Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Alternatiivenergiate kasutamine liikuritel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus
Üle sajandipikkuse elueaga sisepõlemismootor on tänapäeval ajale jalgu jäänud, väheefektiivne ja rohket väävliemissioooni põhjustav seade, töötagu ta siis ükskõik millise kütusega või olgu tal kui tahes efektiivne sissepritse või turbo.
Tänane teadus pakub mitmeid uudseid keskkonnasõbralikke, mis on senistest sisepõlemismootoritest suurema kasuteguriga ja keskkonnasõbralikumad. Esimene pool sajandit sisepõlemismootori ajaloost kulus selle täiustamiseks ja arendamiseks , kusjuures selle käigus ei pööratud erilist tähelepanu mitte efektiivsusele ja säästlikkusele, vaid paljuski sellele, kuidas mootorist võimalikult palju hobujõudusid välja pigistada. Alles eelmise sajandi viimasel veerandil hakkasid autotootjad huvi tundma ka materjalide kokkuhoiu ja ökonoomsuse vastu.
Kõigil neil on oma vead ja siiani veel lahendamata tehnilised puudused. Ent on selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaegadel saavutatav. Seda protsessi kiirendab ka vähenevad naftavarud ja seda enam püütakse järelejäänud naftat kasutada palju kasulikumalt ja mõistlikumalt, kui seda lihtsalt mootorites ära põletada.
Ka keskkonna taluvus on kohati viimase piirini viidud .












Sisepõlemismootorite alternatiivkütused
Sisepõlemismootorite valdavateks kütusteks on jäänud bensiin ja diislikütus.
Kui varem uuriti ja kasutati alternatiivkütuseid peamiselt kriisiaegadel , siis viimastel aastakümnetel on peamisteks tõukejõududeks olnud ökoloogiaprobleemid ja tulevikus ka maailma naftavarude piiratus . Kui mitte praegune, siis järgnevad põlvkonnad näevad naftavarude lõppemist ning selleks ajaks peaksid alternatiivkütused olema juba masskasutusel. Maailma energiaressursid on ju praktiliselt piiramatud , naftavarud on vaid nagu tilk meres.
Energeetilist tõhusust võib hinnata kasuteguriahela kaudu: kütuse tootmisel, vedamisel, jaotusvõrgus ja kasutamisel sõidukis. Alternatiivkütuste tootmise kasutegur on enamasti tunduvalt kehvem kui bensiinil ja diislikütusel (88...90%), kõrgeim on ta maagaasil (95%), madalaim aga biomassist saadud etanoolil (umbes 35%). Sisepõlemismootori kasutegur ulatub parimal tööreziimil 45%-ni, kuid võib auto linnasõidul olla vaid 10%.
Hinna poolest on alternatiivkütused praegu umbes 1,5 kuni 6 korda bensiinist ja diislikütusest kallimad. Kui masstootmine ja tehnoloogia areneb, siis vahe väheneb. Kui maailma naftavarud vähenevad kriitilise piirini, tõuseb tõenäoliselt ka üha defitsiitsemaks muutuva nafta hind.
Kütuse ökoloogilisi omadusi iseloomustavad peamiselt kütuse tootmises ja mootoris põlemisel moodustuvate toksiliste komponentide hulk ning kasvuhooneefekti põhjustava süsihappegaasi CO2, millest umbes 20% langeb maanteeliikluse arvele. Taimse päritoluga kütustel on see eelis, et süsihappegaas ringleb: põlemisel eralduv CO2 kasutatakse ära fotosünteesis, mille tulemusena saadakse kütuse põlemisel kuluvat hapnikku.
Alternatiivkütuste kasutamiseks tuleb mootorit, peamiselt toitesüsteemi, vähemal või suuremal määral kohandada . Kõrge oktaanarvuga kütuse puhul on otstarbekas tõsta mootori surveastet, sest siis suureneb termiline kasutegur. Suure aurustumissoojusega kütuse korral peab küttesegu mootorisse imetavat õhku eelsoojendama.
Piiritus, etanool
Piiritus põleb sisepõlemismootoris põhimõtteliselt samamoodi, kui bensiin või gaas . Kuid piiritus on agressiivne kemikaal ja bensiini jaoks mõeldud mootor ei töötaks kuigi kaua, üles ütleksid kõigepealt kummidetailid ja tihendid , siis aga ka metall . Korrosioonitekitajana on etanool bensiinist hoopis aktiivsem.
Piirituse oktaanarv on kõrgem kui bensiinil, seega võib kütusesegu detonatsiooni kartmata tugevamini kokku suruda ja seda mahub silindreisse enam. Samas kaasneb sellega ka kolmandiku võrra suurem kütusekulu. Piiritusekütuse tootmise puhul on vajalik veel tehnoloogiat täiendada, et masstootmises saavutada bensiiniga võrdne hind tarbijale.
Korrosiooni tekitavate kütuste puhul tuleb kasutada korrosioonikindlaid pinnakatteid või materjale. Alkoholid korrodeerivad tsingi- ja magneesiumisulameid, nende toimel punsuvad või lagunevad kummi ja mõnd liiki plastdetailid. Alkoholid pesevad silindri seinalt maha õlikile, mistõttu mootori kulumine intensiivistub. Kui nad satuvad õlisse, halvendavad nad selle kvaliteeti, kuid aurustuvad kiiresti.
Põllumajandus võib lähitulevikus anda kõige tõenäolisemate alternatiivkütuste jaoks rohkesti tooret - piirituse tootmiseks ottomootorite tarbeks ja taimeõli tootmiseks diiselmootoritele.
Piirituse kasutamise kogemused on kõige suuremad Brasiilias, arvestatavaid tulemusi on saadud ka mitmes teises riigis. Kultuurist olenevalt võib etanooli või taimeõli saada 750...1000 liitrit hektarilt. Põllutöödeks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Alternatiivenergiate kasutamine liikuritel #1 Alternatiivenergiate kasutamine liikuritel #2 Alternatiivenergiate kasutamine liikuritel #3 Alternatiivenergiate kasutamine liikuritel #4 Alternatiivenergiate kasutamine liikuritel #5 Alternatiivenergiate kasutamine liikuritel #6 Alternatiivenergiate kasutamine liikuritel #7 Alternatiivenergiate kasutamine liikuritel #8 Alternatiivenergiate kasutamine liikuritel #9 Alternatiivenergiate kasutamine liikuritel #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor klaPP Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

50
pdf
Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis
12
doc
Alternatsiivsed energialiigid
113
doc
Energia ja keskkond konspekt
1072
pdf
Logistika õpik
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
77
ppt
Masinaehitusmaterjalid-mõisteid MMT-st-kütused-õlid-tehnilised vedelikud
200
doc
Masina osadest ja kontroll
38
docx
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun