Sidevõrgud

Lahe, Super

Sidevõrgud (0)

Kutsekool - Informaatika - Arvutiõpetus

5 VÄGA HEA

Sidevõrk (Communication network ) on elektrivõrkude eriliik, mis tegeleb analoog - või digitaalinfo ülekandmisega. Andmesidevõrk (andmevõrk) on sidevõrgu eriliik, mis on ette nähtud ainult digitaalinfo edastamiseks kõne, video või muude analoogsignaalide asemel. Ta koosneb hulgast sõlmedest (jaamadest), mis on omavahel ühendatud sideahelate abil.

Arvutivõrk (network) - spetsiaalne riist- ja tarkvarakompleks, mis võimaldab arvutitel vahetada infot kas läbi selleks otstarbeks loodud kanalite (kaabelliinid, satelliitkanalid) või tavalise telefonivõrgu kaudu.

Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus , võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega.

Arvutivõrke liigitakse

kohalikeks võrkudeks LAN ( Local Area Network) ja

2) laivõrkudeks WAN ( Wide Area Network)

Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel
on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel
juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide .

Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks .

Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter ( router ), modem , kaabel , server , hub ( jaotur ), switch ( kommutaator ), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs ( gateway ) ja hallatav võrguseade (with management ).

Võrgu ajalugu:
Pärast arvutite ilmumist, hakati aegamööda terminale viima peaarvutist järjest kaugemale. Siit tekkiski idee panna arvutid tööle võrgus, mida mööda saaks üks võrku ühendatud arvuti saata teisele arvutile vajalikul hetkel infot. On ju teada, et elektrisignaal liigub traatides valguse kiirusega, teisisõnu peaaegu hetkeliselt. See võimaldaks saata infot ühest arvutist teise väga mugavalt - ära jääks tüütu ketaste või magnetlintidega sebimine arvutite vahel; ka võidab nii talitades palju ajas, kui arvutid asuvad üksteisest kaugel. Lisaks sellele saab meeskonnatöö korral hoida mahukaid andmeid iga arvuti asemel ka ainult ühes kohas koos - neile pääseb ju alati võrgu vahendusel ligi. Jagatavad andmebaasid ning muud ressursid on praegugi kohtvõrkude üks olulisemaid teenuseid.
Sideliinideks olid tollal peaaegu eranditult kahekiulised vaskkaablid või siis puitpostidel rippuvad terastraadid, nagu need mõnes kohas veel praegugi pruukimises on. Just neidsamu telefoniliine hakati sageli kasutama ka arvutite ühendamiseks.
Seepärast tuli digitaalinfo edastamiseks mööda telefoniliine kasutada spetsiaalseadmeid, mis teisendaksid bittide jada ehk digitaalinfo enne liinile saatmist telefonivõrgule sobivale kujule ning pärast ka arvutile arusaadavale digitaalkujule tagasi. Lisaks sellele tuli hoolitseda, et häired ei kahjustaks edastatavat digitaalsõnumit, vaid oleksid sellest hõlpsalt eristatavad. Taolisi tegevusi võimaldavaid seadmeid nimetatakse modemiteks. Kui kuulata modemi teisendatud digitaalsignaali pealt, sarnaneb ta kahinaga: umbes sellise kahinaga, mida võib kuulda ultralühilaine (FM) raadiot laine pealt ära keerates. Aga vaatamata sellele on tegu signaaliga, millel on palju ühiseid omadusi inimkõnega - nimelt sarnane sageduskarakteristik. Tänapäeval edastab taolist signaali peale modemi ka faks - ka selle signaal sarnaneb kuulamisel sisutu kahinaga, kuid sisaldab tegelikult korrastatud infot, mis edastab kõik paberilehele jäädvustatu.
Tollal tekkis üsna mitmeid arvutivõrke, mis ühendasid omavahel ülikoolide erinevaid teaduskondi ja harusid, firmade kontoreid või siis olid kasutusel politseis, sõjaväes, piirikaitses või mujal. Valdavalt oli tegu kohtvõrkudega, kus võrku ühendatud arvuteid lahutas maksimaalselt mõni kilomeeter ; kuid leidus ka kaugvõrke, kus arvutid asusid üksteisest kümnete, aga ka sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusel. Mis aga oli põhiline - erinevad võrgud olid üles ehitatud erinevalt ning ei suutnud omavahel kommunikeeruda ega ühenduda. Mis aga oli põhiline - erinevad võrgud olid üles ehitatud erinevalt ning ei suutnud omavahel kommunikeeruda ega ühenduda. Tollal oli see kahjuks paratamatu - vaevalt hakkas keegi, kelle ülesanne oli mõnikümmend arvuti võrgu abil kokku ühendada, mõtlema sellele, et tulevikus on võrku vaja lisada uusi arvuteid ning võib-olla liituda ka teiste taoliste võrkudega. Nii tekkisid tänini pruugitavad BITNET, Minitel, DecNet, ja FidoNet, aga ka ARPANet ehk praeguse Interneti eelkäija. Alles viimastel aastatel on Internet hakanud ülejäänud võrke tasapisi välja suretama või endaga liitma .
Teise suure tõuke arvutivõrkude arengule andis personaalarvutite teke ja plahvatuslik levik 80tel aastatel. Kuna ühel suurarvutil oli reeglina palju kasutajaid, siis sai suurt hulka andmeid ja programme hoida selle arvuti ketastel, mis rahuldas ka enamikke tarbijaid . Väga harva tekkis olukord, kus andmeid oli vaja siirdada lisaks veel kusagilt mujalt. Kui selline vajadus ka tekkis, teisaldati andmed ühest arvutist teise magnetlintide, magnetketaste, perfokaartide või perfolintide abil, nagu praegugi siirdatakse infot arvutite vahel, mis pole Internetti ega mõnda muusse võrku ühendatud.
Personaalarvutid muutsid seda olukorda kardinaalselt. Nad olid küll töölaual ja kasutaja ainupruukimises, kuid neil oli esialgu üks suur puudus - nende kettaruum oli piiratud, mis ei lubanud sageli salvestada sinna kõike tööks vajalikku. Eriti valusalt andis see tunda inimestel, kes olid ühist suurarvutit pruukides teinud meeskonnatööd, mis eeldas juurdepääsu ühtedele ja samadele suurtele andmekogumitele. Lahendus oli lihtne - ühendada personaalarvutid võrgu abil kokku, et võimaldada kasutada ühiseid ressursse. Nii sündisidki kohtvõrgud - Ethernet, Token Ring ja muud taolised - mis võimaldasid kokku ühendada terve hulga lähikonnas paiknevaid arvuteid, enamikus siiski personaalarvuteid. Lisaks neile säilusid ja arenesid ka suurarvuteid ühendanud mitmed globaalvõrgud.
Võrkude magistraalliinid, mis siirdavad infot kümnete, sadade ja tuhandetegi kilomeetrite kaugusele, on kaasajal reeglina ühitatud telefoniliinidega. Teisiti öeldes kasutavad arvutivõrgud info edastamiseks suures osas telefoniliine. Magistraalliinidena kasutatakse praegu aga pea eranditult valguskaableid, kuigi mõnel pool on säilinud veel ka vanemat tüüpi vask- ja koaksiaalkaableid.
Tänapäeval pole tegelikult enam põhimõttelist vahet, kas edastada mööda magistraalliine telefonikõnesid, digitaalandmeid või muud infot, sest nad edastavad selle reeglina igal juhul digitaalselt. Ka enamik moodsaid telefone töötab digitaalrežiimis. Eestisse jõudsid need kolm-neli aastat tagasi.
Seevastu väiksemate liinidena, mis ühendavad omavahel kas üksikuid arvuteid või siis kohtvõrke, kasutatakse tavaliselt omaette liine, mis on ette nähtud ainult arvutite ühendamiseks. Siia alla kuuluvad näiteks kõik kohtvõrkude - näiteks Etherneti - kaabeldused ja sageli ka mõningad pikemad liinid, mis on üüritud telefoniteenust osutavalt firmalt või ehitatud ka spetsiaalselt arvutiside tarbeks.
Levinud on ka telefonivõrgu tavateenuste kasutamine, kus üks arvuti "helistab" tavalisi telefoninumbreid ja -võrku kasutades teisele arvutile. Viimasel juhul on kiirus tihti küll suhteliselt tagasihoidlik , sest signaal läbib tavalisi telefoniliine ning -keskjaamu, mis on ette nähtud ikkagi eelkõige inimkõne edastamiseks. Nii toimivad hetkel paljud sissehelistamisteenused, kus mingil firmal on serverarvuti, mille külge on ühendatud suur hulk modemeid, kuhu saab igaüks oma kontorist või kodunt oma personaalarvutiga sisse helistada. Sel juhul peab kodus olema ainult arvuti, modem ja telefoniliin, millest piisabki serverarvutiga ning sealtkaudu ka Internetiga ühinemiseks.
Et teha erinevais arvuteis säilitatav info üle maailma kättesaadavaks, tuleb arvutid ühendada võrku. Just nimelt ühte võrku või ühtsete põhimõtete järgi koostatud võrkudesse, sest mitme erineva võrgu olemasolu tagab küll info liikumise võrgusiseselt, kuid ei taga info korraliku edastamist erinevate võrkude vahel. Seda maailmas "ühte ja ainsat" võrku tulebki vaadelda tuleviku infoühiskonna luustikuna. Ehitades terve hulga erinevate toimimispõhimõtetega võrke, võivad andmete edastamisel ühest võrgust teise tekkida suured probleemid. Selleks võib ehitada küll spetsiaalsed lüüsid, mis "tõlgivad" ühes võrgus leviva info teise võrgu keelde, kuid see pole sageli optimaalseim lahendus. Iga lisateisendus on üldjuhul kohmakas ja aeganõudev ning kõiki süsteeme ei õnnestugi sageli omavahel kokku ühendada.
Arvutite võrgutamise algideed on suhteliselt vanad. Esimesi kaugterminale, mis ühendati telefoniliinide abil, pruugiti juba 50-ndatel aastatel, kui kasutusel olid alles suured ja kohmakad lamparvutid. Modem kui omaette seade patenditi 1963. aastal, siis tekkisid ka mitmed väiksemad ja suuremad arvutivõrgud. Sellal ja kümme aastat hiljem polnud enam ka mingi uudis, et varem või hiljem hõlmatakse kogu maailm ühtse arvutivõrguga.
Kuni viimase ajani polnud aga täpselt teada, milline võrgutüüp kujuneb tulevase ülemaailmse faktilise standardi aluseks, sest võrke oli palju erinevaid. Kindla vastuse andsid sellele alles viimased viis kuni kümme aastat - selleks võrguks saab USA sõjaväes sündinud ja hiljem "demobiliseeritud" hajusvõrk Internet.
Internet on ülemaailmne arvutivõrk, mis on viimase kümne aastaga vallutanud pea kogu maailma. Praeguseks on Internet tunginud igale elualale, mis on info ja arvutitega mingilgi viisil seotud. Arvutid ja arvutivõrgud, sealhulgas Internet, on aga info edastamise moodsaimad vahendid. Nii ongi Internet seotud pea kõigiga. Praegu on Internetil kogu maailmas juba ligi sada miljonit kasutajat ja see arv kasvab pidevalt tohutu kiirusega!
Seepärast otsustatigi ARPANet - praeguse Interneti eelkäija - ehitada üles hajusvõrguna, millel pole ühtegi kindlat keskust, vaid erinevad arvutid suhtlevad selles üksteisega nagu võrdne võrdsega.
1997. aasta suveks, ühendas Internet juba ligi nelikümmend miljonit arvutit, mis jagunevad mõnesajasse tuhandesse alamvõrku. Interneti kasutajaid arvatakse olema umbes sada miljonit, mis on üle pooleteise protsendi kogu Maakera elanikkonnast. Päris täpset kasutajate arvu, nagu ka võrku ühendatud arvutite arvu, ei tea aga keegi, sest Internet on võrkude võrk, kus on üldist loendust suhteliselt raske läbi viia. Siis oli Eestis ligikaudu üksteist tuhat Internetiga ühendatud arvutit ning kolm-nelikümmend tuhat Interneti kasutajat, mis teeb üle kahe protsendi kogu Eesti elanikkonnast.

Põhimõisted

Arvutiside mudel ning selle üks võimalikke realisatsioone:

Arvutivõrgud geograafilise ulatuse järgi:

kohtvõrk (LAN, local area network)

linna- ehk regionaalvõrk (MAN, metropolitan area network)

laivõrk (WAN, wide-area network)

Võrkude alamtüübid

LAN kaart (LAN card, lokaalvõrk e. kohtvõrk)

Lokaalvõrgud e. kohtvõrgud (LAN – local area network) – piiratud territooriumil, ühes hoones või hooneteplokis asuv võrk ja arvutid on omavahel ühendatud kaabliga , kus arvutite vaheline kaugus ei ületa 1000 m. Algsed töörühmavõrgud olid enamasti väikesed ja ühendasid omavahel kuni kümmet arvutit ja ühe printeri. Vaata ka joonist 1.

Joonis 1.

Kohtvõrkude kasutuselevõttu võib põhjendada harilikult järgmiste asjaoludega:

Välisseadmete (kvaliteetne laserprinter, plotter , magnetlindil massmälu jne.) ühiskasutus töörühma poolt. Algselt kuulus siia ka varastes töökohaarvutites puudunud suuremahuliste ketasmälu ühiskasutus. Viimastel aastatel seoses ülisuure mälumahuga (gigabaidiste) ja suhteliselt odavate kõvaketaste ilmumisega on see argument jäänud tahaplaanile;

Kattuva töö ja samade programmiliste vahendite (tarbeprogrammide koopiate, andmebaasifailide jne.) kõrvaldamine töökohaarvutitest ja nende säilitamine ainult ühisel võrguserveril;

Andmevahetuse võimalus tööjaamade vahel, kasutades failiteisalduse, elektronposti, ajaplaneerimise ja muid programme.

WAN (laivõrk)

Tavaliselt:

hõlmavad suuremat ala;

kuuluvad mitmele organisatsioonile;

kujutavad kommunikatsioonivõrku, sidesõlmede ning ühenduskanalitega. Vahest on kasutuses ka graafiteooria mõisted: vastavalt tipud ja servad .

Ruuter e marsruuter (router)

Ruuter e marsruuter (router) – tegemist jällegi võrgu keskseadmega, aga juba vähe keerulisemaga. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke. Ruuter on niipalju tark, et oskab vaadata ka selle info sisse, mis teda läbib ja vastavalt selle teha etteantud otsuseid.

Ruuteri režiimis

WAN seadistused tuleb sisestada ISP- lt saadud informatsiooni põhjal. LAN seadistustel selliseid piiranguid ei ole. WAN ühenduse saab kohtvõrgu kasutajate juurdepääsu piiramiseks välja lülitada. Maskeraadiseadistus võimaldab kasutada ruuteri NAT (Network Address Translation ) võimalust. Kui see valik on sisse lülitatud, “ peidab ” TEW-212APBO LAN aadressid välisvõrgu eest. Sisevõrgus asetsevatele teenustele, näiteks veebiteenused , pääseb juurde kasutades pordiedastust.
Vihje: Kasuta kohtvõrgu jaoks privaataadresse, sest kui sa kasutad avalikke aadresse, ei saa sa ühendust WAN-ga.
Ruuter
Hub
Hub – lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud. Piltlik näide. Kujutage ette väikest tuba, kus töötab
5 inimest. Kui 2 omavahel räägivad, siis ülejäänud 3 kuulavad, ega saa parasjagu rääkida. Kui inimesi tuleb
ruumi juurde, siis igaühe rääkimisvõimalused kahanevad .
Hub
Switch
Switch – kommuteeriv võrguseade. Näiteks, kujutage ette, et kõik töötajad istuvad eri tubades
ja suhtlevad omavahel telefonitsi. Sel ajal, kui kaks räägivad, saavad ülejäänud segamatult töötada ja omavahel suhelda.
Switch
Hallatav võrguseade (with management)
Hallatav võrguseade (with management) - hub või switch, mis võimaldab enamat, kui lihtsalt võrguseadmeid ühendada. Näiteks võrgu koormuse mõõtmist, võrgu jagamist loogilisteks osadeks, arvutite ühendamise lubamist ja keelamist jne. Mida täpselt, sõltub konkreetsest seadmest.
Modem
Modem (modulator-demodulator) on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi. Moduleerimine on ühe signaali (kandesignaali) mõjutamine teise (moduleeritava) signaaliga. Demoduleerimine on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. 80. aastail oli ülekande kiiruseks kuni 9600 bit/sek saavutades lae 33,6 kbit/s, mida korralikult analoogliinid suudavad läbi lasta.
Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 300–3400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega). 3 modulatsiooniliiki: amplituud(AM)–, sagedus(FM)– ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga.
Modemite andmeedastuskiirused olid veel 4–5 aastat tagasi 9 600 bit/s. Seejärel modemid 14 400 ja 28 800 bit/s ja tänaseks üle 30 000 bit/s. 33,6 kbit/s on lagi mida korralikud analoogliinid suudavad läbi lasta. Uus tehnoloogia 1997 aastast võimaldas andmete eelpakkimise tõttu tõsta analoog telefoniliinis edastuskiirust 56 kbit/s –ni (kuni 72 kbit/s). Põhiparameetriteks on veel: ühilduvus (asünkroon, sünkroon jt); sobivus sidekeskkonnaga (analoogtelefoniliin või kõrgesagedusliinid); veaparandus (kui viga siis edastustsükkel korratakse seni kuni viga ei teki) ja andmetihendus; lisatööviisid (ümberlülitus telefonitööle, automaatne helistamine , automaatne vastuvõtt, numbrite mällusalvestus jt).
Faksmodem (fax modem) – personaalarvuti juurde kuuluv seade (või sisemine kaard), millega saab saata–vastuvõtta elektroonilisi dokumente. Faksmodemi juurde kuuluv tarkvara võimaldab ühekorraga saata dokumendi laiali paljudesse kohtadesse ; see töötab alati maksimaalkiirusel (elektroonsel kujul dokumentide edastamiseks), puuduvad liikuvad osad.
Modem
Kaabel ( cable )

Kaabel (cable)
– hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe. Kaablid ja kaabliga seotud seadmed on: koaksiaalkaabel , valguskaabel , nullmodem kaabel, jaamakaabel, lintkaabel, magistraalkaabel, bifilaarkaabel ( keerdpaar ), varjega bifilaarkaabel (varjega keerdpaar), varjeta bifilaarkaabel (varjeta keerdpaar), kaabelmodem ja andmekaabel.
Koaksiaalkaabel (coaxial cable) – kaht üksteise sees asuvat elektrijuhti sisaldav kaabel.
Valguskaabel – kiudoptiline kaabel (fiber- optic cable); kaasaegses admesides üha enam kasutatav edastusmeedium.
Nullmodemi kaabel (null modem cable) – kaabel kahe arvuti ühendamiseks jadaliidese kaudu.
Jaamakaabel (drop cable) – ühendab andmejaama kohtvõrgu magistraalikolmikuga.
Magistraalkaabel – peakaabel (trunk cable); magistraalvõrgu selgroona toimiv kaabelliin , millest lisaühendused hargnevad lüüside ja marsruuterite kaudu tööjaamadele, järguritele ja teistele lähivõrgu elementidele.
Varjega bifilaarkaabel (varjega keerdpaar) (STP, shielded twisted pair ) – kahest kokkukeeratud elektrijuhtmest koosnev ja varjestamata edastusmeedium.
Varjeta bifilaarkaabel (varjeta keerdpaar) (UTP, unshielded twisted pair) – kahest kokkukeeratud elektrijuhtmest koosnev ja varjestatud edastusmeedium.
Kaabelmodem (cable modem) – modemseade, mis kaabel-TV-võrgus asetatakse võrgukaabli ja arvuti vahele, võimaldades andmeedastuskiirusi Mbit/s suurusjärgus. Vahetab andmeid koaksiaalkaabli kaudu, kiiruses kuni 500 kbit/s.
Kaabel
Server
Server – võrgu opsüsteemi komponent , mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või tarkvararessurssidele (faili-, prindi -, andmebaasi-, meili jm. serverid ) Serveri programmi täitev arvuti.
Serverid ja nendega seotud seadmed on: sideserver, klient -server-süsteem, andmebaasiserver, faksiserver, kohtvõrgu server, meiliserver, nimeserver (DNS-server), puhverserver, serverrakendus, rakendusserver, laiserver, X-server, anonüüm (-veebi)server, listiserver, autentimisserver, prindiserver, kaugpöördusserver ja virtuaalserver.
Klient-server-süsteem ( client -server-system) – hajusrakendus, mis põhineb serveri(te) ja klientide vahelisel tööjaotusel.
Andmebaasiserver (database server) – andmebaasi pidamiseks ja halduseks.
Faksiserver (fax server) – faksidele spetsialiseeritud server kohtvõrgus.
Kohtvõrgu server (LAN server) – kohtvõrgus teistele andmejaamadele teenuseid pakkuv server, nt. failiserver, prindiserver jne.
Meiliserver (mail server) – elektronposti vahetust teostav serverarvuti või –programm.
Nimeserver (DNS server, Domain Name Service) – "domeeninimeteenuse server", vastuseks päringule teisendab oma andmebaasi abil hosti nime hosti IP-aadressiks. Hajutatud nimedesüsteem Internetis.
Puhverserver (proxy [server]) – proksi välisliiklust vahendav tulemüüri komponent.
Serverrakendus (server application ) – töötab serveril .
Rakendusserver (application server) – mingile rakendusele (nt. andmebaasile) spetsialiseeritud, võimaldab keerukamaid kaugpäringuid.
Laiserver (WAIS, wide area information server) - hajus teabeteenus lihtsa loomulikus keeles sisendiga.
X-server (X server) - kuvarit juhtiv protsess X Window Systemis.
Anonüüm (-veebi) server ( anonymous server) - veebilehti vastuvõttev ja anonüümsetena edastav vaheserver.
Listiserver (mailing list server) - suuremat arvu meililiste käigus hoidev server.
Prindiserver ( print server) - printerit juhtiv tööjaam või eriseade kohtvõrgus.
Kaugpöördusserver (RAS, remote access server) - annab sissehelistuspääsu.
Virtuaalserver ( virtual server) - HTTP-serveril resideeriv oma domeeninimega näivalt iseseisev server.
Server
Võrgukaart e. võrguadapter (network adapter , network card)
Võrgukaart – arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga.
Võrgukaart
Järgur e. repiiter (repeater)

sidekanalis ja arvutivõrgus kasutatav võimendusseade, et säilitada signaali kvaliteeti pika vahemaa korral.
Järgur
Sild (bridge) – kaht sama protokolliga kohtvõrku ühendav seade, mida kasutatakse sageli võrgu pikkuse ja sinna kuuluvate jaamade arvu suurendamiseks .
Sildmarsruuter (brouter) – seade, millel on nii silla kui ka marsruuteri omadused.
Lüüs (gateway) – funktsionaalüksus, mis ühendab erinevaid protokolle kasutavaid võrke. Tavaliselt eriarvuti näol kindla ülesande lahendamiseks, nt. sideme loomiseks PC-de ja suurarvutite vahel.

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk · .odt · 50 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Super Lahe Õppematerjali autor

Konspekt mida saab lihtsasti teha ümber referaadiks:=

sidevõrgud

Sarnased õppematerjalid

pdf

Arvutivõrgud arvestus üldküsimused

I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või ta

Arvutivõrgud

doc

Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed

protsendi võrgu tegelikust edastuskiirusest. Seetõttu hoolimata sellest, et hubid/repeaterid lubavad võrku vedada suuremate kauguste taha, on LAN-iga ühendatavate võrgusõlmede arv piiratud. 1.3 Meedium Erinevates arvutivõrgu struktuurides kasutatakse erinevaid võrgumeediume: kohalikes arvutivõrkudes keerupaarvõrgud või koksiaalvõrgud, suuremat kiirust ja vahemaid nõudvates võrkudes fiiberoptilised võrgud, mobiilsetes ja raskemini ligipääsetavates kohtades raadiointerneti võrgud. 1.4 Keerupaarvõrgud Enimlevinud keerupaarvõrgu standard on cat5. Cat5 puhul on tegemist füüsilise kaabelvõrguga, kus võrgumeediumi moodustab omavahel keeratudvaskkiududest kaabel. Tegemist on ühe odavama ja mugavaima lahendusega kohtvõrkude ehitamisel. Cat5 puhul on andmeedastuskiirused 10/100/1000 Mb/s, ainukeseks suuremaks piiravaks teguriks on

Arvutivõrgud

doc

Võrgutehnoloogiad

Võrgutehnoloogiad Arvuti ühendus: võrguadapter(network adapter, network interface card, NIC) PCI- käib laiuskaart Sülearvutites PC CardBus WiFi modem Bluetooth, IrDa+mobiiltelefon Arvutivõrgu koostisoasad järgur e .repiiter (repeater) Kasutatakse limiitide suurednamiseks jaotur-mitmepordiline järgur HUB · Passiivne jaotur- käitub sisuliselt harukarbina · Aktiivne-lisatud on haldus- ja seirefunk kommutaator (switch) edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad iga pordi taga eraldi võrgudomeen levisaated(broadcast)-kõigile jaamadele adresseeritud saadetised multisaated (multicast)- mitmele jaamale adresseeritud saadetised jõuvad ikka kogu võrguni paigutakse seina peale ruuter-router, broadcast domain, tegelevad parima tee valimsega (võike hüpete ,hop, arv) lüüs-gateway, protocol coverter. IP-võrgus saadetakse kõik paketid, mis jäävad väljaspoole alamvõrgu maski lüüsile. Võrgutüübid LAN-Local Area Network HAN-Home Area .... Erinetaves

Arvutiriistvara i

doc

Arvutivõrgud!!!

Arvutivõrgud 3.12.2012 Merilin Kutser AT07-b http://www.vallaste.ee/ KOKKUVÕTTE Klient- Arvuti, mis kasutab andmetöötluseks serveri ressursse. Server- Võrguga ühendatud arvuti või seade, mis haldab võrgu ressursse. Klient/server võrk- Kliendid kasutavad läbi võrgu serverite poolt pakutavaid ressursse. Peremehelt-peremehele võrk(P2P)- Selline võrk, kus kõik laua- ja sülearvutid töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste võrgus olevate kasutajatega ilma keskse serverita. Switch- Võrguseade, mis valib välja trakti või ahela, mida mööda andmeüksus saadetakse järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupunkti andmed t

Arvutiõpetus

docx

Arvutivõrgud vastused

Isegi siis, kui need on üksteise kõrval, ei suhtle need otse. Selle asemel nad suhtlevad kaudselt läbi traadita pöörduspunkti. Nende paketid saadetakse pöörduspunkti - ilmselt traadita ruuter - ja ta saadab pakette tagasi teise sülearvuti. Infrastruktuuri režiim nõuab keskse juurdepääsupunkti, et kõik seadmed ühendada. Ad-hoc režiim on tuntud ka kui "peer-to-peer mode". Ad-hoc võrgud ei nõua tsentraliseeritud pöörduspunkti. Selle asemel, et seadmed traadita võrku ühendada, ühendab see otse üksteisega. Kui olete loonud kaks sülearvutid ad hoc traadita režiimis, siis nad saavad ühendada otse ilma tsentraliseeritud pöörduspunktita. 3. Milleks kasutatakse traadita võrgukaardi häälestusutiliiti ja miks ei piisa häälestamiseks WinXP operatioonisüsteemi sisseehitatud vahenditest? a. 4

Arvutivõrgud

docx

Arvutivõrkude alused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Urmas Saare Arvutivõrkude alused Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: 1. siinitopoloogia kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil 2. lineaarne topoloogia põh

Arvutivõrgud

doc

Intranet,extranet, internet, WAN, LAN

Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Andres Nurk Intranet,extranet, internet, WAN, LAN Referaat Juhendaja: Marko Kõrv Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1. Intranet.......................................................................................................................3 1.1Intraneti ehitus...................................................................................................... 3 1.2Intraneti eelised.....................................................................................................3 1.3Intraneti paigaldamine.......................................................................................... 4 2.Ekstranet.............................................................................................................

Arvutiõpetus

pdf

Arvutivõrkude arhitektuur

ja muud lahendused. z Peakaabli purunemine rikub kogu võrgu töö. z Vajalikud terminaatorid kahel pool otsas. Siinvõrgu eelised ja miinused 2 z Võrgus tekkinud probleemist raske aru saada, sest töötamast lakkab ju kogu võrk. z Võrgu vigast kohta raske leida. z Ei sobi üksiku eraldiseisva võrguna. Võrgu töö käib läbi ühe siini. Siinvõrgu ehitus z Siinvõrgu loomiseks kasutatakse tavaliselt koaksiaalkaablit. z Ethernet ja LocalTalk võrgud kasutavad siinvõrgu topoloogiat. z Ühel segmendil olevate arvutite hulk sõltub kaabli tüübist. Puuvõrk z Puuvõrk on siinvõrgu üheks keerukamaks vormiks. z Sellise võrgu aluseks on ühissiin. z Ühise siini külge on lisatud puuokste kujuliselt lisaahelad. z Lisaahelas on ainult üks tee kahe jaama vahel. Puuvõrk 2 z Puuvõrgu kujuliselt on ehitatud tavaliselt ühisantenniga televisioonivõrk.

Arvutivõrgud

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk