mm. L- koonuse moodustaja pikkus mm. joon. 73 2.5. Metalli raiumine, õgvendamine ja painutamine. 2.5.1. Metalli raiumine. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemise operatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli või soonemeisli ja vasara abil. Metalli käsitsiraiumine on väga töömahukas ja raske operatsioon. Seepärast on hädavajalik püüda seda maksimaalselt mehaniseerida. Raiumise mehaniseerimine on raiumise asendamine abrasiivtööriistaga töötlemisega ja meisli asendamine

Luksepp
thumbnail
15
doc

Lukkseppa tööd

Lukksepa tööd Lõikamine on selline tööoperatsioon, kus metall või toorik tükeldatakse osadeks saelehe, kääridega. Olenevalt materjalist, tooriku kujust ja mõõtmetest eristatakse metalli lõikamist laastu eraldamisega (käsisae abil) ja lõikamist ilma laastu eraldamiseta (mitmesuguse konstruktsiooniga kääride, lõiketangide jne. abil). Järgnevalt vaatleme metalli lõikamist käsisaega. Käsisaagi kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks, samuti ka soonte lõikamiseks (näiteks kruvi peadesse), toorikute väljalõikamiseks mööda kontuuri jne. Käsisaega lõikamisel peab tööst üheaegselt osa võtma mitte vähem kui 2 ... 3 hammast. Enne, kui hakata metalli lõikama, on vaja välja valida saeleht, mis vastab saetava materjali kõvadusele, kujule ja mõõtmetele

Auto õpetus
thumbnail
36
doc

Elektrilised Käsitööriistad

Järkamiseks kasutatavad saed on oma tüübilt kas kett- või ketassaed. Elektrikettsaagi kasutatakse siis, kui lõigatakse ümarpuitu või üle 50 mm paksust planku. Kettsae saetee on ebaühtlane, mistõttu ta ei sobi peensaagimiseks ehk tööoperatsioonide jaoks kus nõutakse täpseid mõõtmeid. Käsiketassaag Elektriketassaagi läheb vaja siis, kui lõigatakse alla 50 mm paksust servatud või servamata saematerjali. Tüüpilised peensaagimise tööd on mitmesuguste liistude lõikamine ja eerunginurkade saagimine. Ketassael kinnitatakse spindlile lõikeketas, mis hammasülekande e reduktori abil on ühenduses mootoriga. Kasutatakse sirglõigete ja soonte saagimisel. Saeketta lõikesügavust ja kaldnurka on võimalik reguleerida. Parima saagimistulemuse saavutamiseks reguleeritakse saagimissügavus nii, et saeketas jääb hamba võrra materjalist välja. Sel puhul tekib optimaalne lõikenurk, mis tagab puhta lõikejälje ja minimaalse tagasilöögivõimaluse.

Tisleri eriala
thumbnail
31
docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

 Raiumiskirves 850  Tahumis kirves 75…800  Lõhkumiskirves 900  Kirvevars valmistatakse lehtpuust (kask, vaher, saar)  Vars kinnitatakse kiiluga . Liimeister ehk laastunuga  Kasutatakse ümmarguste, õõnsate ja nõgusate pindade töötlemiseks .  Liimeistriga võetakse kumerpinnalt suurem laas, seejärel pink silutakse höövliga . Koorimisraud .  Kasutatakse palkide koorimisel . Puidu lõikamine  Puidu lõikamine on kiilukujulise lõiketera surumine puitu, mille juures puidu pinnalt eraldub osa materjalist ehk laast  Lõikamise eesmärgiks on töödeldavale materjalile :  Ettenähtud kuju andmine  Ettenähtud mõõtmete andmine  Vajaliku pinnasileduse saavutamine . Puidu käsitsi lõikamise viisid on :  Raiumine, Tahumine  Saagimine  Hööveldamine  Peiteldamine  Lihvimine . Lõikuri elemendid .

Materjaliõpetus
thumbnail
15
docx

Töötamine freespingil

rebida. Freeside liigid. Metallifreese liigitatakse kuju, hammaste asetuse, kinnitusviisi ja otstarbe järgi. Kuju järgi eristatakse silinder -, ketas -, ots ­ ja sõrmfreese. Silinderfreese kasutatakse tasapindade töötlemisel. Need on harilikult kruvihammastega ja valmistatud kiirlõiketerasest. Silinderfreesi hambad lõikavad tooriku pinnalt üheaegselt maha küllalt laia metallikihi, mistõttu tekib suhteliselt suur lõikejõud, eriti kõva ja sitke metalli freesimisel. Ketasfreesid on ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks (mahalõikamiseks). Ketasfreesid valmistatakse tervikuna kas kiirlõiketerasest või siis vahetatavate kõvasulamist hammastega. Tervikfreesi paksus aheneb tsentri suunas. Seetõttu ei puutu ketasfreesi küljed kokku freesitava soone servadega ja seal hõõrdumist ei teki. Samal põhjusel on vahetatavate hammastega freeside hambad veidi laiemad kui ketta paksus.

Ametijuhend
thumbnail
19
docx

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel

 Sünteetilisest teemandist lõikeriistad on väga kallid , seetõttu kasutatakse neid puidutööstuses kõrgtootlikes CNC töötlemiskeskustes  Sünteetilisest teemandist lõikeriistad 100….200 korda suurema püsiajaga kui kõvasulamist lõikeriistad .  Lisaks lõikuritele kasutatakse sünteetilist teemantit kõvasulami lihvimiseks kasutatavate käiade valmistamiseks, sideaineks kas metall või bakeliit . Lõiketöötlemise eesmärgiks on anda detailile :  Vajalikud mõõdud  Vajalik kuju  Vajalik pinnasiledus .  Uuute pindade kujunemine toimub puidukihtide eemaldamise teel  Eraldatud puiduihid muutuvad laastuks või tolmuks .  Lõikamine toimub lõikeinstrumentidega millel on kiilukujuline lõikeserv .

Materjaliõpetus
thumbnail
15
pdf

Tootmistehnika Eksam

külmsurvetöötlusprotsesside hulka ­ külmvormpressimine, külmjamendamine, rotatsioonstantsimine, temmimine, painutamine. Piir kuum ja ja külmvormimismeetodite vahel on küllaltki tinglik ning sageli töödeldakse, olenevalt materjalist ja toote massist nii kuumalt kui ka külmalt. 3.Kuumvormstantsimine Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks spetsiaalseid tööristu ­ stantsivagudega stantse. Vormstantsimesel eriinevalt sepistamist on metalli voolamine stantsivao vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitavalt pärast selle kõige uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde. Vormstansimise iseärasused on sepistamisega võrreldes järgmised. Vormstantsitud toodete ­ stantsiste, stantstoodete ­ piiratud mass, samal ajal kui sepistel võib see ulatada sadade tonnideni. Märgatavalt suurem tootlikkus, kuid kasutavate tööristade ­ stantside kõrgest maksumusest tingituna

Tootmistehnika alused
thumbnail
10
docx

Konstruktsioonimaterjalid e eksamiks kordamisküsimused

See on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest 4. Faasidiagrammid (olekudiagrammid) ja nende rakendused metallide tehnoloogias. Faasidiagramm näitab sulamite faasilist koostist sõltuvalt temperatuurist ja koostisest. Vt punane õpik lk 32 5. Eutektikumi mõiste. Eutektilise koostisega, eeleutektilised ja järeleutektilised sulamid. Eutektikum- mehaaniline segu üheaegselt tardfaasidest eraldunud komponentidest A ja B. 6. Mille poolest erinevad hapra ja plastse metalli tõmbediagrammid (seosed pinge ja deformatsiooni vahel)? Plastsete metallide tõmbediagrammil esineb voolamisplatvorm, mis näitab metalli voolavust, habrastel metallidel see puudub ja nad purunevad pärast tõmbetugevuse saavutamist. 7. Milliseid elemente kasutatakse desoksüdeerijatena teraste tootmisel? Mn, Si, Al 8. Milline on teraste "keemise" olemus metallurgias? St et terased on mittetäielikult desoksüdeeritud. Keevad terased sisaldavad gaaside lahustuvuse

Konstruktsiooni materjalid ja tehnoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun