karilusest ehk põlluharimisest ja karjakasvatamisest. Peamiseks jahiloomaks oli põder ning ainsaks koduloomaks koer. Elati püstkodades, asulad paiknesid enamasti veekogude ääres ning teadmiste ja oskuste areng oli väga aeglane. Samas teadsid aga loodusrahvad hämmastavalt palju oma elukeskonnast, loomadest ja nende meelelaadist, taimedest ja nende omadustest. Pikapeale võeti kalapüügi ahingute ja harpuunide kõrval kasutusse ka õnged ja võrgud. Hakati harvendama metsi, et lagendikele kasvav võsa jahiloomi ligi meelitaks. Niisiis lähemalt kõigemalt korilusest ja korilastest. Korilus on maailma vanim tootmisviis ühiskonnad. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toitu loomadki. Eks just taoline loomade kombel mõtlemine oligi muinaseestlastele ja nende nn. loodusrahva päritolu eeskujuks. Korluse alla
paksult laiali põõsad ja okas puud. Kliima, parim aeg aastas reisida Kliima: troopiline põhjas ja idas, lõunas lähis-troopiline (vahemereline); keskosas tüüpiliselt kontinentaalne (tänu kõrgusele merepinnast)külmade ööde ja soojade päevadega, üldiselt poolkuiv. Transport Lõuna-Aafrika on kaasaegne ja hästi arenenud transpordi infrastruktuur. Teed on maailmatasemel. Õhu-ja raudteetranspordi võrgud on suurim Euroopas. Sadamad ja laevandus 8 sadamat: Richards Bay KwaZulu-Natal (Durbanis) East London, Port Elizabeth, Ngqura ( Eastern Cape) Mossel Bay, Cape Town , Saldanha (Western Cape) Raudtee Turistid ja Ärireisijatel on võimalus sõita Blue Trainiga, üks maailma kuulsamaid luksus rongid, samas Shosholoza Meyl transpordib reisijaid riigi
Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võrgud, luust õngekonksud, suured kalad ahingute ja harpuunidega) Küttimine(põdrad, koprad, linnud, püünised, lõksud, varitsus jaht). Neoliitikum(noorem kiviaeg)- Hakati kasutama keraamikat umbes 5000 e.Kr. Vanimad nõud savist millele lisati kivipuru., teravatipulised anumad, 4000 e.Kr. võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, kaunistati ornamendiga, kammkeraamika. Kammkeraamika- levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaani. Nende piirkondade vahel olid tihedad sidemed
keskkonnaohte. Primitiivne või amortiseerunud infrastruktuur Ei paku adekvaatset kaitset stiihiliste ohtude ega füüsiliste rünnete eest ning ei võimalda Realiseerida mitmeid organisatsioonilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, näiteks sissepääsu reguleerimisega seotuid. Sidesüsteemi või infrastruktuuri puudused Eravõrk tagab andmete turvalisuse kindlamalt kui avalik võrk. Kaabelvõrke peetakse kindlamaks kui traadita võrke. Traadita võrgud sõltuvad rohkem keskkonnast ja on avatumad pealtkuulamisele. 2 Infotehnilised nõrkused Piiratud ressursid Ohustavad ammendumisel eeskätt käideldavust, aga ka andmeterviklust. Ketta täitumise tõttu võivad kaotsi minna näiteks sisenev meil või revisjoniandmed. Infokadu tekib ka automaatvastaja salvestuskandja täitumisel. Sisemise toiteallika
või vihas. Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi” – Meri on kodu. Ta annab alati süüa ja hea on seal ujuda. Olgu tormine või sile meri. „Kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes.” – Kui millegiga alustad siis tuleks see ka lõpetada. „Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis vara, teisel võtab võrgud ja mehedki.” – Meri võtab ja meri annab. On hea saagi päevasid kuid on ka päevi mil tuleb merel torm mis võib võtta kõik. „Ei keegi ole emaihust tulnud tarkusega!” – Keegi meist ei sünni siia ilma targana. Me sünnime lollina ja siin hakkame õppima. 2. LÜHIKE ÜLEVAADE SÜNDMUSTEST Raamat räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäeva elust. Põhitegevus toimub perepoja Hannese ümber, Turja talus.
Te leiate ka termid PLT (,,Powerline Transmission") ja BPL (,,Broadband Powerline"), millel on sama tähendus. Toite võrku kasutatakse Interneti spetsiifiliste andmete saatmiseks. Ühte ühendust saavad kasutada mitmed kasutajaid ja igaüks neist võib olla võimeline lugema kõigi teiste kasutajate side-andmeid. Andmed kantakse üle tavalise vooluvõrgu võrkudes. Kasutatav sagedusala on tavaliselt alla 30MHz . Seda vahemiku kutsutakse "Shortwave Radio". Tegelikult, vooluvõrgu võrgud ei sobi kõrgsageduslikeks andmeedastuseks. Kuna nendel liinidel ei ole ühtegi elektromagnetilist kilpi, nad käituvad nagu antenn ja kiirgavad häireid. Miks kasutatakse PLC? Et säästa raha PLC üritab kuritarvitada 230 voldiseid vooluvõrkude juhtmestike andmete edastamiseks. Kuna juhtmed on kasutatud varjestamata ja tasakaalustamata on parem neid kirjeldada kui antennina, kui võrguna. Peamine juhtmestik on mõeldud tõhusa ja madala kaoga toitepistikutes ja mitte madala
Kõige tavalisem voogi vorm,mis sobib GPGPU'le on 2D võrk, sest see sobib loomult CPU sisseehitatud visualiseerimise mudeliga. Paljud arvutused vastendavad end võrkudesse: maatriksalgebra, pilditöötlus, füüsiliselt põhinev simulatsioon jne. GPGPU Referaat 2010 3.2.3 Tuum Kui programmeerija loob võrku CPU'le,siis see võib välja näha midagi sellist: / / Sisendi ja väljundi võrgud on 10000 x 10000 või 100 miljonit elemente. void transform_10k_by_10k_grid ( float in [ 10000 ] [ 10000 ] , float out [ 10000 ] [ 10000 ] ) { for ( int x = 0 ; x < 10000 ; x ++ ) { for ( int y = 0 ; y < 10000 ; y ++ ) { // Järgnev rida täidetakse 100 miljonit korda out [ x ] [ y ] = do_some_hard_work ( in [ x ] [ y ] ) ; } } } 3.2.4 Voog reguleerimine
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM 31 Annika Kinev OÜ E-Farmer Praktikaaruanne Juhendaja: Sirje Eenmaa Müügiassistent Paide 2010 Sisukord 1.Ettevõtte tegevuse üldiseloomustus................................................................................................. 2. Sortiment.................................................................................................................................... 3.Praktika käik ja õppepraktikal teostatud tööd................................................................................. 3.1. Juhendaja osa ettevõttes ja praktikal....................................................................................... 4. Eneseanalüüs..........................................................
Kunda kultuur – tööriistad. Tööriistad valmistati kivist, lust, sarvest ja puust (puust riistu pole säilinud) - Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi, lisaks kvarts. - Suurte tööriistade jaoks kasutati kivi, kivikirved olid tollal veel üsna kesised. - Luudest ja sarvest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid jne. Selliseid esemeid on kunda kultuuris palju Kunda kultuur – eluviis Kalastamine - Kalatõkked, -püünised, algelised võrgud - Luust õngekonksud - Ahingute, harpuunidega suuremad kalad Jahipidamine - Enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad - Kütiti linde, esmajooneliselt veelinde - Jahiks kasutati püüniseid ja lõkse; lisaks odasid, vibu ja nooli; peeti varitsusjahti Olulised olid ka loodusannid - Taimed, juurikad, seened, marjad, pähklid. Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul
Tema keha soondub ristipidi ketasteks, mis järk-järgult lõikuvad polüübist lahti ja eralduvad. Need on tähtvastsed, täiesti läbipaistvad, lõigustunud servaga väikesed meduusid, kellest suve jooksul arenevad juba täiskasvanud, meile tuttavad meriristid. Augustis-septembris randadesse ilmuvad millimallikad toovad avamerelt randadesse sel ajal meie laiuskraadil üsna tavalised läänetuuled. Teinekord võib neid olla nii palju, et nad ummistavad kalurite võrgud ja mõrrad. Meriristi relv on kõrverakud, kuid inimesele tema mürk ohtlik ei ole. Seevastu mõned loomaliigid on kõrverakkude suhtes väga tundlikud. Tõenäoliselt elavad meriristid looduses harva üle 6 kuu, kuigi üksikud isendid, mille eest akvaariumides hoolitsetakse, elavad sageli mitu aastat. Meririst on üks vähestest söödavatest ainuõõsseliikidest. Meriristi püütakse Jaapanis ja Hiinas tuhandeid tonne aastas. Meriristide parv
Kalur ja tema Hing Elas kord Kalur, kes läks igal õhtul merele ja laskis võrgud vette. Ühel õhtul oli võrk nõnda raske, et Kalur ei jõudnud võrku paatigi tõmmata. Kalurile üllatuseks oli võrgus Merineitsi. Ta armus temasse ega lubanud tal enam minna. Merineitsi aga anus, et too ta lahti laseks. Lõpuks nad tegid kokkuleppe, et Kalur laseb ta lahti siis kui Merineitsi ta kutse peale iga kord laulab, sest nii saab Kalur rohkem kalu. Ühel õhtul hõikas Kalur Merineitsit ja palus teda endale naiseks. Merineitsi ütles, et ta võtab ta vaid
● Keskaegsetesse piiridesse surutud linna laienemine ● Elanikkonna suur kasv - linnastumine ● Tööstuse pidev kasv - linnastumine ● Transpordi muutus ja selle kasutamise kasv ● Suur vajadus transpordimagistraalide järgi Pealinnade ümberehitamiseks üritati vanu hooneid lammutada ja renessanssi ajal olid isegi ajad, kui põlev hoone oli õnneks, kuna siis sai midagi uut ehitada. Kuna kõik eelnimetatud pealinnad olid ehitatud keskajal ja elanikkonna kasvu tõttu tänavate võrgud hakasid stiihiliselt muutuma, ümberehitamises alustati tänavavõrgu süsteemi muutmisega. Ehitati laiad ja sirged esinduslikud tänavad. Hoonestus muutus kõrgemaks ja linnad hakkasid kasvama. Pariisis hakati tähelepanu pöörama pargiarhitektuurile - hakati ehitama suuri parke ja metsi. Loomulikult oluline oli ka esinduslik väliruum hakati ehitama esinduslikke peatänavaid ja suuri väljakuid. Viinis 19.sajandil likvideeriti vanu hooneid ja lammutati terve bastionide vöönd
Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus toimub TCP/IP protokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s. Ethernetivõrgu kaablite tähistus on "XBaseY", näit. 10Base5 tähendab, et andmekiirus on 10 Mbit/s ja 5 on kaablivõrgu kategooria (5 - tavaline koaksiaalkaabel, 2 - peen koaksiaalkaabel, T - keerdpaarjuhe) Kuigi nimetus Ethernet viitab "eetrile" ehk raadioühendusele, on kõik tegelikkuses leiduvad Ethernet-võrgud juhtmetega võrgud. Nimetus on ajalooline, sest Etherneti standardite aluseks võeti Robert Metcalfe'i poolt 1973.a. leiutatud ja Ethernetiks nimetatud võrgutehnoloogia, mis oligi projekteeritud traadita ühendusi silmas pidades. Ethernet töötab OSI mudeli madalatel kihtidel. Ta vüeti kasutusse 80'tel selleks et asendada selliseid tehnoloogiaid ja standardeid nagu Token-Ring, FDDI ja ARCNET Etherneti alla võib ka lugeda sellised asjad nagu FastEthernet, GigE ja 10 Gigabit Ethernet.
Kalevipoeg astus edasi ja kaugelt paistis võõras valgus, mis polnud päeva valgus, vaid olid tihedad ämblikuvõrgud, mis hõbeda karraga kiirgasid valgust. Kalevipoeg ei saanud neid käsitsi katki, ta hakkas väsima. Ta ise arvas samal ajal,et ta on murdnud seinu,kangutanud seinu, lõhkunud raudahelaid ja nüüd ei jäksanud ämblikuvõrke katki teha, et endale teed läbi murda neist. Kärnkonn krooksus,et helistagu ta kellakest. Kalevipoeg ei suutnud imestada,et kellahelina peale võrgud kadusid. Suur mees sammus edasi ning jõudis kitsa jõe kaldale. Tahtis sealt üle astuda,aga samm ei ulatunud üle jõe. Proovis tuhat korda ja mõtles ise,et enne pääsesin Peipsist üle koormat kandes, nüüd ei saa väikesest jõekesest üle. Vähk soovitas kellukest helistada ja vesi kaduski ära. Suur mees astus edasi. Tema teele sattusid vihma, udu ja sääskede parved. Kalevipoeg sammus kiiresti edasi, mida kiiremini ta edasi läks, seda paksemaks läks parv. Siis tuli Sirts,
Purgi alumiiniumist avamisrõngas võib jääda linnu noka külge, mistõttu lind võib surnuks nälgida. Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra. Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Konksudesse ja tamiilidesse jääb kinni nii veelinde kui ka rannal liikuvaid väikesi linde, kahlajaid ning ka imetajaid. Mahajäetud võrgud või kaotatud kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid. Vees ujuvate joogipurkide kilest kooshoidmisrõngaste hävimiseks kulub 450 aastat. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid, purkide kilest kooshoidmisrõngad, kilepaelad, õhupallid, veepallid jne. on loomadele ohtlikud. Linnud, kalad ja hülged võivad hukkuda, neelates meres ujuvat prahti, mis ummistab või vigastab nende seedeelundeid.
Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest * Kunda asula järgi Kunda
internetikasutajad on kuni 34-aastased, õpilased-üliõpilased, tallinlased ning need, kes teenivad üle 6000 krooni pereliikme kohta kuus. 5 Joonis 2. Arvuti ja interneti kasutamine Eestis. TNS Emor, 2007 6 Kokkuvõte Internet on Eestis arenenud tormiliselt alates 90ndate algusest, kui hakkasid tekkima esimesed suuremad võrgud. Suhteliselt kiiresti on jõutud järgi suurriikide arengule interneti vallas, mõnes valdkonnas on neist ka ette mindud. Kuna Eesti on väike, on interneti levitamine oluliselt lihtsam ja praeguseks on kiire interneti võimalus olemas pea kõikjal Eestis. 7 Kasutatud allikad: http://wiki.wifi.ee/index.php?title=Wifi_ajalugu_Eestis http://www.eava.ee/~anur/internet/interneti_ajalugu.html http://www.geo
täpsust. Tehnilise geomeetrilise nivelleerimise täpsus on ± 10 mm/km. Trigonomeetrilise nivveleerimise täpsus on detsimeetri täpsus. Baromeetrilise niveleerimise täpsus on mõne detsimeetri täpsus. 5.2. Kus neid kasutatakse ja millised on kasutamise piirangud? Geomeetriline o I klass (0,5 mm/km) riiklikud kõrgusvõrgud o II klass (1,5 mm/km) riiklikud kõrgusvõrgud o III klass (8 mm/km) kohalikud võrgud o Tehniline (2050 mm/km) mõõdistamisvõrgud (kõrgused peavad olema täpsusega 1/10 horisontaalide lõikevahest) Trigonomeetriline kohalikud võrgud, mõõdistamisvõrgud Hüdrostaatiline riiklikud võrgud, ehitus Baromeetriline projekteerimise eeltööd GPS + geoidi mudel võrgud, topograafiline mõõdistamine 6. 6.1. Kuidas liigitatakse nivelliire ja kuidas nivelleerimislatte? Nivelliir
PP on vastupidav õlile ja rasvale. Orienteeritud polüpropüleenil (O-PP, OPP) on väiksem permeatsioonivõime1 ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega. On olemas ka vahustatud polüpropüleeni (PP-E). Polüpropüleeni peamised kasutusalad: Suuremad survevalutooted (toolid, lauad, kohvrid, autoosad, akud, konteinerid jne.). Hingedega tooted. Steriliseeritav meditsiiniaparatuur. Kiled. Fibrilleeritud kiud (köied, võrgud, vaibaalused, kotimaterjal). Traadiisolatsioon. Torud. Polüvinüülkloriid (PVC) Polüvinüülkloriid on plast, mis on madala termilise stabiilsusega ja mille lagunemisel (>70 °C) eraldub tervisele ohtlik HCl. Orienteeritud PVC sarnaneb välimuselt klaasiga kuid on tunduvalt kergem ja purunemiskindlam. Sel on head organoleptilised omadused, nt ei jää talle plekke ega anna ta kõrvalmaitset. Lisaks on selle materjali eeliseks madal hind ja väikesed
Topograafiliste plaanide ja kaartide koostamiseks, aerofotode kõrguslike tugipunktide määramiseks, mitmesuguste insener-tehniliste ülesannete lahendamiseks (näiteks mastide, elektri- ja sideliinide · Geomeetriline- määratakse vertikaalsete nivelleerimis latidega. I klass- riiklikud kõrgusvõrgud; II klass- riiklikud kõrgusvõrgud; III klass- kohalikud võrgud; tehniline- mõõdistamisvõrgud. Kõige täpsem! Nõuab palju tööd ja vaeva. · Trigonomeetriline- kohalikud võrgud, mõõdistamisvõrgud (künkliku maastiku reljeefi mõõdistamiseks, topograafilise mõõdistamise kõrgusliku alusvõrgu loomisel ja reljeefi topograafilisel mõõdistamisel). Täpsus on geomeetrilisest nivelleerimisest mitu korda väiksem. · Hüdrostaatiline- määratakse voolikuga ühendatud anumate põhimõtel. Kasutatakse riiklikel võrkudel, ehitustel (tunnelites, elamuvundamentide, horisontaal osade mõõdistamisel); suurel ruumalal kulukas ja aeganõudev.
Läheduses asuvad mitmed korrastatud mõisad ja tähistatud matkarajad. Enne kõrtsis keha kinnitamist võiks jalutada mööda vana külateed võrgukuuride juurde neemel. Sealt avaneb kaunis vaade merele. Tagasiteel, peale kiikumist külakiigel, ongi õige aeg peatuda kõrtsis. Võrgukuurid - Põllumaad olid Altjal nagu ka teisteski rannakülades väikesed ja liivased, need üksi ei suutnud rahvast ära toita. Leivakõrvase pidi andma meri. Kala käidi ranna ligidal, õhtul viidi võrgud merre ja hommikul toodi välja. Võrgukuurid taastati 1973-74 aastatel vanade fotode järgi, mis olid võrgukuuridest säilinud ja Altja elanike mälestuste põhjal. Võrgukuure ehitasid enamasti laevameeskonnad, mis koosnesid erinevatest perekondadest pärit meestest, kellel olid sama suurusega kalavõrgud. Lisaks võrkude kuivatamisele hoiti võrgukuurides ka kalastustarbeid. Käesoleval ajal võrgukuurid ei ole kasutusel.
Maailmameri kannatab ülepüügi all. Eeelkõige on vähenenud vääriskalade varud, mistõttu kalurid püüavad rohkem väiksemat ja väheväärtuslikumat kala. See põhjustab ka nende varude vähenemist - lõpuks väheneb üleüldine väljapüük, mis mõjutab mitmeid majandussektoreid (nt toiduainetööstus) Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvanud . (radarid, hiigelvõrgud, peenesilmalised võrgud, Suurte traalvõrkude vedamine üle mere põhjaalade kahjustab kalade peamisi toidu- ja elupaiku. Ülepüügile lisaks vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. suure osa saastatusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport (laevastik, tankerid) inimtegevus maismaal. (linnade reoveed) Et kalavarude vähenemist vältida: kvoodid (piirkondlikud koguselised piirangud) püügi ajaline piirang (hooajati , nt kudemisajal)
programmialana Kihnu Väina Merepark. 3. Kalapüük Kevadine kalapüük algab aprilli lõpus või mai alguses kakuamiräime püügiga, mis kestab jaanipäevani. Saak müüakse ümberkaudsetele kokkuostjatele, osa ka ettevõttele "Kihnu Kala", mis saadab toodangu põhiliselt Venemaale. Suureks tööks on püüste parandamine. Võrgud laotatakse rannakarjamaale, kus neid ühiselt paigatakse ja kohendatakse, et järgmiseks aastaks valmis olla. Juuli keskpaigast septembri alguseni kestab õngepüük, püütakse ahvenat, koha, angerjat. Varasematel aastatel püüti ka sügisest võrguräime, kuid viimasel ajal pole kalavähesuse tõttu seda tehtud. Sügisest mutipüüki Pärnu lahel alustatakse oktoobris, see kestab jää tekkimiseni (detsembris, jaanuaris). Talvel püütakse kala muttidega jää alt kevadise jäälagunemiseni
Nt Algus (1, 2, 1) - isa vasakul kaldal, 2 poega vasakul kaldal, paat vasakul kaldal Lõpp (0, 0, 0) - kedagi vasakul kaldal ei ole. Produktsioonide esitamine? (lisatingimusi arvestades välja kirjutada probleemid) nt üks grupp produktsioone vasak kallas -> parem kallas ja teine parem kallas -> vasak kallas Laiutiotsing - algolek on algtipp, variandid järgmised olekud (puu läbi vaatamine, kus tipud läbitakse tasehaaval) Semantilised võrgud Koostada semantiline võrk (väh 5 tippu), mis esitab ametialaseid vm suhteid inimeste vahel (valdkonna võib vabalt valida). Harjutusülesanded predikaatarvutuses ------------------------------------- E - keegi (olemasolukvantor) A - iga (üldisuskvantor) ½ - eitus & - konjuktsioon V - disjunktsioon ------------------------------------- 2 - Vanakraamikaupmees Predikaadid: C(x) - x on vanakraamikaupmees; H(x) - x on aus inimene. Tõlkida eesti keelde valemid (vt esitlus T10 slaid 16):
näiteks hääletan. Kuid kuhu see hääl läheb, mille alusel nad teevad kindlaks, et just mina selle hääle andsin, kuidas takistatakse häälte ostmist ja müümist ning kuidas neid kokku loetakse- see oli mulle arusaamatu. Võin julgelt öelda, et tänu sellele loengule sain ma targemaks. Teine loeng, mis oli samuti ka huvitav ja väga hariv, oli Elioni loeng. Sellest loengust sain kindlasti kõige rohkem teoreetilisi teadmisi. Kuidas andmeside võrgud toimivad, kust kaudu liiguvad suuremad kanalid, palju maksab tehnika jne. Täitsa uue asjana sain ma teada seda, et Elionil on nii öelda leping Google'ga, ehk andmed, mida sa saad internetist alla laadida (nt. video Youtube'st) ei pruugigi tegelikult nii öelda ,,interneti" minna ehk tuleb otse. Mitte ringiga nagu ma ennist arvasin. Sain teada ka seda, et kui raske võib olla IT klienditeenindajatel. Põhjusi, et midagi võib katki minna või mitte töötada on väga palju.
Põhiline WiFi eelis on selles, et see võimaldab kasutada internetti ilma traadita. See võib vähendada võrgu juurutamise ja laiendamise maksumust. Wi-Fi võrku on väga hea kasutada kohtades, kus kaabli paigaldamine on võimatu, sest see võib kahjustada hoone väärtust, sellised on näiteks muinsuskaitse alused hooned. Kuna Wi-Fi kasutab töötamiseks kõigile avatud raadiospektrit, siis ei pea kliendid selle võrgu kasutamiseks eraldi luba küsima. Veel on eeliseks ka see, et Wi-Fi võrgud toetavad rändlust. See tähendab, et võrgu kasutaja võib liikuda ruumis oma vahendiga, millel on olemas Wi-Fi toetus, liikudes ühest pöörduspunktist teise. Wi-Fi seadmed on laialdaselt kõigile kättesaadavad poodides ja kuna konkurents seadmete tootjate vahel on suur, on hind mõistlikult madal. See, et Wi-Fi on erinevate standartite kogum, on ka väga tähenduslik eelis, sest see tähendab, et sama Wi-Fi aparatuuri on võimalik kasutada erinevates maailma riikides. 4. Puudused
kassetile paigaldatavate kangastega on võimalik parandada akustilisust. Restlaed: Alumiiniulmist restlaed paigaldatakse kas standardsele moodulripplaekarkassile või spetsiaalsele restlaekarkassile. Restlagesid toodetakse väga erinevate silmamõõtudega ning erinevates värvitoonides. Võrklaed: Terastraadist ripplaevõrgud paigaldatakse standardsele moodulripplaekarkassile, võrgu tootmisel on võimalik kasutada erineva läbimõõduga terastraati ning erinevat silmamõõtu; võrgud värvitakse pulbervärviga kliendile sobivasse tooni. Moodulripplagi Moodullagi on laialt kasutatav kujunduslik ja funktsionaalne element nii eluruumides, avalikes asutustes kui büroodes. Lisaks oma laiale kujunduslikule funktsioonile annab moodullagi hea võimaluse parandada ruumi akustikat, võõra silma eest peita aluslae halvenenud seisukorda ning selles paiknevaid häirivaid detaile nagu torustik ja juhtmestik.
1.Strateegia on pikaajaliste eesmärkide, nende saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogum, mis on ettevõtte (organisatsiooni) arengu alus. 2. Taktika ja operatiivne planeerimine on selleks, et teha asju õieti 3. See sisaldab eeldatavaid sooritustasemeid ja edukriteeriume, samuti infosüsteemide arenduse eesmärke, vajalikke ressursse ja teenuseid koos nende teostuse põhimõtetega. 4. juhtkonna selgelt väljendatud vastutus turvapoliitika väljaarendamise eest; - IT-strateegiaga kooskõlas olevad turvaarhitektuuri põhimõtted; - turvaprogrammi kõikehõlmava ja tõhusa teostuse aluseks olevad standardid; - igapäevase äritegevuse ja muude toimingute aluseks olevad protseduurid. 5. infoturbe keskne haldus; - mitmetasandiline viirusetõrje (tööjaamades ja serverites, pääsupunktides); - Internetist tuleva andmevoo filtreerimine; - võrgus ja süsteemipäevikutes olevate ebaharilike operatsioonide korrapärane automaatanalüüs; - ava...
Siilid, rebased, kährikud ja kassid võivad toitu otsides jääda pead pidi kinni tühja konservipurki. Purgi alumiiniumist avamisrõngas võib jääda linnu noka külge, mistõttu lind võib surnuks nälgida. Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra.Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Mahajäetud võrgud või kaotatud kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid.Lõngad, lõngajupid ja nöörid võivad takerduda lindude ja imetajate külge. Maas liikuvail linnas elavail lindudel jäävad kergesti jalgade ümber maas vedelevad lõngajupid.Loodusesse jäetud okastraat toimib aastakümneid loomade püünisena. Miks jäätmeid sorteerida? · Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad kasutuks muutunud pakenditest valmistada
Karl Ernst von Baer ülevaatlik kokkuvõte Karl Ernst von Baer sündis 1792. aastal Rakke lähedal Piibe mõisas. Oma esimesed teadmised sai ta Tallinna koolis. Lapsepõlve veetis ta Rakvere lähedal Lasilas. Ta õppis Tartu ülikoolis, kus omandas ka meditsiinidoktori kraadi. Hiilgavate bioloogiliste uurimuste eest valiti ta Venemaa Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta on embrüoloogia rajaja, kellena on ta läinud kogu maailma teaduse ajalukku. Baer unistas ammu reisist polaaraladele. Just seal, kaugel põhjas, karmi looduse rüpes, lootis ta välja selgitada orgaanilise elu levikuvorme. 1820. aasta maikuus asus Baer koos Tartu ülikooli loodusteadlase Lehmanni, Peterburi rahapaja kunstniku Rederi, zooloogiamuuseumi preparaatori Filippovi ja teenistuja Dronoviga Novaja Zemlja poole teele ning juulikuus atsus Karl Baer Novaja Zemlja pinnale, mida polnud veel ükskiloodusteadlane uur...
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28
· Satelliitide kasutamine kommunikatsiooniks · Digitaalne kommutatsioon · Optoelektroonika · Võrgu inteligentsus PSTN 1960 ja 2000 Mudeli põhielemendid, mida võrrelda, on: · Terminalid · Edastus · Juurdepääs · Võrgu inteligentsus · Võrgu juhtimine Need on põhielemendid, mida 1960 aastatel kasutati veel väga harva, kui üldse kasutati. Kui tänapäevased digitaaltelefonivõrgud on valdavalt loogilised võrgud, mis kasutavad teiste võrkudega samu ressursse, siis 1960 aastate telefonivõrk oli puhtal kujul füüsiline võrk. Tänapäeval telefonivõrkudes kasutatavad tarkvaralised lahendused olid 1960 aastatel veel täiesti tundmata. Terminalid Kuna telefonivõrgud on vanimad ja suurimad võrgud on nendega ühendamiseks olemas suur hulk erinevaid terminale: · Püsitelefon · Traadita telefon · Faksiaparaat · Arvuti · Kodukeskjaam (PBX, private branch exchange)
Infosüsteemid ja -võrgud. I Etverk 1. Määratleda 1-2 lausega süsteemi mõiste. Tuua süsteemi näiteid loodusest, inimühiskonna korraldusest, tehnikast, infotöö valdkonnast, igast üks näide. Kirjeldada neid süsteeme lühidalt, kasutades süsteemiteooria põhimõisteid. Süsteem on elementide ja elemendivaheliste suhete terviklik kogum. Süsteemi olulised omadused on mitteamorfsus ja terviklikkus. Tjuhtini järgi võib süsteemide koostises eristada kuut eri liiki osiseid: elemendid, omadused, sidemed, suhted, seisundid ja faasid, erilised arenguetapid. Süsteemi näited inimühiskonna korraldusest - majanduses tegeletakse palju konkreetsete süsteemidega. Siinkohal võib näitena tuua teatud ettevõtte töötajaskonna alluvussüsteemi ja palgasüsteemi, mida rakendatakse töötajaskonna eri rühmade töö tasustamisel. Süsteemid on põhimõtteliselt iseseisvad nin g seotud inimestevaheliste suhetega ja on seatud neid suhteid kuidagiviisi korraldama, teatava...
1.2. Lähteolukord Planeeringuala haarab tervikuna Kakumäe tee 52, 56 ja 60 kinnistut ja juurdepääse ning tehnovõrkude lahenduse osas külgnevat Kakumäe tee ja Nigli tänava maa-ala. Ligipääs kinnistule on käesoleval ajal Nigli tänavalt. Maa-ala on olemasolevatest maa-alustest tehnovõrkudest teostatud geodeetiliste tööde aruande põhjal vaba. Kinnistule ulatub muinsuskaitse objekti kaitsevöönd 5m ulatuse maaüksuse loode osas. Tehnilise varustuse võrgud paiknevad Kakumäe tee ja Nigli tänava maa-alal. Planeeritavav ala on tasase reljeefiga, ühtlase langusega mere suunas. Olemasolevad kõrgusarvud on 10,12m ja 8,16m vahel. Maa-ala paikneb park kõrghaljasusega. Territooriumil paiknevad betoonkivikattega teerajad ja lehtla. 3 1.3. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada 2 krundiks 100% elumaaks. Võimalik hoonestusala moodustab kruntide kogupindalast 20%.
mobiilitelefoni omanikele pakutakse Inimestele on GPRS andmeühendus teenuste kasutamiseks GPRS Lihtsaltöeldes on GPRS, GSM võrgu lisateenus. Kuid see ei asenda GSM-i kõned jäävad toimuma siiski GSM võrgus. Kuidas GPRS toimib GPRSi kasutades toimub infoedastus mitte enam andmesidekõnena, vaid üle GSM võrgu saadetavate infopakettidena ja suuremate kiirustega kui seni mobiilivõrkudes harjutud. Tehniliselt on tegu esimese korraga, kus IP põhised võrgud on orgaaniliselt ühendatud mobiiliside võrkudega. Kuidas GPRS toimib Et mobiilsidevõrk IP- põhiste võrkudega andmeid vahetada saaks, selleks on võrguoperaatorid pakettandmekanalit laiendanud, ning kaks uut tüüpi arvutit oma võrku integreerinud: GPRS keskjaama ja lüüsarvuti Keskjaam juhib GPRS- andmeliiklust GSM- võrgu sees. Kuidas GPRS toimib Nende arvutite abil saab kasutajad identifitseerida ja nende andmepaketid üle nn. IP-Backbone-võrgu
ja muud lahendused. z Peakaabli purunemine rikub kogu võrgu töö. z Vajalikud terminaatorid kahel pool otsas. Siinvõrgu eelised ja miinused 2 z Võrgus tekkinud probleemist raske aru saada, sest töötamast lakkab ju kogu võrk. z Võrgu vigast kohta raske leida. z Ei sobi üksiku eraldiseisva võrguna. Võrgu töö käib läbi ühe siini. Siinvõrgu ehitus z Siinvõrgu loomiseks kasutatakse tavaliselt koaksiaalkaablit. z Ethernet ja LocalTalk võrgud kasutavad siinvõrgu topoloogiat. z Ühel segmendil olevate arvutite hulk sõltub kaabli tüübist. Puuvõrk z Puuvõrk on siinvõrgu üheks keerukamaks vormiks. z Sellise võrgu aluseks on ühissiin. z Ühise siini külge on lisatud puuokste kujuliselt lisaahelad. z Lisaahelas on ainult üks tee kahe jaama vahel. Puuvõrk 2 z Puuvõrgu kujuliselt on ehitatud tavaliselt ühisantenniga televisioonivõrk.
Ka nende kogumiseks olid olemas oma tööriistad, näiteks kõplalaadsed riistad juurikate kaevamiseks. Järjest olulisema osa toidust moodustasid mesoliitikumi jooksul kalad, kelle püüdmiseks olid välja mõeldud mitmesugused vahendid. Kala püüti ilmselt hooajaliselt, igale liigile vastaval parimal püügiajal. Kasutati nii õngi kui ahinguid, kuid peamiselt igasugu kalatõkkeid, võrke ja mõrdu. Õngekonksud ja ahingud valmistati luust. Võrgud punuti näiteks niinenöörist ning käbad ja raskused valmistati vastavalt männikoorest ning kivist. Spetsialiseerunud hülgepüük kujunes välja mesoliitikumi lõpupoole. Hülgeid püüti kõige rohkem poegimisajal jää pealt, kus nad olid üsna kerge saak. Püüdmiseks kasutati muu hulgas harpuune, mis kujutasid endast puuvarre külge nahkrihmaga seotud kiskudega luuteri. Saagi tabamisel jäi
ära ja lähevad oma elu peale, sest nad abielluvad ainult endi jaoks, kuid lubasid ennast ikka Tuisule ka näitama tulla. Septembri keskpaigus tulidki koolmeister ema ja õega ning Juta. Tuisul oli mõnikümmend inimest tulnud noorpaari elu tähistama. Peale sööki tahtis koolmeistri õde Aino maad näha ja Kustas näitaski neile kõigile. Hiljem lahkusid külalised ja nende seas ka Juta. Saabusid sügisesed ilmad ja Kaarel ning Kustas viisid kumbki oma võrgud vette. Kuigi erinevate talude võrgud, sõudsid nad ühes paadis ja rääkisid isa laevaehitusplaanidest ja mis sellest välja lõpuks tuleb. Õhtupimeduses jõudis Kustas Võrke värava juurde, kus teda sosinal hüüdis Hilde. Kustas ja Hilde olid suvel päris tihti kokku saanud. Seekord läksid nad rannaäärsesse heinamaavõssa. Hilde ei tahtnud enam äsja koju jõudnud Alleksiga elada ja Kustas rääkis, et ta ei ole enam vaba ta on ju nüüd Võrkel. Hilde
Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Roog ähvardas Nipernaadit, talle ei meeldinud, et too ta pruudiga sama katuse all elas. Kaks inimest tuli Sirvaste kõrtsi poolt. Üks oli Jaanus ja teine mingi proua, kes oli uhkelt riides. Nad läksid Siimon Vaa hurtsikusse Nipernaadit otsima. Maret küsis, kas daam on Katariina Jee, mille peale naine hakkas naerma. Tuli välja, et naine on Inriid Nipernaadi Toomase naine. Ta rääkis, et Nipernaadi lahkub igal kevadel ja läheb reisima.
Arvutivõrgu komponendid, võrgukaardid ja aktiivseadmed Järgur Järguri ülesandeks on signaali kuju taastada ja edastada võrgu teistele segmentidele. Segment on võrgu osa, mille piires kehtib üks ja sama reeglistik. Korrektseks edastuseks peab iga võrgu segment kasutama samasuguseid andmepakette. Järgur 2 Järguridei luba andmeid vahetada eri tüüpi võrkude vahel. Erinevad võrgud on näiteks Etherneti ja Token Ring. Mõlemad segmendid peavad kasutama samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist). Järgur 3 Järgurid saavad ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid (valguskaabel, koaksiaalkaabel). Järgur võib olla ka mitmepordine. Port on seadme üks ühenduspistik ja neid saab olla seadmetel erinev hulk. Hub Hub on enamlevinud järguri tüüp. Hubi abil saab ühendada omavahel kokku
Hülgeraud ehk -ahing on oma põhimõttelt vanim hülgepüügivahend. Rauaga püük toimus talvel jäält. Selleks otsiti üles auk, kust hüljes jääle käis, ja selle ümbruses 3-5 väiksemat nn. "vileauku", mida ta hingemiseks kasutas. Viimased aeti jääpuru täis ning asuti suurema juurde varitsema. Kui hüljes pinnale ilmus löödi raud talle tugevasti pähe. Hülgevõrk tehti kodus linasest või kanepilõngast. Võrgud lasti merre jää lähedusse ja kui pool jada oli sees, siis lasti paar püssipauku. Hülged ujusid jää alt välja, mõned võrkudesse, mõned mitte. Kuna kirjeldatud püügiviis nõudis mere poolt rannale lähenemist, saadi seda edukalt harrastada vaid väiksematel saartel. Teated võrgupüügist hüljestele pärinevadki peamiselt Kihnust, vähem ka Ruhnust ja Vormsilt. HÜLJESTE UURIMINE 8
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali...
tarve, 6) ehitus- ja transpordivahendite vajadus, 7) ehitustööliste vajadusgraafik, 8) kvaliteedijuhtimise süsteem, 9) töötervishoiu- ja tuleohutuse plaan, 10) tehnoloogilised kaardid, 11) ehituse tehnoökonoomilised näitajad, 12) ehituse generaalplaan. 9. Kuidas koostatakse TTPd (teie kursuseprojekt), selgita töö loogilist järjekorda. 10. 1) alustada ehitustöödega sügavaimast paigast, 2) süvista esmajärjekorras kõik sügavad võrgud, 3) ehita võimalikult kiiresti valmis alaliste teede ja platside alused, 4) raja esmajärjekorras suureavaliste konstruktsioonide toed ja monteeri kandekonstruktsioonid, 5) Ehita kiiresti valmis keeruliste tehniliste sõlmede mahud ja anna üle montaazitöödeks, 6) saavuta kiiresti seejärel tuule- ja veekindlus, 7) ehita alt üles viimstle ülalt alla 11. Millest koosneb ehitusobjekti elektrienergia vajadus ?
Kasutatakse lennukiehituses, aparaaditööstuses, majaehituses 6. Vase ja sulamite kasutuskohad ehitusel Vase kasutusala: Elektrijuhtmed, katuseplekk Sulamid: Messing (vask ja tsink) ja pronks (vask ja inglistina). Kasutatakse torude kraanide ja ventiilide valmistamiseks, skulptuurid 7. Valtsmetalltooted, kasutus Ümarteras, ruut-teras, latt-teras, leht-teras, plekk (katused), torud (ventilatsioonisüsteemid), võrdkülgne nurkteras 8. Sarrusteras, kasutamine -Terasvardad, võrgud või karkassid mis betooni valamisel asetatakse ta sisse. Tõmbetugevuse suurendamiseks 9. Metallpeen-materjalid Naelad, kruvid, poldid, riisad, peentooted 10. Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Keemiline- metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid (rauarooste) Elektrokeemiline- korrosioon tekib kokkupuutel mingi vedelikuga, kaasneb elektrivoolu tekkimine 11. Korrosiooni liigitus levikulaadi järgi Pind korrosioon
mürgiannus olla surmav. Mürgiste ainete kontsentratsioon looma kehas on seda kõrgem, mida lähemal toiduahela lõpule looma paikneb. Prügi Igal aastal rändab veekogudesse miljoneid tonne prügi, mida sinna veavad harilikult spetsiaalsed laevad. Kaatritega laialiveetavatesse kalavõrkudesse, mis on mõeldud tuunaliste ja seepiate püüdmiseks, jääb igal aastal kinni ning hukkub tuhandeid delfiine, haisid, merekolpkonni ja linde. Merepõhja tõmmatud võrgud muutuvad surmalõksuks paljudele loomadele. Arvatakse, et nöörid, võrgud ja mitmesugused plastikesemed põhjustavad aastas ligikaudu 100 000 mereimetaja ning 2 miljoni linnu surma. Suurte, raskestiladestatavate esemete merre uputamine ei võimalda erilaevadel merepõhja puhastada. Naftareostus Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suurened see aasta-aastalt. Selgitustööde ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite
Tollal tekkis üsna mitmeid arvutivõrke, mis ühendasid omavahel ülikoolide erinevaid teaduskondi ja harusid, firmade kontoreid või siis olid kasutusel politseis, sõjaväes, piirikaitses või mujal. Valdavalt oli tegu kohtvõrkudega, kus võrku ühendatud arvuteid lahutas maksimaalselt mõni kilomeeter; kuid leidus ka kaugvõrke, kus arvutid asusid üksteisest kümnete, aga ka sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusel. Mis aga oli põhiline - erinevad võrgud olid üles ehitatud erinevalt ning ei suutnud omavahel kommunikeeruda ega ühenduda. Mis aga oli põhiline - erinevad võrgud olid üles ehitatud erinevalt ning ei suutnud omavahel kommunikeeruda ega ühenduda. Tollal oli see kahjuks paratamatu - vaevalt hakkas keegi, kelle ülesanne oli mõnikümmend arvuti võrgu abil kokku ühendada, mõtlema sellele, et tulevikus on võrku vaja lisada uusi arvuteid ning võib- olla liituda ka teiste taoliste võrkudega
semantika räägib tähendusest; 32. Ontoloogiad ja freimid, pärimine, järeldamine (freimid, reeglid, protseduurid), seoste graaf, mitmene pärimine. Freimi all mõistetigi alguses konstruktsiooni, mis esitas mingi objekti olulisi, seda objekti piiritlevaid ja teistest eristavaid omadusi. Edaspidi hakati freimidega kujutama objektide ja nende vaheliste seoste kirjeldusi sõltumatult sellest, kas need kirjeldused olid ammendavad või olemuslikud. 33. Semantilised võrgud: eesmärk, süntaks ja semantika, semantilise võrgu esitus. Semantiline võrk on mõistepõhine teadmuse esitus, milles objektid või olekud esitatakse sõlmedena, sõlmi ühendavad sidemed aga näitavad eri sõlmede vahelisi seoseid. 34. Statistilised meetodid masintõlkes. 35. Päringud loomulikus keeles. 36. Semantiline koosvõime. Eesti tegevused semantilise koosvõime alal. Avaandmed, linkandmed, semantiline veeb.
sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Künniste süsteem- Naftasegune vesi suunatakse läbi tanki, milles on mitu allpool veepinda paiknevat vaheseinadega. Nafta settib tankis vee pinnale ja see suunatakse reservuaari. 4. Nimetage laevajäätmete kategooriad. Kategooria 1. Plastik, kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja pakkematerjal: vastava märgistusega konteiner asub (ahtritekil) Kategooria 2. Ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal:vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 3. Paber, kaltsud, klaas, pudelid, keraamika, metall jms: vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 4. Lastijäätmed, peenestatud prügi, paber, klaas: vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 5. Toidujäätmed: vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 6.
35. Mille poolet erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? Argiteadmised ei moodusta süsteemi ja neid on raske ümber lükata. 36. Kust pärinevad teadmised, millelt saab (Kanti põhjal) teadmine sisu ja materjali, millelt aga vormi? Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest. Sisu ja materjal tuleb kogemustest, vormi annab mõistus. 37. Millisel meetodil tegutsevad teadlased uue avastamisel? Katse-eksitus meetodil 38. Mida kujutavad teooriad? Teooriad peaksid olema võrgud, millega püütakse kinni see, mida püütakse teadvustada ja ära seletada. 39. Mis vahe on valetamisel, tõe varjamisel ja eksimisel? Valetamisel räägitakse tahtlikult, varjamisel vaikitakse ja eksimisel arvatakse teadvat, aga räägitakse valesti (tahtmatult). 40. Mida väidab kõlbluse kuldreegel? Tuleb teha seda, mida tahad, et sulle tehakse. Ei tohi teha seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. 41. Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine?
· Torud · Võrdkülgne ja erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras Tõmmatud tooted: · Traat · Peenemad ümarterased · Peenemad torud Valatud tooted: · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid Peenmetalltooted: · Naelad tehakse traadist · Kruvid · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või karkassid. Terasvardad võivad olla: · Sile ümarsarrus · Kuumvaltsitud reljeefne sarrus · Külmmuljutud reljeefne sarrus kasutatakse veel Küsimused 1.Kuidas jagatakse metalle? V: jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). 2.Mustade metallide põhiline koostis. V: Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades 3.Kuidas jaotatakse mustad metallid? V: jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
