Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnoloogiline praak masinpinkidele (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tehnoloogiline  praak   masinpinkidele
SAEPINGID
Praagi li k
Tekkimise põhjus
1. Tooriku pikkus ei ole täpne.

Pi rdetoe kaugus sae li kumistasapinnast ei 
ole õige. 

Pi rdetugi ei ole kindlalt kinnitatud.
2. Tooriku  otsad  ei ole täisnurksed servade 

Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. 
suhtes.

Toorik  ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti.
3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede 

Töölaud ei ole horistontaalne. 
suhtes.

Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga.
4. Tooriku otspinnad on rebestunud.

Saehamba tüüp või teritus ei vasta 
ristisaagimisele. 

Suur ettenihkeki rus.
5. Sügavad saekri mud.

Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saekettal 
on külgviskamine püsivuse kaotuse tõttu. 

Sae kinnitusseibide või saevõl i „ viskamine “.
Tehnoloogiline praak saagpinkidel
(tükeldussaed)
Tehnoloogiline praak saagpinkidel 
(pikilõikesaed)
Praagi li k
Tekkimise põhjus
1. Saelõige ei ole sirge.

Surverullide teljed ei ole risti ettenihke 
suunaga. 

Saeketas kaotab püsivuse.
2.  Saetud  serv ei ole risti tooriku aluspinnaga 

Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri 
(baaspinnaga).
pinnaga. 

Tooriku vildak asend konveieri pinnaga 
mitteparalleelsete surverullide tõttu.
3. Tooriku laius ei ole täpne.

Juhtlati asend ei ole õige.
4. Saelõige on ebaühtlane ja rebitud  servadega .

Radiaalne ja  aksiaalne  lõtk saevõl i laagrites. 

Juhtlatt ei ole paralleelne saekettaga.
5.  Karvane  ja sügavate kri mudega lõikepind.

Sae kinnitusseibide „viskamine“. 

Saehambad on nürid. 

Saehammaste räsa on ebaühtlane.

Saevõl  ei ole risti ettenihke suunaga.
6. Põletusjäljed saetud pinnal.

Saeketas kaotab püsivuse hammaste 
nürinemise või li ga suure ettenihke tõttu.
Praagi liik
Tekkimise põhjus
1. Tooriku pikkus ei ole täpne.

Saeketaste vahe ei ole õige.
2. Tooriku otspind ei ole risti servade suhtes.

Etteandekonveierite  nukid  ei ole üksteisega 
kohastikku.
3. Toorikute otspind ei ole risti külgede suhtes.

Saekettad ei ole  vertikaalsed

Konveierite tugipinnad ei ole ühes 
horisontaalpinnas.
4. Rebestused toorikute otspinnal.

Saehammaste profiil ei vasta saagimise 
suunale ja puiduli gile. 

Saehambad on nürid. 

Liiga suur ettenihkeki rus.

Saekettad ei ole paralleelsed ettenihke 
suunaga.
Tehnoloogiline praak saagpinkidel
(Kahepoolsed otsamissaed)

Tehnoloogiline praak saagpinkidel
(Saekettad)

Praagi li k
Tekkimise põhjus
1. Saeketas vibreerib – halb lõikejälg.
Spindli  laagrid  on vigased.
Äärikud või vaheseibid on kõverad.
Keskava on tsentrist väljas.
Saeketas on tasakaalust väljas.
2. Põletuslaigud kettal
a)
Äärikud on kõverad.
a)
Üksik koht
             Spindel on tsentrist väljas.
             Saeketas on kõver.
b)
Ringina palju laike
b)          Ketas  on valesti pinnitud.
              Ettenihe  ei ole paral eelne.
             Lahkamisnuga  vales  asendis.
3. Alguses saeketas  saeb  hästi, kuid mõne sekundi pärast hakkab vedama viltu.
Ketas on valesti pinnitud.
Ettenihe ei ole paral eelne.
4. Praod saeketta korpuses.
Saeketas on nüri.
Laasturuum on li ga väike.
Li ga palju hambaid.
Vale ettenihe hamba kohta.
5. Murdumine hambapõhjades.
Väär saagimiskõrgus.
Saeketas on li ga kõrgel üle materjali.
Ettenihke ki rus on li ga suur.
Valesti valitud hamba esinurk (metal ide saagimisel).
6. Saeketas annab sirge lõike, kuid lõike pind on kare.
Li ga vähe hambaid.
Ettenihke ki rus on li ga suur.
Saeketas on nüri.
7. Saeketas jätab joone lõigatavale materjalile
Üks või mitu  hammast  on teistest laiemad.
Saeketas on valesti pinnitud.
8. Saeketas lõikab aeglaselt
Li ga palju hambaid.
Lõikeki rus on madal.
Ketas on nüri.
Vale hamba esinurk.
9. Saeketas tõmbab ise lõikavat materjali
Li ga suur hamba esinurk.
10. Vaigukiht saekettal
Li ga palju hambaid
Ettenihe ei ole paral eelne.
HÖÖVELPINGID
Praagi li k
Tekkimise põhjus
1. Töödeldud pind ei ole sirge.

Höövelnoad ulatuvad töölaua tagumisest poolest 
kõrgemale.
2. Töödeldud pind on ti viklik.

Höövelnoad ei ole paral eelsed töölaua pinnaga.
3. Tooriku baasserv ei ole risti baasküljega.

Juhtlatt ei ole surutud korralikult vastu töölauda ja juhtlatti.
4. Töödeldud pinnal on suured või ebaühtlased 

Li ga suur  ettenihkekiirus .
höövelduslained.

Höövelnoad ulatuvad ebaühtlaselt välja. 

Noavõl  „viskab“. 

Noavõl i laagrites on lõtk. 

Noavõl  on balansseerimata.
5. Töödeldud pinna madal kvaliteet (kildumine ja kiudude 

Tooriku ebastabi lne asend töölaual. 
rebestumine).

Töölaua servad on noavõl ist li ga kaugel. 

Li ga suur ettenihkekiirus. 

Hööveldatav puit on ebaühtlase ehitusega.
6. Töödeldud pinnal on karvkiulisus ja lemmendus.

Höövelnoad on nürid. 

Hööveldatav puit on ni ske. 

Hööveldamine toimub vastukiudu.
7. Töödeldud pinnal on jooned.

Nugade  lõikeservast on tükk välja murdunud.
Tehnoloogiline praak höövelpinkidel
(Rihthöövelpingid)

Praagi li k
Tekkimise põhjus
1. Hööveldatud toorikute mõõt ei ole õige.

Töölaud ei ole täpsesse asendisse seadistatud. 

Töölaua asend on fikseerimata.
2. Töödeldud pind ei ole paral eelne baaspinnaga.

Nugade ebaõige asend noavõl is.

Alumised valtsid ei ole paral eelsed töölauaga.
3. Tooriku otsad on  astmelised .

Alumised valtsid ulatuvad töölauast li ga palju välja.

Surutite asend noavõl i suhtes ei ole õige.

Toorikud on kõverad.
4. Rihvlijäljed töödeldud pinnal.

Rihveldatud etteandevalts on li ga suure  survega .

Hööveldusvaru on li ga väike
5. Hööveldatud pinnal on üksikuid sügavad  vaod .

Ettenihe seiskub ajuti
6. Töödeldud pinna madal kvaliteet (kildumine ja kiudude 

Li ga suur ettenihkekiirus.
rebestumine).

Hööveldatava puidu ebaühtlane ehitus.

Höövelnoad ulatuvad li ga palju noavõl ist väja.

Li ga paks  laast .
7. Töödeldud pinnal on karvkiulisus ja lemmendus.

Höövelnoad on nürid.

Hööveldatav puit on ni ske.

Hööveldamine toimub vastukiudu.
Tehnoloogiline praak  höövelpinkidel
(Paksushöövel)

Freesidpingid
Praagi liik
Tekkimise põhjus
1.  Valtsisoone , punni jms. Profi li vertikaalmõõt ei ole 

Freesi  kõrgus tööauast ei ole täpselt seadistatud. 
õige.

Supordi asend ei ole fikseeritud.
2. Profi li (valtsi, soone, ehisserva jne.) sügavus ei ole 

Freesi väljaulatuva juhtlatist ei ole täpselt 
õige.
seadistatud. 

Toorik ei ole  aurutatud  kindlalt vastu juhtlatti.
3. Lõigatud pinnad ei ole baasküljega risti.

Spindlivül i  telg  ei ole risti töölauaga.

Freesi lõikeservad ei ole paral eelsed püstteljega.
4. Tooriku kõeverjooneline kuju on moonutatud.

Tugirõnga ja spindlivõl i teljed ei lange kokku. 

Šabloon ei ole surutatud kindlalt vastu tugirõngast.
5. Suured kinemaatilised lained töödeldud pinnale.

Li ga suur ettenihkekiirus.

Freesi lõikeservad ei pöörle ühel ringjoonel.
6. Töödeldud pinna madal karedusklass.

Nüri või valesti teritatud freesi.

Vastukiudu freesimine.

Li gni ske puit.
Tehnoloogiline praak  freesidel
(Universaalfreespingid)

Puurpingid
Praagi liik
Tekkimise põhjus
1.  Augu  läbimõõt on ettenähtust suurem.

Puuri läbimõõt ei ole õige.

Puur  „viskab“.

Spindli laagrites on lõtk.
2. Augu asukoht ei ole täpne.

Augu tsenter ei ole täpselt ette märgitud või 
ei ole tsentriauku ette torgatud.

Pingi   seadistus  (tugilati ja piirdeklotsi asend) 
ei ole täpne.
3. Augu sügavus ei ole täpne.

Sügavuse  piiraja  ei ole õiges asendis

Spindel ei ole lõpuni alla vajutatud.
4. Augu telg ei ole risti tooriku baaspinnaga.

Tooriku asend ei ole õige ebapuhta töölaua 
tõttu.

Töölaud ei ole risti spindli  teljega .
5. Augu seinte madal karedusklass.

Nüri või vääralt teritatud puur.

Puurimise  otstarbele mittevastav puuritüüp.
6. Pesa  ei ole paralleelne tooriku külgedega.

Tugilatt ei ole paral eelne töölaua 
Tehnoloogiline praak  puurlpinki
gnihutamis d
e s el
uunaga.
(Vertikaalpuurpink)
Praagi liik
Tekkimise põhjus
1. Pesa laius ei ole täpne.

Soonimispuuri läbimõõt ei ole õige

Puur „viskab“
2. Pesa pikkus ei ole täpne.

Spindli ki keamplituud ei ole täpselt reguleeritud.
3. Pesa sügavus ei ole täpne.

Töölaua etteli kumise pi raja ei ole täpselt 
reguleeritud.
4. Pesa kaugus tooriku otsast ei ole täpne.

Piirdetoe asend tugilatil ei ole õige.
5. Pesa kõrgus tooriku baasküljest ei ole täpne.

Töölaua kõrgus ei ole õigesti reguleeritud.
6. Pesa ei ole risti tooriku baasservaga.

Tugilatt ei ele spindli keskasendiga risti.
7. Pesa ei ole paral eelne tooriku baasküljega.

Spindli ki ketasapind ei ole paral eelne töölaua 
pinnaga.
8. Pesa seinte madal karedusklass.

Puur on nüri või valesti teritatud.

Tooriku ettenihkekiirus on li ga suur.

Spindli ki kesagedus on väike.
Tehnoloogiline praak  puurpinkidel 
(Horisontaalne puurimis­soonimispink)

Tapilõikepingid
Praagi li k
Tekkimise põhjus
1. Tooriku pikkus ei ole täpne
Saeketaste vahe ei ole õige (kahepoolsed  pingid ).
Pi rdetoe asend ei ole õige (ühepoolsed pingid).
2. Tapikeele pikkus (kavli sügavus) ei ole täpne.

Keelefreeside (kahvlifreesi) asend külgtoe suhtes ei ole 
õige.
3. Tapikeele paksus ei ole täpne.

Keelefreeside vahe ei ole õige.

Keelefreeside spindlid „viskavad“.
4. Kahvlivahe  laus  on suurem.

Kahvlifreesi spindel „viskab“
5. Tapikeele (kahvlivahe) asukoht tooriku paksuses ei ole 

Keelefreeside (kahvlifreesi) asend konveieri juhtpinna 
täpne.
(vankri tööpinna) suhtes ei ole õige

Laastud  on jäänud vankri tööpinna ja tooriku vahele.
6. Tapiõlad (kahvlipõhi) ei ole risti tooriku baasservaga.

Vankri tugilatt (konveierite nukkide tugipinnad) ei ole risti 
ettenihke suunaga
7. Tapipõsed (kahvliküljed) ei ole paral eelsed tooriku 

Konveierite juhtpinnad (vankri tööpind) ei ole 
baasküljega.
horisontaalsed.

Toorik on kinnitatud vankrile kaldasendis (al ajäänud 
laastu  tõttu).
8. Tapikeele (kahvlivahe) pinnad on ebatasased või 

Li ga suur ettenihkekiirus.
rebestatud.

Lõikurid on nürid.

Puidust tugilatid on kulunud.

Lintsuruti ei kindlusta toorikute stabi lset asendit 
lõikamisel. 

Lõikurite spindlivõl id „viskavad“.
Tehnoloogiline praak  tapilõikepinkidel
(Raamitapipingid)

Praagi li k
Tekkimise põhjus
1. Tappide asukoht tooriku baasserva suhtes ei 

Töölaua tugilatt on ebatäpselt seadistatud.
ole täpne.
2. Tapivahede sügavus ei ole täpne.

Töölaua piirdelatt ei ole õigel kaugusel 
freesidest.
3. Tapivahede sügavus ei ole tooriku laiuses 

Töölaua tugilatt ei ole risti pingi töövõl iga.
ühtlane.

Toorikud ei ole täisnurkselt otsatud.
4. Tapipõhjad ei ole risti tooriku baasküljega.

Pingi töölaud ei ole horisontaalne.
5. Tapid ei sobi omavahel kokku.

Freeside ja vaherõngaste paksus ei ole 
võrdne.
6. Tapid lähevad kokku servastega.

Tappide lõikamisel vastanddetailidele ei ole 
tugilatti asend õige.
7. Tappide pinnad on madala karedusklassiga või  •
Freesid  on nürid või valesti teritatud.
rebestatud.

Liiga suur ettenihkeki rus.

Puidust alusplaat on kulunud.
Tehnoloogiline praak  tapilõikepinkidel 
(Rööptapipingid)

Lihvpingid
Praagi li k
Tekkimise põhjus
1. Lihvlindi katkemine.
Lint  on jätku suhtes valesti paigaldatud.
•Lindi ülemäärane pinge.
•Liiga suur surve lindile.
2. Kattespooni üldine või kohatine läbilihv.
•Töölaua ebaõige asend kõrguses.
•Töölaua või klotsi aeglane ettenihe.
3.  Lihvitud  pinna karedusklass ei vasta 
•Lihvlindi teralisus ei vasta lihvimistingimustele.
ettenähtule.
•Lihvlint on kulunud.
•Töölaua või klotsi ki re ettenihe.
•Nõrk surve lihvklotsile.
4. Põletusjäljed lihvitud pinnal.
•Lihvlint on kulunud.
•Liiga suur surve lihvklotsile.
Tehnoloogiline praak  lihvpinkidel
(Kitsaslintlihvpingid)

Tehnoloogiline praak  lihvpinkidel 
(Lailintlihvpingid)

Praagi li k
Tekkimise põhjus
1. Lihvlindi katkemine.
•Lihvlint on li gselt pingutatud.
•Lihvlindi  servadel  on rebestused.
•Li ga suur surve lihvlindile.
•Lihvitaval pinnal on suured defektid.
2.  Kortsude  ja pragude tekkimine lihvlinti.
•Lihvlint on risustatud lihvtolmuga.
•Valtsid on kaotanud geomeetrilise täpsuse.
•Lihvlint on madala kvaliteediga.
3. Lihvitud kilbi paksus ei ole ristisuunas ühtlane.
•Surutid on kulunud või saastunud.
•Surutid ja etteandekonveier ei ole paral eelsed.
4. Tooriku eesimise ja tagumise serva lähedal on 
•Surutite ebatäpne asend.
lihvimisvagu.
5. Lihvitud pinnal on teatud sammuga lainelisus.
•Lihvlindi tagakülg on tolmuga saastunud.
•Surveklots on kulunud.
6. Lihvitud pinnal on kindla sammuta lainelisus.
•Surverul ide ebapi sav surve.
•Etteandeajami  rihmad  libisevad.
7. Kattespooni läbilihv.
•Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus.
•Surutite ebaõige asend.
•Ettenihkeelementide amortisatsiooni puudumine.
•Ebaühtlane ettenihkekiirus.
8. Lihvitud pinna ebaühtlane karedusklass.
Pink  on ebatäpselt seadistatud toorikute  paksusele .
•Surutite antifrikatsioonkate on kulunud.
•Ettenihkekiirus on ebaühtlane.
•Lihvitavate toorikute pinna suured ebatasasused.
Tehnoloogiline praak  lihvpinkidel 
(Kolmetrumlilised lihvpingid)

Praagi li k
Tekkimise põhjus
1. Lihvitud pinna karedusklass ei vasta 
•Lihvpaberi teralisus ei vasta  lihvimise  
ettenähtule
tingimustele.
2. Lihvitud pinnal on põletusjäljed
Lihvpaber  on kulunud.
•Liiga suur surve lihvtrumlitele.
•Lihvitava tooriku ajutine peatumine.
3. Kindla sammuga lainelisus lihvitud pinnal.
•Lihvtrumlite laagrid on kulunud.
•Lihvtrumlid “viskavad” (disbalanss).
4. Kindla sammuta lainelisus lihvitud pinnal
•Surverullide puudulik surve.
•Lihvtrumlite ajamirihmade libisemine.
5. Kattespooni läbilihv
•Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus.
•Lihvtrumlite ebaõige asend.
•Ettenihkekonveieri amortisatsiooni puudumine.
•Ettenihkekiiruse kõikumine.
6. Lihvitud pinna ebaühtlane karedusklass
•Suured ebatasasused lihvitaavate toorikute 
pindadel.
•Ettenihkekiiruse kõikumine.
•Pingi ebatäpne seadistamine toorikute 
paksusele.

Document Outline

  • Slide 1
  • SAEPINGID
  • Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed)
  • Tehnoloogiline praak saagpinkidel (pikilõikesaed)
  • Tehnoloogiline praak saagpinkidel (Kahepoolsed otsamissaed)
  • Tehnoloogiline praak saagpinkidel (Saekettad)
  • HÖÖVELPINGID
  • Tehnoloogiline praak höövelpinkidel (Rihthöövelpingid)
  • Tehnoloogiline praak  höövelpinkidel (Paksushöövel)
  • Freesidpingid
  • Tehnoloogiline praak  freesidel (Universaalfreespingid)
  • Puurpingid
  • Tehnoloogiline praak  puurpinkidel (Vertikaalpuurpink)
  • Slide 14
  • Tapilõikepingid
  • Tehnoloogiline praak  tapilõikepinkidel (Raamitapipingid)
  • Tehnoloogiline praak  tapilõikepinkidel (Rööptapipingid)
  • Lihvpingid
  • Tehnoloogiline praak  lihvpinkidel (Kitsaslintlihvpingid)
  • Tehnoloogiline praak  lihvpinkidel (Lailintlihvpingid)
  • Slide 21
Vasakule Paremale
Tehnoloogiline praak masinpinkidele #1 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #2 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #3 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #4 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #5 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #6 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #7 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #8 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #9 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #10 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #11 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #12 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #13 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #14 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #15 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #16 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #17 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #18 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #19 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #20 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuulikindel0 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tehnoloogiline praak masinpinkidele
21
pptx

Tehnoloogiline praak masinpinkidele

Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes

Tisleri eriala
Masinpinkide tehnoloogiline praak
6
doc

Masinpinkide tehnoloogiline praak

Tartu kutsehariduskeskus Ehitus ja puidu osakond Rannet Miilmann Masinpinkide tehnoloogiline praak Referaat Juhendaja Aivar Krull Tartu 2010 Masinpinkide tehnoloogiline praak Praagi liik Tekkimise põhjus Tehnoloogiline praak saagpinkidele. Tükkeldussaed Piirdetoe kaugus ee liikumistasapinnast ei ole 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. õige. Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. Tõõlaua tugilatt ei ole risti sa tasapinnaga. 2.Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade Toorik ei ole surutud tihedaltVastu tugilatti. suhtes.

Masinaelemendid
Töötamine freespingil
15
docx

Töötamine freespingil

kokkupuutepind toorikuga on liiga väike. Enne freesimise alustamist lähendatakse toorik kõiki kolme ettenihet kasutades freesile veendumaks, et freesi poolt moodustatav lõikepind ühtib toorikule tõmmatud märkejoonega. Seejärel nihutatakse toorik freesi alt välja ja antakse sobiva ettenihkega vajalik lõikesügavus. Olenevalt lõikepinna laiusest, freesi materjalist ja tooriku kõvadusest valitakse freesi töövõlli sobiv pöörlemiskiirus ja lülitatakse pink sisse. Frees viiakse toorikuga lõikumisse aeglase käsitsi ettenihkega ja sooritatakse esimene töökäik. Nüüd lülitatakse freespink välja ja tuuakse toorik vastassuunalist ettenihet kasutades algasendisse tagasi. Seejärel suurendatakse freesi lõikesügavust ja sooritatakse järgmine töökäik, kuni toorik omandab ettenähtud mõõtmed. Reeglina püütakse toorik seada masinkruustangidesse sellises asendis, et freesiga liikumine toimuks kruustangide kohal.

Ametijuhend
Elektrilised Käsitööriistad
36
doc

Elektrilised Käsitööriistad

Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest ­ HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest ­ HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 ­ 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga ­ HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide ­ volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest ­ BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntuma

Tisleri eriala
Lukkseppatööd
89
doc

Lukkseppatööd

2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam

Luksepp
Treimine-lihvimine
42
odt

Treimine-lihvimine

Parem välimus ­ tekstuuri esile tõstmine. Viimistlus peab kaitsma õhu, UV-kiirguse ja niiskuse eest. Kaitsma määrdumist ja tõstma hügieenilisust. Viimistlemise eesmärgid: Läbipaistev ­ poleerimine, õlitamine, vahatamine, lakkimine, lasuurvärvidega katmine. Läbipaistmatu ­ värvi, emailidega e. lasuuridega katmine. Viimistluskatted liigitatakse vastavalt kilemoodustile gruppidesse: Polüester Polüuretaankatted Viimistlemise tehnoloogiline protsess: Pinna ettevalmistamine Katte pealekandmine Töötlemine, vääristamine Pinna ettevalmistamine viimistlemiseks Katte kvaliteet oleneb, kuidas on pind ette valmistatud. Pinna ettevalmistamine jaguneb 2 etappi: Laudsepaettevalmistus ­ valgeviimistlus Viimistlus ettevalmistuseks 23 Viimistletava pinna laudsepa ettevalmistus on vajalik mõlema viimistluse puhul: Oksad, praod jms

Puidutöö
Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia
31
docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

 Varre pikkuse kuju ja varretamisnurga poolest . Kirve varretamisnurk sõltuvalt tüübist :  Raiumiskirves 850  Tahumis kirves 75…800  Lõhkumiskirves 900  Kirvevars valmistatakse lehtpuust (kask, vaher, saar)  Vars kinnitatakse kiiluga . Liimeister ehk laastunuga  Kasutatakse ümmarguste, õõnsate ja nõgusate pindade töötlemiseks .  Liimeistriga võetakse kumerpinnalt suurem laas, seejärel pink silutakse höövliga . Koorimisraud .  Kasutatakse palkide koorimisel . Puidu lõikamine  Puidu lõikamine on kiilukujulise lõiketera surumine puitu, mille juures puidu pinnalt eraldub osa materjalist ehk laast  Lõikamise eesmärgiks on töödeldavale materjalile :  Ettenähtud kuju andmine  Ettenähtud mõõtmete andmine  Vajaliku pinnasileduse saavutamine . Puidu käsitsi lõikamise viisid on :  Raiumine, Tahumine

Materjaliõpetus
Tootmistehnika Eksam
15
pdf

Tootmistehnika Eksam

Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ...............................................................

Tootmistehnika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun