2,4 GHz WIFI (0)

Haapsalu Kutsehariduskeskus
Arvuti õppesuund
Arvutid ja arvutivõrgud
Diana Lõhmus
AV-11
2,4 GHz WIFI
Juhendaja :
Kaido Kivioja
Haapsalu 2011

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. 2,4GHz WIFI 4
2. Teised sagedused 5
3. Eelised 6
4. Puudused 6
5. Tulevik 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud materjalid 8

Sissejuhatus

WiFI ehk Wireless Fidelity on kaasajal laialt levinud keskmaa kohtvõrgu raadioühenduse üldnimetus. Raske on leida sülearvutit, millel puudub WIFI kaart, pigem võib mõnel väiksemal mudelil (nt. Apple Macbooc Air) puududa pesa juhtmega internetiühenduse jaoks. WIFI leiab ka enamuset nutitelefonidest ja taskukonsoolidest. WiFI võimaldab paljudel inimestel ühenduda internetiga samaaegselt olles erinevates kohtades (muidugi leviala piires). Ühe tugijaama levi katab üldjuhul keskmise kontori või kodu.
WIFI on traadita internet ehk see levib läbi õhu raadiolainete kaudu. WIFI töötab enamasti 2,4 GHz sagedusel, aga on olemas ka kõrgematel sagedustel töötavaid wifisid (3,6GHz ja 5,2Ghz).

2,4 GHz WIFI

Tavalistes Euroopa majapidamistes ja asutustes kasutatakse 2,4GHz süsteeme sest need on laialt levinud ja hind on suhteliselt madal.
2,4 GHz WIFI puhul eristatakse nelja standardit (kanalit):

• 802.11/a- kanal - kiirus 11Mbit/s
  
• 802.11/b- kanal - kiirus 54Mbit/s
  
• 802.11/g-kanal- kiirus 108Mbit/s
  
• 802.11/n-kanal- kiirus 1000Mbit/s
  

Reaalsed kiirused on siiski ligi poole madalamad. Praegu on kõige levinumad b- ja g-kanaliga levialad ja seadmed , aga suund on siiski n-kanali poole. 2,4 GHz WIFI on jagatud 14 kanaliks 5Mhz vahedega,saatejaam võib olla võimsusega kuni 100mW. Kuna protokoll eeldab 25MHz riba ühele kanalile, siis on tegelikult antud vahemikus vaid 3 iseseisvat kanalit (1, 6 ja 12). Euroopas tohib neist kasutada kanaleid 1 kuni 13. Jaapanis tohib kasutada ka 11b lisale vastavat 14., teistest veidi eraldiseisvat kanalit. USA's lubatud vaid 11 esimest kanalit.
Joonis 1 2,4GHz WIFI kanalid

Teised sagedused

3,6 GHz sagedusalad on lubatud ainult USA’s. Saatejaamade võimsus võib olla kuni 20W. Selle puhul kasutatakse y-kanalit. Sellel sagedusel on side ulatus kuni 5kilomeetrit ja ka kõrgem andme edastuskiirus.
5 GHz sagedusala sagedusvahemik on 4915 MHz - 5825 MHz, mis on omakorda jagatud 5MHz vahemikena kanaliteks. Tuntud on neli erinevat standardit:

• 802.11/a
  
• 802.11/h
  
• 802.11/j
  
• 802.11/h
  

Enamasti kasutatakse seda sagedust veelgi suurema leviulatuse saavutamiseks just 5GHz seadmeid (hind on tunduvalt kõrgem). Enamasti kasutatakse seda varianti kaugele ja kiiresti andmete edastamiseks. Kanalite vahemikud (sh. sagedused on regiooniti erinevad). Samuti on väga erinevad saatejaamade võimsused. Euroopas kasutatakse kanaleid 48(5240MHz)- 140(5700MHz). Selle peamisteks põhjusteks on müravabam sagedusvahemik ja madalam saatejaamade võimsus kaugsides (1W).

Eelised

Põhiline WiFi eelis on selles, et see võimaldab kasutada internetti ilma traadita. See võib vähendada võrgu juurutamise ja laiendamise maksumust. Wi-Fi võrku on väga hea kasutada kohtades, kus kaabli paigaldamine on võimatu, sest see võib kahjustada hoone väärtust, sellised on näiteks muinsuskaitse alused hooned. Kuna Wi-Fi kasutab töötamiseks kõigile avatud raadiospektrit, siis ei pea kliendid selle võrgu kasutamiseks eraldi luba küsima. Veel on eeliseks ka see, et Wi-Fi võrgud toetavad rändlust. See tähendab, et võrgu kasutaja võib liikuda ruumis oma vahendiga, millel on olemas Wi-Fi toetus, liikudes ühest pöörduspunktist teise. Wi-Fi seadmed on laialdaselt kõigile kättesaadavad poodides ja kuna konkurents seadmete tootjate vahel on suur, on hind mõistlikult madal. See, et Wi-Fi on erinevate standartite kogum, on ka väga tähenduslik eelis, sest see tähendab, et sama Wi-Fi aparatuuri on võimalik kasutada erinevates maailma riikides.

Puudused

Kõige suurem puudus on Wi-Fi leviala piiratus. Tavalise 802.11b või 802.11g standardit toetava ruuteri funktsioneerimisraadius on 100 meetrit õues ja 50 meetrit hoones. Ja elektromagneetilist kiirgust kiirgavad seadmed, näiteks mikrolaineahi, mis on paigaldatud Wi-Fi aparaatide vahel, võivad signaali tugevust nõrgendada. Wi-Fi signaali on võimalik võimendada, lisades seadmele suurema antenni. Muu hulgas, Wi-Fi sagedusala ja kasutuspiirangud erinevates riikides on erinevad. Näiteks paljudes Euroopa riikides on lubatud veel kaks täiendavat kanalit (kokku 13 kanalit). Need on keelatud Ameerika Ühendriikides. Jaapanis on olemas veel üks kanal piirkonna ülaosas (kokku 14 kanalit). Teised riigid, nagu Hispaania , on aga keelanud madala sagedusega kanalite kasutamise. Veel üks puudus on praegu Wi-Fi seadmetes kasutatav WEP krüpteering, mis on väga kergeesti lahti muugitav ja häkkeritel on väga kerge ligi pääseda kliendi andmetele.

Tulevik

Wi-Fi arendajad ja seadmete tootjad on seadnud endale ülesandeks, et tulevikus oleksid Wi-Fi kiirused ning leviala veelgi suuremad ning seadmed järjest väiksemad ja mobiilsemad. Üldine visioon on, et varsti oleks Wi-Fi kõigile kättesaadav, mitte ainult internetikohvikutes, vaid kõikides avalikes kohtades nagu haiglad , raamatukogud, koolid, lennujaamad jne.

Kokkuvõte

Wifit edasi kandvad raadiolained on nagu valguskiiredki (mõjutab just levi) ehk siis otsenähtavuse korral on levi parem, aga mida rohkem takistusi seda kehvemaks muutub levi. Nagu valguskiired muutuvad läbi märja aknaklaasi paistes muutuvad ka wifi lained läbi märja klaasi tulles. Seega on ka ilm suureks mõjuteguriks levikvaliteedis. Wifi levi tugevust mõõdetakse dBm’ ides ehk siis dBm näitab ära voolu tarbe lühemalt. Samas näitavad dB la signaali ja mürasuhet. Mida kõrgem dBm näitaja seda kaugemale ja kiiremini levib wifi. Samas tähendab see ka suuremat voolukulu, mis on eriti oluline just mobiilsetel akudelt töötavatel seadmetel.

Kasutatud materjalid

http://et.wikipedia.org/wiki/WiF i
http://en.wikipedia.org/wiki/Electromagnetic_interference_at_2.4_GHz
http://en.wikipedia.org/wiki/Wif i