ümber (püstuvus on võime taastada tasakaalu olekut) 63. Kuidas kasutatakse kineetilise energia muutuse teoreemi ideaalvoolu Bernoulli võrrandi tuletamiseks? Bernoulli võrrandi ideaalvedeliku voolamise jaoks elementaartorus võib tuletada kineetilise energia muutuse teoreemi abil, mille järgi mehaanilise süsteemi kineetilise energia muutus üleminekul ühest liikumisolekust teise on määratud selleks üleminekuks kuluva välis- ja sisejõudude summaarse tööga. 64. Kuidas arvutad välisjõudude töö elementaarjoa lõigu jaoks? 65. Kuidas arvutad sisejõudude töö elementaarjoa lõigu jaoks? Ajas mõõdukalt muutuva voolu jaoks lisatakse reaalvooluBernoulli võrrandisse inertssurve hin , mis arvestab energia muutust ajas kiireneval (hin >0) või aeglustuval (hin <0) liikumisel. Inertssurvega kaasneb voolu potentsiaalse ja kineetilise energia vahekorra muutus ning seda saab arvutada seosest:
cm/s 2. päevaga(JD). 2. Loetle Maa loodpinna 3 omadust: * Maa 30. Milline kõrgus määratakse GPS abil? loodpinnad ei puutu ega lõiku üksteisega * Maa Millist väärtust peab teadma üleminekuks loodpinnad ei ole paralleelsed (sh poolustel liginevad normaalkõrgusele? üksteisele) * Maa loodpinnad on lainelised. Kõrgus määratav GPS abil – ellipsoidist. 3. Mis on Maa füüsiline mudel (lähend) ja milline Peab teadma korgusanomaalia ξ väärtust on selle määratlus
eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse, mida esialgu juhtis tuntud kooli- ja põllumees dr Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Kogu kubermangu ametlikuks asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Samal ajal hakati looma Eesti rahvusväeosi. Algatus tuli eesti sõduritelt ja nooremohvitseridelt. Rahvusväeosade loomisega püüti saavutada mitut eesmärki: kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud umberkorraldusteks. Muidugi ei saadud läbi ilma konfliktideta. Vene töölised ning sõdurid ei püüdnudki
Sissejuhatus Üle sajandipikkuse elueaga sisepõlemismootor on tänapäeval ajale jalgu jäänud, väheefektiivne ja rohket väävliemissioooni põhjustav seade, töötagu ta siis ükskõik millise kütusega või olgu tal kui tahes efektiivne sissepritse või turbo. Tänane teadus pakub mitmeid uudseid keskkonnasõbralikke, mis on senistest sisepõlemismootoritest suurema kasuteguriga ja keskkonnasõbralikumad. Esimene pool sajandit sisepõlemismootori ajaloost kulus selle täiustamiseks ja arendamiseks, kusjuures selle käigus ei pööratud erilist tähelepanu mitte efektiivsusele ja säästlikkusele, vaid paljuski sellele, kuidas mootorist võimalikult palju hobujõudusid välja pigistada. Alles eelmise sajandi viimasel veerandil hakkasid autotootjad huvi tundma ka materjalide kokkuhoiu ja ökonoomsuse vastu. Kõigil neil on oma vead ja siiani veel lahendamata tehnilised puudused. Ent on selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaeg...
nõuded demokratiseerimise alustamiseks, rahva rahulolematuse vaigistamiseks toimus võimuvahetus ainupartei juhtkonnas(vanameelsed juhid vahetati uuendusmeelsemate kommunistide vastu), uued juhid alustasid reformide ning sõnavabaduse laiendamisega, esimeste vabade valimiste toimudes kaotasid kommunistid senise võimumonopoli, moodustatakse mittekommunistlikud valitsused, mis alustasid laiaulatuslikke reforme demokraatia taastamiseks ning üleminekuks seniselt plaani- ja käsumajanduselt turumajandusele. -Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Sks ühendamine(1990): kui teistes Ida- Eur riikides algas 1980 demokratiseerimisprotsess ei juhtunud SDVs midagi, suurenes majanduslangus ja hakkas kasvama põgenemisvool läände, mis süvendas majanduslangust veelgi ; 1989 algas kiire sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine, alustati demonstratsioone demokraatia
kohta: 1 %-liste lahuste absorptsiooni väärtuste kohta. Seega tueb kirjandusest leida uuritavas lahuses domineerivaima karotenoidi ekstinktsioonikoefitsiendi väärtus ja kasutada seda arvutusvalemis: A absorptsiooni väärtus, mis vastab arvutuse aluseks valitud neeldumismaksimumile E1cm1% - vaadeldava karotenoidi ekstinktsioonikoefitsient V ekstrakti kogumaht ml d kasutatud ekstrahendi tihedus g uurimiseks võetud taimse materjali mass 1000 tegur milligrammidele üleminekuks Kuna minul katse ebaõnnestus ning neeldumisspektrit ei olnud võimalik võtta, otsisin kirjanduseest infot paprikas ja tema sugulastes sisalduvate karotenoidide kohta. Karotenoidid paprikas ja tema sugulastes Karotenoidid on üks suuremaid fütotoitainete rühmi. Parimateks karotenoidide allikakas on punased ja oranzid puu- ja juurviljad, nagu tomat, paprika, apelsin jt.olulisemad sellest rühmast on - ja - karoteen, lükopeen ja zeaksantiin.
- Vabavara, arenduse tellimine väliselt osapoolelt, arendamine maja sees. 81. Mis on tarkvaraprojektis eelanalüüsi tulem? Kellele on saadud tulem sisendiks? - 82. Mis on tarkvaraprojektis süsteemianalüüsi tulem? Kellele on saadud tulem sisendiks? - 83 . Mis on tarkvaraprojektis süsteemi disaini tulem? Kellele on saadud tulem sisendiks? - Tulem: süsteemi tehniline spetsifikatsioon. 84 . Millised võimalused on tarkvaraprojekti lõpus vanalt süsteemilt uuele üleminekuks? - Kohene ja terviklik. Kindlal ajahetkel vana süsteemi sulgemine ja uue kasutuselevõtt. Ajaliselt kõige vähem kulukas, kõige riskantsem. 85. Milliste kriteeriumite alusel hinnata välise arendaja valikul võimalikke pakkujaid? - Pakkuja omadused, süsteemi funktsionaalsed nõuded, tehnilised nõuded, dokumentatsiooni maht ja kvaliteet, pakkujapoolne tugi. 86. Kuidas teha välise arendaja valikul kõigi pakkujate hulgast lõplik valik? - Lepingu läbirääkimised ja sõlmimine
Keskmiselt tuleb toodangut päevas 30 karpi maksmine hakkab toimuma peamiselt sularahas kohapeal,kuid püsiklientidele on võimalik ka iga kuu lõpus koostada arve maksetähtajaga 10 päeva. Ettevõttluse esimel kuul on kulu numbrid suuremad kui müügitulud. Alates teisest kuust hakkab müük järsult tõusma, kuna paneme suuremat rõhku reklaamile. Samuti hakkab müük suurenema läbi suuliste soovituste. Alates 2. tegevusaastast hakkame tarbijat ette valmistama üleminekuks 100% mahetootmisele 4 aastal,teadustades neid mahetoidu eelistest tavatoidu ees (voldikud ja infolehed). 12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Praksi vabafarmis on ette nähtud esimesel kahel aastal 1 tööline, sest alustan oma tegevust FIE -na. Alates kolmandast aastast hakkab töötajate arv kasvama vastavalt töömahu suurenemisele
(2) Haiglaõppena käsitatakse haiglas ravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase õpetamist. (3) Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. § 54. Lisaõpe põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lõpetanutele (1) Kooli pidaja otsusel võib põhikoolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, mille eesmärk on pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või üleminekuks tööturule. (2) Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ning kes ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või kes ei pääsenud soovitud õppeasutusse. (3) Lisaõppe kestus on üks õppeaasta. Lisaõppes osalejale võimaldatakse juhendatud õpet 1050 õppetunni ulatuses, millest 525 õppetundi moodustab üldhariduslik õpe ja 525 õppetundi kutsealane ettevalmistus ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamine
digitaaltelefon, faksiseade, PC või videotelefon. Need seadmed ühendatakse võrguterminaliga NT (Network Terminal) sisemise neljajuhtmelise passiivse liini abil, mida nimetatakse S0-siiniks (S0- kanaliks). See siin võib olla kuni 1 km pikkune ja oma otstes tuleb ta ühendada sobitustakistitega (terminaatoritega). Üldiselt eristatakse kahte liiki võrguterminala: NT1- tavaline telefoniliides (telefonipistik); NT2-digitaalne vaheseade, näiteks PBX üleminekuks ISDN-võrgust NT1-le. Liideseid (võrgu rajapindu) võib olla nelja tüüpi: R-mitte-ISDN seadme (TE2) ja sobitava seadme TA vahel; S-võrguterminalide NT1/NT2 ja ISDN- seadme (TE1)/sobitusseadme TA vahel; T-võrguterminalide NT2 ja NT1 vahel; U-võrguterminali NT1 ja kohaliku ISDN- jaama vahel. Viimased kaks teostatakse kahe juhtmepaari abil. U-liidese telefonipistikud ei ole rangelt standardiseeritud ja nende tegelik kuju sõltub lõppseadmete valmistajast.
Lõunamaad Majandus tugines endiselt mõne põllumajandussaaduse või maavara väljaveole. Üleminek infoajastule 1950-1970 kerkisid sajad tuhanded uued ettevõtted nii läänes kui idas. Üle poole tööealistest inimestest tööstustöölised ja linnastumine saavutas kolmandikust ~17 % Samal ajal hakati mitmes Euroopa riigis arendama regionaalpoliitikat arendada tööstust ka linnadest kaugemale jäävates piirkondades. Kõik need lõid eeldused üleminekuks infoajastule : oluliseks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine kuni see eristus omaette tootearenduseks uurimis ja arengutegevuseks. 1.mikroelektroonika areng 2.lennunduse, kosmose- ja tuumatehnoloogia väljaarendamine 3.tähtsal kohal sõjanduslikud eesmärgid -arvutite ja interneti sünd 4.kasvas pandanduse raamatupidamise, õigusteeninduse, turunduse jt äriteenuste tähtsus. 5.Infotöötlus vajab haritud tööjõudu kõrghariduse olulisus 6
Eraldab sotsiaalse tööalasest Sotsiaalne ja tööalane kokku põimunud Ühendab sotsiaalse ja tööalase Rahvastikugeograafia. Peamised rahvastikuprotsessid. 6. Demograafiline üleminek ja selle mõju maailmas. · Traditsioonilisel etapil on sündimus ja suremus kõrged · Modernsel etapil on sündimus ja suremus madalad Nende kahe etapi vahelist perioodi nimetatakse demograafiliseks üleminekuks. · Üleminekuperioodiks enamasti 25-50 aastat. · Iseloomustab üleminekurahvastikke · Rahvaarv kasvab kiiresti, sest ... · ... 1) väheneb suremus Teatud aja möödudes ... 2) väheneb sündimus · Sel ajal toimuvad olulised muutused rahvastiku vanuselises struktuuris. Traditsioonilise taastetüübi puhul tegemist noore rahvastikuga visuaalselt tegemist laiapõhjalise rahvastikupüramiidiga.
ringjooned raadiusega r, mida nimetatakse paralleelideks ja millest suurim on Maa poolitaja – ekvaator. 6. Nimeta kaasaja tähtsamaid ellipsoidid (2). Lk 18 GRS-80 ja WGS-84 Ellipsoidi GRS-80 parameetreid kasutatakse peaaegu ülemaailmselt kõigil põhilistel geodeetilistel töödel, ruumiline ristkoordinaatide süsteem WGS-84 aga satelliitgeodeesia süsteemi GPS taustsüsteemiks ja selle ellipsoid on kasutusel üleminekuks GPS määratud ruumilistel ristkoorinaatidelt geograafilistele (geodeetilistele) koordinaatidele. 7. Kirjelda sfäärilisi polaarkoordinaate. Tee selgitav skeem. Lk.16 Peale geograafiliste koordinaatide, mille puhul on koordinaatidjooneks meridiaanide ja paralleelide võrk, kasutatakse kartograafias vertikaalide ja almukantaraatide võrguga seotud sfäärilisi polaarkoordinaate, kusjuures projektsiooni poolus ei ühti geograafilise poolusega ja Maa loetakse sfääriks.
1816. a talurahvaseadusega kaotati pärisorjus - talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Talupoegi hakati järk-järgult priiks laskma, misjärel nad said perekonnanime (priinime). Ometi jäi talupoja liikumisvabadus piiratuks ning mõisnik säilitas kodukariõiguse ja politseivõimu. 1856. a talurahvaseadus lõi õigusliku aluse raharendile üleminekuks ning talude päriseksostmiseks. Passikorraldus (1863) ja uus vallaseadus (1866) vähendasid talupoja sõltuvust mõisast veelgi, kuid päris lõpu tegi sellele alles mõisamajanduse kokkuvarisemine 20. sajandil. 14 Kasutatud kirjandus Kirjandus: Tannberg T., Mäesalu A., Lukas T., Laur M., Pajur A., Eesti ajalugu. 2001 Tallinn. Lust K., Pärisorjast pärismaaomanikuks. 2005 Tartu. Kahk J
Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 1. Arvusüsteemid................................................................................................................. 4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem...................................................................................... 4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud ...
moodustab koalitsiooni. Valitsusjuhid- (Mart Laar 2x, Andres Tarand, Tiit Vähi 3x, Mart Siimann, Siim Kallas, Juhan Parts, Andrus Ansip 2x). 1992a lõpul kinnitas riigikogu ametisse riigikohtu esimehe ja õiguskantsleri. 23 mail 1993 pidas oma esimese istungi Tartus. Põhiseadusliku riigivõimuaparaadi ülesehitamise algetapil pöörati suurt tähelepanu kaitsejõudude, piirivalve ja politsei loomisele. Iseseisvuse taastamine lõi poolitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Eesti kroon (EEK) seoti saksa margaga DEM suhtes 1 DEM = 8EEK. Rahareformiga eralduti rubla tsoonist, mis võimaldas hakata teostama eesti keskset poliitikat. Iseseisvuse lõpplikul kindlustamisel oli äärmiselt oluline okupatsioonin armee lahkumine ja eestis asuvate Vene sõjaväbaaside likvideerimine. Võõrväegede väljaviimist toetasid rahvuslikud organisatsioonid ja avalikkus. Sõjaväe väljaviimine oli peamine küsimus Eesti- Vene
Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Arvusüsteemid..................................................................................................................4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem......................................................................................4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud kü...
Kulusäästlik mõtlemine on peamiselt suunatud kolmele töövaldkonnale: tegevuse ühtlustamine, raiskamise vähendamine ning ülekoormuse ärahoidmine. Käesolevast tööst selgus, et raiskamist tuvastatakse kaheksa eeldefineeritud kategooria abil, milleks on transport, üleliigsed varud, üleliigsed liigutused, ootamine, ületöötlemine, ületootmine, defekitd ning töötajate oskuste raiskamine. Selgus, et peamiseks põhjuseks kulusäästlikkusele üleminekuks seisneb soovis olemasolevate ressurssidega kasvatada ettevõtte tootlikust ning paindlikust. Läbi selle kasvab ka tööjõu efektiivne kasutamine, paraneb kvaliteet ning vähenevad kulud. Kulusäästliku mõtlemise juurutamise käigus on oluline muuta organisatsioonikultuuri ja inimeste käitumis- ning mõtteviise, kuna vaid protsesside ümberkujundamisest ei piisa. Kulusäästliku mõtlemise ajaloole aluse panijaks peetakse Henry Fordi, kes lõi
kubermanguks (va Narva ja Setumaa). Selle ette asus Ajutise Valitsuse kuberner, keda pidi aitama valitav Ajutine Maanõukogu (Maapäev). Valimised ise oli mais. Autonoomia saavutamise järel hakkasid rahvuslikud jõud võimu kohtadel üle võtma. Asjaajamiskeeleks sai eesti keel, vene ametnikud asendati eestlastega. Loomulikult tekitas see pingeid, sest vallandatud ametnikud saatsid massiliselt kaebusi Petrogradi. Edasi hakati tegema ettevalmistusi üleminekuks emakeelsele kooliharidusele ning taotleti luba rahvusväeosade moodustamiseks. Juulis 1917.a tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks. Täidesaatva organina asus tööle Maavalitsus, mida juhtis algul Jaan Raamot, hiljem K. Päts. Seega oli autonoomia raames võimalikud tulemused saavutatud ja üle jäi otsustada, kuidas edasi minna. Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi – taotleda täielikku iseseisvust. Sündmused 1917.a sügisel.
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida
õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist. § 54. Lisaõpe põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lõpetanutele (1) Kooli pidaja otsusel võib põhikoolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, mille eesmärk on pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või üleminekuks tööturule. § 83. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine (6) Tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga. Arved tegevuskulude katmises osalemise eest esitatakse igakuiselt 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumuse osas. Kui 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumus
inimesed odavamaid alternatiive otsima (3). Probleeme on süvendanud esimese generatsiooni biokütused, mis on kandnud vedelkütuste defitsiidi üle toidu hindade tõusu (6). Energia on meie elus kesksel kohal. Fossiilkütused on aga piiratud ressurss ning globaalse soojenemise peamine põhjustaja. Seega ei ole võimalik pidada fossiilkütustest saadavat energiat enam iseenesestmõistetavaks. Peame kujundama ühtse energia- ja keskkonnapoliitika, mis põhineb selgetel eesmärkidel ning ajakaval üleminekuks süsinikuvaesele majandusele ja energia säästmisele. Maailma energianõudlus kasvab 2030. aastaks eelduste kohaselt umbes 60% võrra. Näiteks nafta tarbimine on viimasel kümnel aastal kasvanud 24% ning ülemaailmse nõudluse igaastaseks kasvuks prognoositakse 1,6% Nafta- ja gaasihinnad on viimase kahe aasta jooksul peaaegu kahekordistunud ning elektrihind järgib sama trendi. Kõrgetele hindadele vaatamata jätkub ülemaailmse energianõudluse suurenemine (9, lk 4).
Tuleb piirduda nime ja sünniaja märkimisega, kui seadus ei sätesta teisiti Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Asjaajamiskorra ühtsed alused Põhiseaduse § 44 määrab, et igaühel on õigus pöörduda Eesmärk on luua põhimõtted organisatsioonide järk-järguliseks märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, KOV-ide ametiiskute üleminekuks elektroonilisele dok.haldusele. poole. Alused määravad kindlaks asjaajamise korraldamise Seaduses on toodud märgukirja ja selgitustaotluse mõisted põhimõtted riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning seaduse tähenduses avalik-õiguslike juriidiliste isikutele.
kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
Kastepunkt – teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks vee küllastunud auru rõhuga. Sulamistemperatuur – tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1 atm. Sulamissoojus – energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks sulamistemperatuuril (∆Hs, kJ/mol). ∆Hs<∆Ha Sublimatsioon – tahke aine üleminek gaasufaasi vedelfaasi läbimata. Sublimatsioonisoojus – soojushulk, mis on vajalik 1 mooli aine üleminekuks tahkest olekust gaasilisse konstantsel temp vedelat olekut läbimata. (∆Hsub, kJ/mol). ∆Hsub = ∆Hs + ∆Ha Kriitiline temperatuur – temp, mil vedeliku ja gaasi vaheline piirpind kaob (kaob erinevus gaasi ja vedeliku vahel). Kriitiline rõhk – vedeliku auru rõhk kriitilisel temp. Max võimalik auru rõhk antud vedelikule. Ülikriitiline olek – kriitilisest temp kõrgemal olev olek. Ainetel on nii vedeliku
Sisukord Sissejuhatus Süda on lihaseline elund, mille ülesanne on tagada normaalne vereringluse kehas. Südamelihaskiud, millest süda koosneb, on otsakuti ühendatud liharakkude ahelad, mida katab ühine perimembraan. Südamelihaskiud kuuluvad erutuvate struktuuride hulka see tähendab, et neil on olemas puhkepotentsiaal ja ülelävisele ärritusele reageerivad nad erutusega, mille väljenduseks on aktsioonipotentsiaal. Need lihaskiud on südame funktsiooni teostavateks elementideks. Eristatakse kahte tüüpi südamelihaskiude kodade ja vatsakeste töömuskulatuuri ning erutustekke- ja juhtesüteemi kiude. Esimene neist moodustab peamise osa südame massist ning teostab mehaanilise pumba tööd. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud täidavad ülesandeid südame erutusprotsessis. Normaalse südame funktsiooni tagab korrapärane impulsside teke ja nende levik. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib kõigile mitteerutatud lihaskiududele, ku...
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning ...
päritav valdusõigus vallas- ja kinnisvarale. Pärisorjus kestis edasi. Aleksander I 1816- Eestimaa talurahva seadus (kehtima hakkas 1817), 1819 Liivimaa talurahva seadus (kehtima hakkas 1820). Nende seadustega kaotati pärisorjus. Probleemid tekkisid, kuna orjadel ei olnud maad, tekkisid rahutused. 1840- loodi uus talurahva seadus Liivimaal, täiendati 1849, 1860 täiendati veel. Eestimaal 1856 uus talurahva seadus, Saaremaal 1865. Uued seadused keelasid talumaid mõisastada; lõid eeldused üleminekuks raharendile ja talude päriseks ostmisele; kehtestasid maarahva jaoks tänapäevaseid tsiviilõigusnorme. Talupoeg oli uue seaduse kohaselt vaba. Ta võis minna kuhu tahtis, mõisnik ei olnud temast enam huvitatud. 1866 vallaomavalitsuse seadus, millega suurendati talurahva omavalitsuslikke õigusi ja eraldati talurahvas mõisahärra võimust. Kohaliku õiguse allikad olid äärmiselt mitmekesised. Allikad olid oma sisult ja päritolult kooskõlastamata. 1830
Heauskne omandamine toimub asja saamisega otsesse valdusesse, seega peab omandaja olema heauskne nii kokkuleppe sõlmimise kui ka otsese valduse saamise ajal. Riigikohtu otsus nr 3-2-3-6-05 Võlaõiguslik leping on relatiivne, seega kolmas isik ei saa seda vaidlustada ja nõuda vigade parandamist. Asja puudused (nt sissetungiv vihmavesi) on aluseks võlaõigusliku, kuid mitte asjaõigusliku lepingu tühistamiseks. Millised tingimused peavad olema täidetud vallasomandi üleminekuks? peab olema kokku lepitud omandi üleminekus (asjaõigusleping käsutustehing); valduse peab üle andma. Omand saab üle minna siis, kui kõik seadusega ette nähtud tingimused on täidetud. Valduse üleandmine peab toimuma reeglina käest kätte, võib ka väljanõudeõiguse loovutamise ja asja jätmisega võõrandaja valdusesse (valduse konstituut - § 33 lg 2 näiteks üürileping). Tavalise omandamise puhul eeldatakse, et valduse üleandmisele ja asjaõiguskokkuleppe
1%1cm g kus A absorptsiooni väärtus, mis vastab arvutuse aluseks valitud neeldumismaksimumile max (kõrgeimale ,,tipule" vastav A väärtus), 1cm1% vaadeldava karotenoidi ekstinktsioonikoefitsient (1%-lise karotenoidi lahuse absorptsioon) sama max juures, V ekstrakti kogumaht, ml, d kasutatud ekstrahendi tihedus, g/cm3, g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g, 103 tegur milligrammidele üleminekuks. Saadud tulemust võrreldakse kirjanduses leiduvate andmetega uuritava materjali karotenoidse koostise ja üksikute karotenoidide sisalduse kohta ning tehakse järeldus töö õnnestumise kohta. Kontrollküsimused 1. Millistesse gruppidesse võib karotenoidid jaotada ja mille poolest need grupid erinevad? 2. Iseloomustage karotenoidide molekuli ehitust ja sellest tulenevaid omadusi. 63 3
raha: 1 kroon = 100 senti. [4] 15. detsembril 1989 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasasutamisest ning 28. detsembril 1989 Eesti NSV pangaseaduse, mis lisaks krediidiasutuste tegevuse põhialustele määratles ka Eesti Panga rolli. Eesti Panga presidendiksnimetati Rein Otsason. Kuulutati välja rahatähtede kujundamise avalik konkurss. [4] 4.8 1990-1992 Eesti Panga taasavamine. Ettevalmistused oma rahale üleminekuks ja rahareform 1. jaanuaril 1990 alustas Eesti Pank pärast 50-aastast vaheaega taas tegevust, ehkki veel mitte iseseisva riigi keskpangana. Tõsiasi, et omariikluse puudumisele vaatamata keskpank taastada suudeti, oli üks selle aja paradokse ja pretsedente. Märtsis 1990 kinnitati Eesti Panga põhikiri ja põhikirjafondiks määrati 400 mln. rbl. Põhikirja kohaselt oli Eesti Pank iseseisev riiklik organisatsioon, emissioonikeskus, kes allus üksnes Eesti
hinnatõus ja rahaväärtuse langus ehk inflatsioon. Iseseisvus taastati 20.augustil 1991.aastal. 31.peatükk Eesti Vabariik aastatel 1991-2004 Presidendi ja parlamendivalimised toimusid 1992.aasta septembris. Kuna esimeses voorus ei saanud kumbki kanditaatidest üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida Riigikogul. Riigikogu valis esimeseks presidendiks Meri. 1993.a alustas tegevust Riigikohus. Iseseisvuse taastamine lõi eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992.a juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Majanduselus suurenes väikeettevõtluse ja erasektori tähtsus ja välisinvesteeringute kasv. Võõrväed lahkusid Eestist 31.augustiks 1994.aastal. 1993.a vastuvõetud kultuuriautonoomia seadus tagab vähemusrahvuslastele õiguse ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganid oma
käsitada lepingu sisu tõendavate dokumentidena). *16 Kokkuleppelise vorminõude puhul võivad lisad olla ka muus vormis. Lisaks põhilepingule laieneb vorminõue ka kokkulepetele tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (VÕS § 11 lg 3). *17 Võlausaldaja nõusolek kohustuse üleminekuks või tema poolt kohustuse ülevõtmise heakskiitmine ei pea olema tehtud samas vormis, milles võlgnik ja kolmas isik lepivad kokku kohustuse üleminekus. See tähendab, et kui kohustuslikku vorminõuet ei ole, võib võlausaldaja nõusolek või heakskiit olla väljendatud ka suuliselt või kaudselt. *18 Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis (VÕS § 33 lg 2). Käibes enim probleeme on põhjustanud kinnisasja
vaheelementidel. Väriaparaadi telad kannavad selle järel trükivormile õhukese kihi ofsetvärvi, mis nakkub vaid vaheelementidega. Plaadisilinder pööreldes kontakteerub ofsetsilindrile kinnitatud elastse katmikuga. Trükivormilt osa värvist antakse edasi elastsele katmikule (ofsetkummile). Ofsetsilinder omakorda pööreldes kontaktribas trükisilindriga annab osa värvist samal ajal seal asuvale paberile. Värvi üleminekuks nii trükivormilt, kui ofsetsilindrilt on vaja teatavat survet. 2. Trükitoodangu liigitus, mida ja millega toodetakse ofsettehnoloogias Heatset- ajakirjad Coldset-lehed Poogen- reklaam 3. Mis on subtraktiivne värvuste lahutamise mudel • Subtraktiivne värvisüsteem on värvuste kirjeldamise viis, mis põhineb valguse neeldumisel. • Subtraktiivse mudeli korral tuleb värvusi ette kujutada kui trükitud
v2/v1=T2/T1=> Gay-Lussaci võrrand. Siin viisil. termodünaamilises Süsteemide liigitus: Termodünaamilist süsteemi, millel süsteemis tehnilist tööd puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga (ka siis, kui süsteemi ei tehta ning termodün. temperatuur erineb väliskeskkonna temperatuurist), keha üleminekuks nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatiliseks olekust 1 olekusse2 süsteemiks, soojuse ülekannet tõkestavaid pindu aga vajalik soojushulk q=i2- adiabaatilisteks pindadeks. Süsteem, mis on i1. Seega on väliskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatiliste ja isobaarilises td mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, kannab suletud protsessis keha poolt
Tähistades üksikute segus olevate gaasikomponentide püsival rõhul. (p=const ja p=0). v2/v1=T2/T1 Gay- 23.Termodünaamiline ringprotsess ja molekulide arvu N1,N2,...,Nn on võrrandi pV=NkT Lussaci võrrand. Siin termodünaamilises süsteemis Termodünaamika II seadus. Termodünaamika II seadus põhjal pV=(N1+N2+ ...+Nn)kT=NkT. Järelikult gaasi tehnilist tööd ei tehta ning termodün. keha üleminekuks määrab termodünaamiliste protsesside suuna--väiksema kogurõhk p=N1/V*kT+N2/V*kT+...+Nn/V*kT. Selle olekust 1 olekusse2 vajalik soojushulk q=cp(t2-t1). tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. võrrandi liikmed [(N1kT)/V, (N2kT)/V,...]väljendavad Seega on isobaarilises td protsessis keha poolt Def: Soojus võib iseenesest suunduda ainult kõrgema rõhku ,nn
Robert Peel koos teiste kaubanduskoja liikmetega 1820 nõudis parlamendilt rahvavah. piirangute vaatamist. Richard Cobden moodustas 1839 vilja seaduste vastase liiga. See tähendab kaotada piirangud vilja ja suhkru veo puhul - Corn Laws League. Võitlus ekspordi maksude kaotamise ja importide maksude vähendamise eest. 1845 Iirimaal suur näljahäda. Näljahäda tulemusena esitas Peel viljaseaduste tühistamise eelnõu. 1846 kaotatigi. Suureks sammuks vabakaubandusele üleminekuks. 1849 navigatsioonisüsteemi tühistamine, mis tühistas briti kaupmeeste monopoli. Avas Suur- Britanniale turu vabakaubandusele. 1842 olid piirangud veel äärmiselt suured, kuid 1860 S-B turg oli avatud kõigile (välja arvatud luks kaup) ning tulud olid suurenenud kaubandusest. Parim näide vabakaubanduse süsteemi edust. Teema 49 Maareform Eestis ja eellugu Eellugu: Pärisorjuse kaotamine Balti kubermangus. 1801 Paul I määrati Aleksander I troonile
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................
Eeldagem, et mahla tihedus d =1,0 g/cm3? glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) naturaalse mahla suhtes : X = C L 10-3 d 100 , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml), L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3). ------- X = C V1 L 10-3 100/ V2 G (1 W) , kus C glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg /ml), V1 uuritava lahuse üldmaht (ml) L lahjendustegur, 10-3 tegur üleminekuks grammidele, V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml), G uuritava materjali (mesi vm) kaalutis (g), W uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana (leitakse teatmekirjandusest). 30
arusaamadele ja põhimõtetele, sest puudub pärandaja enda viimne tahe. 2. Testamendijärgne-pärandaja vara üleminek tema poolt tema eluajal tehtud ühepoolses tahteavalduses e. testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ning testamendis määratud tingimustel. 3. Lepingujärgne- pärimisleping on kahe- või mitmepoolne tehing, milles vähemalt üks pooltest teeb korraldusi oma vara üleminekuks teisele isikule oma surma puhuks (positiivne pärimisleping), pärandajaga sõlmitud leping, mille alusel seadusjärgne pärija loobub pärimisest (negatiivne pärimisleping). Seadusjärgse pärimise alused 1. sugulus – pärijateks võivad olla pärandaja alanejad, vanemad ja nende alanejad, vanavanemad ja nende alanejad sugulased 2. seaduslik abielu – koostatud abieluakt ning tõendatav abielutunnistusega 3
soojushulgaks, mille tähis on Q ja mõõtühik 1 J. Kui agregaatoleku muutust ei toimu, siis soojendamisel kuluv või jahtumisel eralduv soojusehulk on võrdne aine massi - m ( kg ), erisoojuse - c ( J / kg K ) ning temperatuuri muudu t või T korrutisega. kuna t = t2 -t1 ,siis Q = cmt ; Q =cmT Q = cm ( t2 t1) Kui toimub ühest agregaatoleku muutus, siis üleminekuks kuluv soojushulk või vastassuunalisel üleminekul eralduv soojushulk võrdub: Sulamisel ja tahkestumisel - keha massi ja sulamissoojuse korrutisega Q= m Aurumisel kuluv või kondenseerumisel eralduv massi ja keemissoojuse L korrutisega Q=Lm Põlemisel eralduv soojusehulk on võrdne massi ja kütuse kütteväärduse q korrutisega Q =q m Soojuslikud konstandid:
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste kokkulepete rarifitseeritud või liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides. Sellest ja 2003.a. rahvahääletus...
Mängides on laps alati üle oma keskmisest vanusest, tavaliselt igapäevasest käitumisest, ta on mängus nagu peajagu endast üle. Mängu ja arengu seos- on arengu alus- juhtivtegevus eelkoolieas. D. Elkonin- esemetega tegelemist on mängueelseks perioodiks. Kõne arengust sõltub lapse mäng, mis saab juhtivaks tegevuseks koolieelikutele. Rollimäng on lapse arengut juhtivaks tegevuseks eelkoolieas. Maimikuea lõpus ( 2,5- 3 a.) ilmnevad soodumused esemetega tegevuse üleminekuks rollimänguks. Tunnuslikud on järgmised momendid: Mängu tekivad sümboolsed esemed. Tegevused omandavad `ketitaolise` iseloomu. Tekib vajadus võrrelda oma tegevust täiskasvanute omaga ja vastavalt sellele ennast nimetada ( rolli täitmine). Just mängule kuulub lapse eneseteadvuse kujunemise tähtis osa. Selliselt saab koolieelse ea lõpus tekkida uus käitumise tüüp, mida D. Elkonin nimetab `isiklikuks käitumiseks`.
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table objekti (List-objekti - Excel 2003) loomine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused amine tabelites cel 2003) loomine ja kasutamine eliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 1 Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 2. Table-objekt Kahemuutuja funktsioon. Nimed Harjutus "Lagede värvimine III". Ülesande püstitus Tabel Ruumid Tabel Värvimine Lisad Valemite kopeerimine R1C1- aadressid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Diagrammid Valideerimine tabelites...
materiaalõiguslikke eeldusi seadusandja soovib realiseerida registri abil. Kinnisomandi tekkimise erinevate printsiipide alusel saab eristada ka erinevaid kinnistusregistri süsteeme. Ainult vähesed riigid on valinud kinnistusregistri aluseks ühe kindla printsiibi puhtal kujul. Prantsuse õiguses kehtiva konsensusprintsiibi järgi läheb omand üle kokkuleppe sõlmimisega ning kanne on fakultatiivne; traditsiooniprintsiip eeldab omandi üleminekuks ka valduse üleandmist (Hispaania); kronoloogia printsiibi kohaselt tuleb omand tuvastada tagasiulatuvalt ürikute põhjal (USA, Inglismaa); sissekandeprintsiibi alusel tekib omand vaid kande tegemisega avalikku registrisse (Kesk-Euroopa). Paljudes õiguskordades on püütud eri printsiipe seostada. Kesk-Euroopas, näeme selgelt, et kinnistusraamatu kaasaegsel kujul pidamine on sajanditepikkuse arenguprotsessi tulemus
isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Talupoegi hakati järk-järgult priiks laskma, misjärel nad said perekonnanime (priinime). Ometi jäi talupoja liikumisvabadus piiratuks ning mõisnik säilitas kodukariõiguse ja politseivõimu. 1856. a talurahvaseadus lõi õigusliku aluse raharendile üleminekuks ning talude päriseksostmiseks. Passikorraldus (1863) ja uus vallaseadus (1866) vähendasid talupoja sõltuvust mõisast veelgi, kuid päris lõpu tegi sellele alles mõisamajanduse kokkuvarisemine 20. sajandil. Pärast Napoleoni sõdade lõppu kerkis taas päevakorda talurahva vabastamine, mida valgustajad olid soovitanud juba 18. sajandi lõpul. 1816. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaal pärisorjuse kaotamise
Tarkvaraarenduses on tähelepanu keskmes operatsioonisüsteemide, kompilaatorite ja rööptöötluseks sobivate kõrgkeelte arendamine; 5. põlvkond - aastad 1981 - 1991; mikrolülituste integratisoonitaseme jätkuv tõus; võimsad RISC-arhitektuuriga mikroprotsessorid; info töötlemisel massiliselt rakendama rööp- ehk paralleeltöötlust; Intensiivselt tegeletakse hajus- ja võrkstruktuuride uurimise ning arendamisega. 6. põlvkond - alates 1991. aastast; uuringud üleminekuks mikrotehnoloogiliselt elementbaasilt nanotehnoloogiale; rööptöötluse uute meetodite ja tehniliste lahenduste otsingud; Püütakse välja töötada uusi programmeerimise tehnoloogiaid, mis sobiksid rööptööle ja keerukatele multiprotsessorsüsteemidele; Heterogeensete paralleelprotsessorstruktuuride, kus protsessorkiipdesse on integreeritud sõltumatult talitlevaid eriprotsessorlülitusi,
p T q=∆u+l, l=0 v s 2) Isobaarne protsess on protsess, mis toimub püsival rõhul. (p=const ja p=0).Ideaalgaaside korral järeldub võrranditest v1p1=T1R, v2p2=T2R, et v2/v1=T2/T1 Gay-Lussaci võrrand. Siin termodünaamilises süsteemis tehnilist tööd ei tehta ning termodün. keha üleminekuks olekust 1 olekusse2 vajalik soojushulk q=cp(t2-t1). Seega on isobaarilises td protsessis keha poolt juurdesaadav või äraantav soojushulk võrdne protsessis esineva entalpia muutusega. Joonis: p T v s 3) Isotermiline protsess on selline td pr, mis toimub püsival temperatuuril. (T=const, T=0). p1v1=p2v2 => p1/p2=v2/v1— Boyle-Mariotte´i seadus
Mis on tarkvaraprojektis süsteemi disaini tulem? Kellele on saadud tulem sisendiks? Kirjeldab, kuidas süsteem lahendab ärilise probleemi. Tulem: süsteemi tehniline spetsifikatsioon: *Sisendid, väljundid, kasutajaliides *Riistvara, tarkvara, andmebaasid, liidesed, kasutajad, toimingud *Plaan, kuidas kõik kirjeldatud komponendid koos toimivad Üldjuhul külmutatakse pärast kinnitamist skoobi hoidmiseks. 84. Millised võimalused on tarkvaraprojekti lõpus vanalt süsteemilt uuele üleminekuks? Vanalt süsteemilt uuele üleminek juurutamine: *kohene ja terviklik kindlal ajahetkel vana süsteemi sulgemine ja uue kasutuselevõtt; ajaliselt kõige vähem kulukas, kõige riskantsem. *piloteerimine juurutamine ühes osakonnas või valdkonnas; hindamine ja seejärel laiem juurutamine. *alamosade kaupa üks moodul/funktsionaalsuste komplekt korraga. *uue ja vana süsteemi paralleelne kasutamine. 85
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM SAKSA ETTEVÕTTED EESTIS UURIMISTÖÖ Kait Vahar XI B klass Juhendaja: Marge Toompalu Tallinn 2012 1 Sisukord 1 Saksamaa ettevõtted Eestis..............................................................................................................5 1.1 Madal pankrotioht Eestis.................................................................................................... 5 1.2 Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted.............................................................................5 1.3 Euro kasutuselevõtu mõju...................................................................................................6 1.4 Majanduskoostöö...............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
