Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnoloogiline praak masinpinkidele (0)

1 Hindamata
Punktid
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus
1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud.
2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga.
4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. · Suur ettenihkekiirus . 5. Sügavad saekriimud. · Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saekettal on külgviskamine püsivuse kaotuse tõttu. · Sae kinnitusseibide või saevõlli ,, viskamine ". Tehnoloogiline praak saagpinkidel (pikilõikesaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Saelõige ei ole sirge. · Surverullide teljed ei ole risti ettenihke suunaga. · Saeketas kaotab püsivuse. 2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga · Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri (baaspinnaga). pinnaga. · Tooriku vildak asend konveieri pinnaga mitteparalleelsete surverullide tõttu. 3. Tooriku laius ei ole täpne. · Juhtlati asend ei ole õige.
4. Saelõige on ebaühtlane ja rebitud servadega . · Radiaalne ja aksiaalne lõtk saevõlli laagrites. · Juhtlatt ei ole paralleelne saekettaga.
5. Karvane ja sügavate kriimudega lõikepind. · Sae kinnitusseibide ,,viskamine". · Saehambad on nürid. · Saehammaste räsa on ebaühtlane. · Saevõll ei ole risti ettenihke suunaga. 6. Põletusjäljed saetud pinnal. · Saeketas kaotab püsivuse hammaste nürinemise või liiga suure ettenihke tõttu. Tehnoloogiline praak saagpinkidel (Kahepoolsed otsamissaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Saeketaste vahe ei ole õige. 2. Tooriku otspind ei ole risti servade suhtes. · Etteandekonveierite nukid ei ole üksteisega kohastikku. 3. Toorikute otspind ei ole risti külgede suhtes. · Saekettad ei ole vertikaalsed . · Konveierite tugipinnad ei ole ühes horisontaalpinnas. 4. Rebestused toorikute otspinnal. · Saehammaste profiil ei vasta saagimise suunale ja puiduliigile. · Saehambad on nürid. · Liiga suur ettenihkekiirus. · Saekettad ei ole paralleelsed ettenihke suunaga. Tehnoloogiline praak saagpinkidel (Saekettad) Praagi liik Tekkimise põhjus
1. Saeketas vibreerib ­ halb lõikejälg. Spindli laagrid on vigased. Äärikud või vaheseibid on kõverad. Keskava on tsentrist väljas. Saeketas on tasakaalust väljas.
2. Põletuslaigud kettal a) Äärikud on kõverad. a) Üksik koht Spindel on tsentrist väljas. Saeketas on kõver.
b) Ringina palju laike b) Ketas on valesti pinnitud. Ettenihe ei ole paralleelne. Lahkamisnuga vales asendis.
3. Alguses saeketas saeb hästi, kuid mõne sekundi pärast hakkab vedama viltu. Ketas on valesti pinnitud. Ettenihe ei ole paralleelne.
4. Praod saeketta korpuses. Saeketas on nüri. Laasturuum on liiga väike. Liiga palju hambaid. Vale ettenihe hamba kohta.
5. Murdumine hambapõhjades. Väär saagimiskõrgus. Saeketas on liiga kõrgel üle materjali. Ettenihke kiirus on liiga suur. Valesti valitud hamba esinurk (metallide saagimisel).
6. Saeketas annab sirge lõike, kuid lõike pind on kare. Liiga vähe hambaid. Ettenihke kiirus on liiga suur. Saeketas on nüri.
7. Saeketas jätab joone lõigatavale materjalile Üks või mitu hammast on teistest laiemad. Saeketas on valesti pinnitud.
8. Saeketas lõikab aeglaselt Liiga palju hambaid. Lõikekiirus on madal. Ketas on nüri. Vale hamba esinurk.
9. Saeketas tõmbab ise lõikavat materjali Liiga suur hamba esinurk.
10. Vaigukiht saekettal Liiga palju hambaid Ettenihe ei ole paralleelne. HÖÖVELPINGID Tehnoloogiline praak höövelpinkidel (Rihthöövelpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus
1. Töödeldud pind ei ole sirge. · Höövelnoad ulatuvad töölaua tagumisest poolest kõrgemale.
2. Töödeldud pind on tiiviklik. · Höövelnoad ei ole paralleelsed töölaua pinnaga.
3. Tooriku baasserv ei ole risti baasküljega. · Juhtlatt ei ole surutud korralikult vastu töölauda ja juhtlatti.
4. Töödeldud pinnal on suured või ebaühtlased · Liiga suur ettenihkekiirus. höövelduslained. · Höövelnoad ulatuvad ebaühtlaselt välja. · Noavõll ,,viskab". · Noavõlli laagrites on lõtk. · Noavõll on balansseerimata.
5. Töödeldud pinna madal kvaliteet (kildumine ja kiudude · Tooriku ebastabiilne asend töölaual. rebestumine). · Töölaua servad on noavõllist liiga kaugel. · Liiga suur ettenihkekiirus. · Hööveldatav puit on ebaühtlase ehitusega.
6. Töödeldud pinnal on karvkiulisus ja lemmendus. · Höövelnoad on nürid. · Hööveldatav puit on niiske. · Hööveldamine toimub vastukiudu.
7. Töödeldud pinnal on jooned. · Nugade lõikeservast on tükk välja murdunud. Tehnoloogiline praak höövelpinkidel (Paksushöövel) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Hööveldatud toorikute mõõt ei ole õige. · Töölaud ei ole täpsesse asendisse seadistatud. · Töölaua asend on fikseerimata.
2. Töödeldud pind ei ole paralleelne baaspinnaga. · Nugade ebaõige asend noavõllis. · Alumised valtsid ei ole paralleelsed töölauaga.
3. Tooriku otsad on astmelised . · Alumised valtsid ulatuvad töölauast liiga palju välja. · Surutite asend noavõlli suhtes ei ole õige. · Toorikud on kõverad.
4. Rihvlijäljed töödeldud pinnal. · Rihveldatud etteandevalts on liiga suure survega . · Hööveldusvaru on liiga väike
5. Hööveldatud pinnal on üksikuid sügavad vaod . · Ettenihe seiskub ajuti
6. Töödeldud pinna madal kvaliteet (kildumine ja kiudude · Liiga suur ettenihkekiirus. rebestumine). · Hööveldatava puidu ebaühtlane ehitus. · Höövelnoad ulatuvad liiga palju noavõllist väja. · Liiga paks laast .
7. Töödeldud pinnal on karvkiulisus ja lemmendus. · Höövelnoad on nürid. · Hööveldatav puit on niiske. · Hööveldamine toimub vastukiudu. Freesidpingid Tehnoloogiline praak freesidel (Universaalfreespingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Valtsi , soone , punni jms. Profiili vertikaalmõõt ei ole · Freesi kõrgus tööauast ei ole täpselt seadistatud. õige. · Supordi asend ei ole fikseeritud.
2. Profiili (valtsi, soone, ehisserva jne.) sügavus ei ole · Freesi väljaulatuva juhtlatist ei ole täpselt seadistatud. õige. · Toorik ei ole aurutatud kindlalt vastu juhtlatti.
3. Lõigatud pinnad ei ole baasküljega risti. · Spindlivülli telg ei ole risti töölauaga. · Freesi lõikeservad ei ole paralleelsed püstteljega.
4. Tooriku kõeverjooneline kuju on moonutatud. · Tugirõnga ja spindlivõlli teljed ei lange kokku. · Sabloon ei ole surutatud kindlalt vastu tugirõngast.
5. Suured kinemaatilised lained töödeldud pinnale. · Liiga suur ettenihkekiirus. · Freesi lõikeservad ei pöörle ühel ringjoonel.
6. Töödeldud pinna madal karedusklass. · Nüri või valesti teritatud freesi. · Vastukiudu freesimine. · Liigniiske puit. Puurpingid Tehnoloogiline praak puurpinkidel (Vertikaalpuurpink) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Augu läbimõõt on ettenähtust suurem. · Puuri läbimõõt ei ole õige. · Puur ,,viskab". · Spindli laagrites on lõtk. 2. Augu asukoht ei ole täpne. · Augu tsenter ei ole täpselt ette märgitud või ei ole tsentriauku ette torgatud. · Pingi seadistus (tugilati ja piirdeklotsi asend) ei ole täpne. 3. Augu sügavus ei ole täpne. · Sügavuse piiraja ei ole õiges asendis · Spindel ei ole lõpuni alla vajutatud. 4. Augu telg ei ole risti tooriku baaspinnaga. · Tooriku asend ei ole õige ebapuhta töölaua tõttu. · Töölaud ei ole risti spindli teljega . 5. Augu seinte madal karedusklass. · Nüri või vääralt teritatud puur. · Puurimise otstarbele mittevastav puuritüüp. 6. Pesa ei ole paralleelne tooriku külgedega. · Tugilatt ei ole paralleelne töölaua külgnihutamise suunaga. Tehnoloogiline praak puurpinkidel (Horisontaalne puurimis -soonimispink) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Pesa laius ei ole täpne. · Soonimispuuri läbimõõt ei ole õige · Puur ,,viskab"
2. Pesa pikkus ei ole täpne. · Spindli kiikeamplituud ei ole täpselt reguleeritud.
3. Pesa sügavus ei ole täpne. · Töölaua etteliikumise piiraja ei ole täpselt reguleeritud.
4. Pesa kaugus tooriku otsast ei ole täpne. · Piirdetoe asend tugilatil ei ole õige.
5. Pesa kõrgus tooriku baasküljest ei ole täpne. · Töölaua kõrgus ei ole õigesti reguleeritud.
6. Pesa ei ole risti tooriku baasservaga. · Tugilatt ei ele spindli keskasendiga risti.
7. Pesa ei ole paralleelne tooriku baasküljega. · Spindli kiiketasapind ei ole paralleelne töölaua pinnaga.
8. Pesa seinte madal karedusklass. · Puur on nüri või valesti teritatud. · Tooriku ettenihkekiirus on liiga suur. · Spindli kiikesagedus on väike. Tapilõikepingid Tehnoloogiline praak tapilõikepinkidel ( Raamitapipingid ) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne Saeketaste vahe ei ole õige (kahepoolsed pingid). Piirdetoe asend ei ole õige (ühepoolsed pingid). 2. Tapikeele pikkus (kavli sügavus) ei ole täpne. · Keelefreeside (kahvlifreesi) asend külgtoe suhtes ei ole õige. 3. Tapikeele paksus ei ole täpne. · Keelefreeside vahe ei ole õige. · Keelefreeside spindlid ,,viskavad". 4. Kahvlivahe laus on suurem. · Kahvlifreesi spindel ,,viskab" 5. Tapikeele (kahvlivahe) asukoht tooriku paksuses ei ole · Keelefreeside (kahvlifreesi) asend konveieri juhtpinna täpne. (vankri tööpinna) suhtes ei ole õige · Laastud on jäänud vankri tööpinna ja tooriku vahele.
6. Tapiõlad (kahvlipõhi) ei ole risti tooriku baasservaga. · Vankri tugilatt (konveierite nukkide tugipinnad) ei ole risti ettenihke suunaga 7. Tapipõsed (kahvliküljed) ei ole paralleelsed tooriku · Konveierite juhtpinnad (vankri tööpind) ei ole baasküljega. horisontaalsed. · Toorik on kinnitatud vankrile kaldasendis (allajäänud laastu tõttu). 8. Tapikeele (kahvlivahe) pinnad on ebatasased või rebestatud. · Liiga suur ettenihkekiirus. · Lõikurid on nürid. · Puidust tugilatid on kulunud. · Lintsuruti ei kindlusta toorikute stabiilset asendit lõikamisel. · Lõikurite spindlivõllid ,,viskavad". Tehnoloogiline praak tapilõikepinkidel (Rööptapipingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tappide asukoht tooriku baasserva suhtes ei · Töölaua tugilatt on ebatäpselt seadistatud. ole täpne. 2. Tapivahede sügavus ei ole täpne. · Töölaua piirdelatt ei ole õigel kaugusel freesidest. 3. Tapivahede sügavus ei ole tooriku laiuses · Töölaua tugilatt ei ole risti pingi töövõlliga. ühtlane. · Toorikud ei ole täisnurkselt otsatud. 4. Tapipõhjad ei ole risti tooriku baasküljega. · Pingi töölaud ei ole horisontaalne. 5. Tapid ei sobi omavahel kokku. · Freeside ja vaherõngaste paksus ei ole võrdne. 6. Tapid lähevad kokku servastega. · Tappide lõikamisel vastanddetailidele ei ole tugilatti asend õige. 7. Tappide pinnad on madala karedusklassiga või · Freesid on nürid või valesti teritatud. rebestatud. · Liiga suur ettenihkekiirus. · Puidust alusplaat on kulunud. Lihvpingid Tehnoloogiline praak lihvpinkidel (Kitsaslintlihvpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Lihvlindi katkemine. · Lint on jätku suhtes valesti paigaldatud. ·Lindi ülemäärane pinge.
·Liiga suur surve lindile.
2. Kattespooni üldine või kohatine läbilihv. Töölaua ebaõige asend kõrguses. ·
Töölaua või klotsi aeglane ettenihe. ·
3. Lihvitud pinna karedusklass ei vasta ·Lihvlindi teralisus ei vasta lihvimistingimustele. ettenähtule. ·Lihvlint on kulunud. ·Töölaua või klotsi kiire ettenihe.
·Nõrk surve lihvklotsile.
4. Põletusjäljed lihvitud pinnal. Lihvlint on kulunud. ·
Liiga suur surve lihvklotsile. · Tehnoloogiline praak lihvpinkidel (Lailintlihvpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Lihvlindi katkemine. ·Lihvlint on liigselt pingutatud. ·Lihvlindi servadel on rebestused. ·Liiga suur surve lihvlindile.
·Lihvitaval pinnal on suured defektid.
2. Kortsude ja pragude tekkimine lihvlinti. ·Lihvlint on risustatud lihvtolmuga. ·Valtsid on kaotanud geomeetrilise täpsuse. ·Lihvlint on madala kvaliteediga.
3. Lihvitud kilbi paksus ei ole ristisuunas ühtlane. · Surutid on kulunud või saastunud. · Surutid ja etteandekonveier ei ole paralleelsed. 4. Tooriku eesimise ja tagumise serva lähedal on · Surutite ebatäpne asend. lihvimisvagu. 5. Lihvitud pinnal on teatud sammuga lainelisus. · Lihvlindi tagakülg on tolmuga saastunud. · Surveklots on kulunud. 6. Lihvitud pinnal on kindla sammuta lainelisus. · Surverullide ebapiisav surve. · Etteandeajami rihmad libisevad. 7. Kattespooni läbilihv. ·Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus. ·Surutite ebaõige asend. ·Ettenihkeelementide amortisatsiooni puudumine.
·Ebaühtlane ettenihkekiirus.
8. Lihvitud pinna ebaühtlane karedusklass. · Pink on ebatäpselt seadistatud toorikute paksusele . ·Surutite antifrikatsioonkate on kulunud. ·Ettenihkekiirus on ebaühtlane.
·Lihvitavate toorikute pinna suured ebatasasused. Tehnoloogiline praak lihvpinkidel (Kolmetrumlilised lihvpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Lihvitud pinna karedusklass ei vasta ·Lihvpaberi teralisus ei vasta lihvimise ettenähtule tingimustele. 2. Lihvitud pinnal on põletusjäljed · Lihvpaber on kulunud. ·Liiga suur surve lihvtrumlitele. ·Lihvitava tooriku ajutine peatumine.
3. Kindla sammuga lainelisus lihvitud pinnal. Lihvtrumlite laagrid on kulunud. ·
Lihvtrumlid "viskavad" (disbalanss). ·
4. Kindla sammuta lainelisus lihvitud pinnal ·Surverullide puudulik surve. ·Lihvtrumlite ajamirihmade libisemine.
5. Kattespooni läbilihv ·Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus. ·Lihvtrumlite ebaõige asend. ·Ettenihkekonveieri amortisatsiooni puudumine.
·Ettenihkekiiruse kõikumine.
6. Lihvitud pinna ebaühtlane karedusklass ·Suured ebatasasused lihvitaavate toorikute pindadel. ·Ettenihkekiiruse kõikumine.
·Pingi ebatäpne seadistamine toorikute
paksusele.
Vasakule Paremale
Tehnoloogiline praak masinpinkidele #1 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #2 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #3 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #4 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #5 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #6 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #7 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #8 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #9 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #10 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #11 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #12 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #13 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #14 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #15 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #16 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #17 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #18 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #19 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #20 Tehnoloogiline praak masinpinkidele #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor exism Õppematerjali autor
Masinpinkide tehnoloogiline praak konspekt-saagpingid-höövelpingid-freespingid-puurpingid-tapilõikepingid-lihvpingid

Sarnased õppematerjalid

Tehnoloogiline praak masinpinkidele
21
pptx

Tehnoloogiline praak masinpinkidele

ristisaagimisele. · Suur ettenihkekiirus. 5. Sügavad saekriimud. · Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saekettal on külgviskamine püsivuse kaotuse tõttu. · Sae kinnitusseibide või saevõlli ,,viskamine". Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Tehnoloogiline praak saagpinkidel (pikilõikesaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Saelõige ei ole sirge. · Surverullide teljed ei ole risti ettenihke suunaga. · Saeketas kaotab püsivuse. 2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga · Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri

Tehnoloogia
Masinpinkide tehnoloogiline praak
6
doc

Masinpinkide tehnoloogiline praak

Tartu kutsehariduskeskus Ehitus ja puidu osakond Rannet Miilmann Masinpinkide tehnoloogiline praak Referaat Juhendaja Aivar Krull Tartu 2010 Masinpinkide tehnoloogiline praak Praagi liik Tekkimise põhjus Tehnoloogiline praak saagpinkidele. Tükkeldussaed Piirdetoe kaugus ee liikumistasapinnast ei ole 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. õige. Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. Tõõlaua tugilatt ei ole risti sa tasapinnaga. 2.Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade Toorik ei ole surutud tihedaltVastu tugilatti. suhtes.

Masinaelemendid
Freespingid
39
ppt

Freespingid

Karusellfreespingid Karusellfreespingil on lõikepead paigutatud pöörlevast töölauast väljapoole pingi korpusele ja neil on radiaalsuunaline sablooni kuju järgiv liikumisvõimalus. Toorik kinnitatakse pöörleva töölaua sabloonile, mille kinnitid tooriku paigal hoiavad. Üldiselt on selliseid kinnituskohti samal laual mitu ja laua pöörlemisel töötlevad freesid neist mööduvat toorikut. Nii saadakse ühes töökohas teha mitu kujutöötlust. Selline pink on mööblitööstuses kasutusel detailide sobiva suuruse ja mitmekülgse kuju tõttu. Kopeerfreespingid Pink on ette nähtud kontuurfreesimiseks kopeersõrme ja sablooni järgi. Juhtlati kasutamisel saab töödelda detailidesse valtse ja nuute. Lõikeriistaks on ühehambaline kukaldatud otsfrees, mis kinnitatakse eksentrikpadrunisse. Padrun koos otsfreesiga tasakaalustatakse eelnevalt balanseermisrullikul. Tööspindel kujutab endast elektrimootori võllipikendust. Elektrimootor on

Tisleri eriala
Töötamine freespingil
15
docx

Töötamine freespingil

kokkupuutepind toorikuga on liiga väike. Enne freesimise alustamist lähendatakse toorik kõiki kolme ettenihet kasutades freesile veendumaks, et freesi poolt moodustatav lõikepind ühtib toorikule tõmmatud märkejoonega. Seejärel nihutatakse toorik freesi alt välja ja antakse sobiva ettenihkega vajalik lõikesügavus. Olenevalt lõikepinna laiusest, freesi materjalist ja tooriku kõvadusest valitakse freesi töövõlli sobiv pöörlemiskiirus ja lülitatakse pink sisse. Frees viiakse toorikuga lõikumisse aeglase käsitsi ettenihkega ja sooritatakse esimene töökäik. Nüüd lülitatakse freespink välja ja tuuakse toorik vastassuunalist ettenihet kasutades algasendisse tagasi. Seejärel suurendatakse freesi lõikesügavust ja sooritatakse järgmine töökäik, kuni toorik omandab ettenähtud mõõtmed. Reeglina püütakse toorik seada masinkruustangidesse sellises asendis, et freesiga liikumine toimuks kruustangide kohal.

Ametijuhend
Treipink ja metalli töötlemine
20
docx

Treipink ja metalli töötlemine

ja supordi kiile pingutada. 2. Suure läbimõõduga tooriku mahalõikamisel ei tule tera viia tooriku teljeni.Sellega välditakse mahalõigatava osa murdumist tooriku küljest enne tera jõudmist teljeni ning tera kinnisurumist soonde. Treitera pea tuleb soonest välja viia siis, kui ta on jõudnud 2...3 mm kaugusele teljest, seisata pink ja murda mahalõigatav osa küljest ära. 3. Kui detaili otspinna kareduse nõuded pole kõrged, siis kasutatakse väikese läbimõõduga tooriku mahalõikamisel kaldse lõikeservaga treitera. 4. Rasketes lõiketingimustes (suur läbimõõt, kõva materjal) on otstarbekas pöörata painutatud peaga mahalõiketera lõikeserv allapoole ning panna toorik pöörlema teistpidi. Sellisel juhul suundub tekkiv laast alla ja langeb oma raskuse mõjul vanni.

Metallide lõiketöötlustehnoloogia
Elektrilised Käsitööriistad
36
doc

Elektrilised Käsitööriistad

Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest ­ HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest ­ HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 ­ 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga ­ HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide ­ volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest ­ BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntuma

Tisleri eriala
Lukkseppatööd
89
doc

Lukkseppatööd

2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam

Luksepp
Treimine-lihvimine
42
odt

Treimine-lihvimine

Parem välimus ­ tekstuuri esile tõstmine. Viimistlus peab kaitsma õhu, UV-kiirguse ja niiskuse eest. Kaitsma määrdumist ja tõstma hügieenilisust. Viimistlemise eesmärgid: Läbipaistev ­ poleerimine, õlitamine, vahatamine, lakkimine, lasuurvärvidega katmine. Läbipaistmatu ­ värvi, emailidega e. lasuuridega katmine. Viimistluskatted liigitatakse vastavalt kilemoodustile gruppidesse: Polüester Polüuretaankatted Viimistlemise tehnoloogiline protsess: Pinna ettevalmistamine Katte pealekandmine Töötlemine, vääristamine Pinna ettevalmistamine viimistlemiseks Katte kvaliteet oleneb, kuidas on pind ette valmistatud. Pinna ettevalmistamine jaguneb 2 etappi: Laudsepaettevalmistus ­ valgeviimistlus Viimistlus ettevalmistuseks 23 Viimistletava pinna laudsepa ettevalmistus on vajalik mõlema viimistluse puhul: Oksad, praod jms

Puidutöö




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun